Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 24.10.2012 AS-ga Starman liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L- 676634, mille alusel osutas AS Starman kostjale järgmisi teenuseid: L-DigiTV aadressil Kreutzwaldi 51-8 Võrus ning sama lepingu alusel rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud arveid hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 175,11 eurot. Arvel A-21395051 on märgitud kokku võlg 63,76 eurot, millest on maha arvestatud arvel A-21568375 kajastuv laekumine summas 41,64 eurot ja hageja poolt kinnitatud tasumine peale lepingu lõppemist 8,97 eurot, seega jääk 63,76-41,64-8,97=13,15 eurot. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostjale on esitatud tagastamata seadmete eest nõudearved NA-50419 ja NA-50420. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadmete tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. AS Starman teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o. kuni 23.01.2017 kokku 89,61 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 175,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 89,61 eurot ning võla sissenõudmiskulu 25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis TsMS § 367 alusel alates 24.01.2017 kuni põhinõude 175,11 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub oma vastuses peatada asja menetlus ja anda tal võimalus lahendada AS Starman võlanõue kohtuväliselt. Kostja kannab vabadusekaotuslikku karistust ja on nõus võlgnevuse tasuma vabanedes. Samuti palub ta peatada ka jooksev viivis, mis on suurem kui tema võlgnevus hagejale (tl 66).

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Hageja saatis kostjale ettepaneku kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks (tl 71-73), millele kostja ei vastanud. Kompromissi sõlmimata jätmise korral palus hageja hagi lahendada kirjalikus menetluses, hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ja menetluskulud jätta kostja kanda (tl 69). Kuna pooled allkirjastatud kompromisslepingut kohtule ei esitanud, määras kohus asja lahendamiseks TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 75). Tartu Maakohtu 3.märtsi 2017.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 75). Hageja on

kohtumääruse kätte saanud 06.03.2017 (tl 77) ja kostja 07.03.2017 (tl 78). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud avaldusi ega dokumente. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõigepealt leiab kohus, et puudub alus asja menetluse üldiseks peatamiseks, sest asjas ei ole ühtegi TsMS §-des 353-357 nimetatud menetluse peatamise alust. Isiku viibimist kinnipidamisasutuses ei saa lugeda poolest tulenevaks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks tema suhtes tsiviilasja menetluse peatamise, sest ka kinnipidamisasutuses viibides on tal võimalik osaleda asja arutamisel ning esitada kohtule oma sisulised vastuväited ja seisukohad. Kohus andis pooltele võimaluse kohtuväliseks kokkuleppeks ja hageja esitas kostjale omapoolsed ettepanekud kompromissiks, millele kostja aga ei reageerinud ja ei esitanud ka asja määramisel arutamiseks kirjalikus menetluses kohtule ühtki avaldust ega dokumenti. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 24.10.2012 liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L- 676634, mille alusel osutas AS Starman kostjale järgmisi teenuseid: L-DigiTV aadressil Kreutzwaldi 51-8 Võrus ning sama lepingu alusel rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid (tl 26). Arvetega (tl 27-34), millele ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid, on tõendatud, et kostja põhivõlg teenuste kasutamise ja seadmete tagastamatajätmise eest on kokku 175,11 eurot. Kostja lepingus märgitud aadressil on hageja kostjale saatnud korduvalt inkassofirma kaudu võlateatised ja hagihoiatused (tl 35-37), mistõttu on põhjendatud ja tõendatud hageja võla sissenõudmise kulud 25 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. AS Starman teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral sissenõutava viivise määraks 0,05% tähtaegselt laekumata summalt kalendripäevas (tl 52). Hageja on arvestanud viiviseid (arvestust kostja ei ole vaidlustanud) alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani s.o. kuni 23.01.2017 kokku 89,61 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivise TsMS § 367 alusel alates 24.01.2017 kuni põhinõude 175,11 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt pooltevahelisele lepingule ja AS Starman teenuste kasutamise üldtingimustele on hageja poolt viiviste nõue sellises ulatuses põhjendatud. Samas kohus nõustub kostjaga, et kohtupraktika kohaselt tuleb piirata väljamõistetavate viiviste suurust põhinõude suurusega. Seega ei tohi

väljamõistetavate viiviste suurus koos sissenõutavaks muutunud viivistega 89,61 eurot ületada põhinõuet 175,11 eurot. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 289,72 eurot, millest 175,11 eurot on põhivõlgnevus, 89,61 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 25 eurot võla sissenõudmiskulu. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 24.01.2017 kuni tagastamata põhivõlgnevuse 175,11 eurot täieliku tasumiseni viivis 0,05% tagastamata põhivõlgnevuselt päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivistega 89,61 eurot mitte rohkem kui 175,11 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud 325 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS §-dest 139 lg 2 ja 144 p 7 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ja kostja seisukoha kohta arvamuse ja kompromissettepaneku koostamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse kirjalikus menetluses, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 175 eurot kostja kanda. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (175 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.