EV Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi D. R. vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes 3246,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975), lepinguline esindaja Milvi Haitov Kostja: D. R. (xxx, Eesti, xxx
Menetlemise viis
Kirjalikult lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti RK 70001975) hagi D. R.i (R.) IK xxx vastu.
2.Välja mõista D. R.ilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks ajavahemikul 01.09.2014. a kuni 31.05.2016.a. makstud hüvitis summas 3246,19 (kolm tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot ja 19 senti.
3.Riigile tagastatav hüvitis kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele SWEDBANK: IBAN: EE742200001120057958 või SEB PANK: IBAN: EE761010002033069006; viitenumber mõlemal juhul 5420015117
4.Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
2-17-1639 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6
I HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Vabariik esitas 01.02.2017.a. Viru Maakohtusse hagi D. R. vastu hüvitise kogusummas 3246,19 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 28.11.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-117537 mõisteti kostja D. R. süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver D. S. suri. A. P. ning M. S. esitasid 28.06.2011. a Sotsiaalkindlustusametile OAS alusel taotluse toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2011. a otsusega nr 273A ja 273B määrati A. P. ja M. S.toitja surmast tuleneva kahju perioodiline hüvitis. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.08.2016. a kohtuotsusega nr 2-16-11867 rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi D. R.i vastu summas 3067,24 eurot (matusekulu ja ajavahemikul 27.12.2010 kuni 31.08.2014 makstud perioodiline hüvitis - elatis). Ajavahemikul 01.09.2014. a kuni 31.05.2016 a on D. D. ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist summas 3246,19 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, 1045 1, § 129 ja ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel.
lg 1 p
Hageja leidis kostja aegumise vastuväite kohta, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt on aegumine peatub kui on esitatud tsiviilhagi. SKA esitas 25.04.2016.a. tsiviilhagi Viru Maakohtule, mille 29.09.2016.a. jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11867 mõisteti D. R.ilt välja muuhulgas toitja kaotusest tulenev kahju, mida SKA poolt maksti välja perioodil 27.12.2010 kuni 31.08.2014.a Kohtuotsus tehti 28.11.2013.a Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-11-7537, millega D. R. ja A. P. mõisteti süüdi kriminaalasjas, kus kannatanuks oli D. S.. Seega on vägivallakuriteoga tekkinud kahju hüvitamise nõudes D. R. ja A. P. solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse korral võib hageja valida, kelle vastu ta nõude esitab, kas ainult ühe, või mõlema vastu. Samuti märkis hageja, et OAS § 9 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) §20 koostoimest tulenevalt ei sõltu lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
II KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud, kahju põhjustajateks kaks isikut, ning kannatanu ei pidanud kedagi üleval, seega ei ole põhjendatud hüvitise maksmise arvutamise alus miinimumpalga põhjal. Kostja ei suuda enda sõnul hüvitist maksta, kuna tal puudub igasugune sissetulek. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-11-7537 temalt välja mõistetud menetluskulue kogusumma ca 12000 eurot, mille tasumiseks kostja ei ole võimeline.
2-17-1639
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud: Harju Maakohtu 28.11.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7537 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver D. S. suri. N. M. esitas 10.01.2011. a Sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks ja A. P. ning M. S.a esitasid 28.06.2011. a Sotsiaalkindlustusametile OAS alusel taotluse toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2011. a. otsusega nr 273 hüvitati N. M.ile matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 447,38 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2011. a otsusega nr 273A ja 273B määrati A. P.le ja M. S.ale toitja surmast tuleneva kahju perioodiline hüvitis. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.08.2016. a kohtuotsusega nr 2-16-11867 rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi D. R.i vastu summas 3067,24 eurot (matusekulu ja ajavahemikul 27.12.2010 kuni 31.08.2014 makstud perioodiline hüvitis). Ajavahemikul 01.09.2014. a kuni 31.05.2016 a on D. D.i ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist summas 3246,19 eurot. Hüvitise tasumise aluseks oli asjaolu, et M. S.a oli D. D.i alaealine ülalpeetav (tütar).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Kriminaalasjas nr 1-11-7537 tehtud jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja pani ainuisikuliselt toime õigusvastse teo , millega põhjustas D. D.i surma.
5.Kostja on vaielnud vastu kahju tekkimisele, kuna M. S.a ei olnud D. D.i ülalpidamisel, sest D. D. oli töötu ja tema puudus tulu, millest alaealist last üleval pidada. Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) §-s 20. RPkS § 20 lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2011. a otsusega nr 273A ja 273B määrati A. P.le ja M. S.ale toitja surmast tuleneva kahju perioodiline hüvitis Seega tekkis hüvitise saamise õigus hageja 27.10.2011.a. otsuse alusel D. D.i alaealisel lapsel, ning see, kas D. D. alaealist ka tegelikult üleval pidas, ei ole hüvitise maksmiseks oluline. OAS § 31 lg 1 alusel on riigil õigus nõuda makstud hüvitis regressi korras tagasi kahju põhjustanud kostjalt. Kohus leiab, et kahju tekitanud teo ja kahju vahel on põhjuslik seos ja seega tuleb kostjal VÕS § 129 alusel tekitatud kahju hüvitada.
6.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on 28.11.2013.a Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-11-7537, kus kannatanuks oli D. S., süüdi mõistetud D. R. ja A. P.. Kostja leiab,
2-17-1639 et hagi tuleks esitada A. P.i vastu. Hageja on vastanud, et tulenevalt kahe isiku süüdimõistmisest on vägivallakuriteoga tekkinud kahju hüvitamise nõudes D. R. ja A. P. solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse korral võib hageja valida, kelle vastu ta nõude esitab, kas ainult ühe, või mõlema vastu. Kohus võtab käesoleval juhul arvesse, et kriminaalasja nr 1-11-7537 otsuse kohaselt on kannatanu D. S.i surma põhjustamises, süüdistuses Karistusseadustiku (edaspidi KaRS) §113 järgi süüdi mõistetud üksnes kostja, D. R.. A. P. on süüdistuses KaRS § 113 õigeks mõistetud. Seega leiab, kohus, et hagi on esitatud õige isiku vastu, ning jätab arvesse võtmata nii kostja vastuväite kui ka hageja viited solidaarvastutusele. Kuna kohtuotsuse kohaselt on D. S.i surma põhjustamises süüdi mõistetud üksnes D. R., ning surma põhjustamine on põhjuslikus seoses kannatanu ülalpidamiskohustuse tekkimisega, siis tuleb hageja poolt välja makstud elatis D. S.i ülalpeetavale täies ulatuses välja mõista D. R.ilt. Kahjuhüvitise suurus ei sõltu antud juhul kostja majanduslikust olukorrast.
9.Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja nimetatud ja välja makstud summasid, rahuldab kohus hagi kogu ulatuses.
10.Kostja vastuväite kohaselt on hagi aegunud. Aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 153 lg 1,2 mille kohaselt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kohus on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. TsÜS §153 lg 1 kohaselt, peavad esinema kaks ajamomenti – teadasaamine kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Kohus on seisukohal, et kuigi kahju hüvitamiseks kohustatud isikust sai hageja teada 28.11.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-11-7537, millega tsiviilhagi osas mõisteti D. R.il välja tsiviilhagi summas 355,72 eurot, ning kohus märkis sealjuures, et D. R.il tuleb kannatanu surmaga kaasnevad kulud kanda ainuisikuliselt. Käesolev hagi on esitatud toitja kaotusest tuleneva kahju hüvitise väljamaksmise eest perioodil 01.09.2014 kuni 31.05.2016, mille eest on D. D.i ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist summas 3246,19 eurot. Maksete tegemise õiguslikuks aluseks on Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2011. a otsused nr 273A ja 273B, mis on jõustunud ja kehtivad. Otsustega on kindlaks määratud TsMS §s 369 sätestatud võimalus nõuda ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-12 p. 14). Seega on hagejal regressi korras võimalik kostjalt nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist. Kahjunõude esitaja, hageja, saanud teada konkreetsest kahjusummast, mis koosneb toitja kaotuse pensioni väljamaksmisest kuriteoohvri ülalpeetavale, alles väljamaksete tegemisest alates s.o. 01.09.2014 kuni 31.05.2016.a. Kuna isegi esimese väljamakse tegemisest ei ole möödunud kolme aastat, ei ole nõue ühegi makse osas aegunud. Seega jäteb kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus märgib, et hageja vastuväide, mis on seotud hagi aegumise katkemise ja uuesti kulgemisega Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.08.2016. a kohtuotsusest nr 2-16-11867, millega rahuldati Eesti
2-17-1639 Vabariigi tsiviilhagi D. R.i vastu summas 3067,24 eurot (matusekulu ja ajavahemikul 27.12.2010 kuni 31.08.2014 makstud perioodiline hüvitis) ei ole antud juhul asjakohane.
11.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud avalduse, et välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kuna hageja ei ole menetluskulusid kandnud, jätab kohus menetluskulud kostjalt välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.