Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-06-6293

2-06-6293 lahendiga tsiviilasjas nr 2-2/1085/05, mille kohaselt jäi jõusse Harju Maakohtu 22.03.2005 otsus. Harju Maakohtu 22.03.2005 otsusega rahuldati hagi ja jäeti vastuhagi rahuldamata, võlgnikult mõisteti välja kohtukulud summas 51 695 krooni. Teine tsiviilasjas esitas Loksa linn võlgniku vastu hagi linnale kuuluvate Loksa linnas, Pärna 1 asuvate ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja leppetrahvi 2 704.80 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 25.11.2005.a otsusega rahuldati hagi. Tallinna Ringkonnakohus oma 08.03.2006.a lahendiga tsiviilasjas nr 2-05-192 tühistas Harju Maakohtu 25.11.2005.a otsuse kohtukulude osas, so vähendas kohtukulusid ja luges põhjendatuks mõista võlgnikult välja kohtukulud summas 12 480 krooni OÜ Ahel-LJ kasuks. Muus osas jäi esimese astme kohtu otsus jõusse. Seoses nimetatud kohtulahenditega välistus võlgniku jaoks võimalus saada hüvitust üüritud ruumide parenduskulude eest kogusummas 263 165 krooni ning samuti ei olnud võlgnikul võimalik enam jätkata oma majandustegevust ruumides, mida võlgnik oli oma majandustegevuse läbiviimisel kasutanud. Samuti kaasnesid nimetatud kohtuasjadega võlgnikule täiendavad kohustused kogusummas 76 065.58 krooni. Ajutise pankrotihalduri andmetel koosneb võlgniku vara seisuga 27.04.2006 ettemaksust käibemaksu osas summas 1 328 krooni ja rahast SEB Ühispank avatud pangakontol summas 3.84 krooni. Võlgniku poolt pankrotiavalduses märgitud vara raamatupidamislikus väärtuses 21 828.94 krooni faktiliselt ei ole olemas. Nimetatud väärtuses olev vara kujutas endast amortiseerunud puidust töölaudu ja õmblusmasinaid, mis seoses renditud ruumide vabastamise kohustusega, utiliseeriti võlgniku juhatuse liikmete poolt. Samuti oli vara koosseisus mitmed võlgniku poolt valmistatud riideesemed, mida samuti ei õnnestunud realiseerida ning mis annetati lastekodule. Kuna aga samaaegselt on võlgnikul maksuvõlgnevused kogusummas 75 938 krooni, siis ei saa arvestada, et võlgnikul esineks võimalus tagasi nõuda käibemaksu ettemaks. Ettemaks käibemaksu osas kuulub tasaarvestamisele maksuvõlgnevusega. Lõppkokkuvõttes saab järeldada, et võlgnikul on vara väärtuses 3 krooni 48 senti. Seisuga 27.04.2006 on võlgnikul kohustusi kokku summas 155 026.08 krooni. Arvestades vara väärtust (3.48 krooni) ja kohustuste suurusi (155 026.08 krooni), leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada ei võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluse kulude kandmine saab toimuda võlgniku vara arvelt väga minimaalses ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku poolt kohtule esitatud selgitus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta on adekvaatne ja vastavuses tegelikkusega. Juhul kui võlgniku vastuhagi Loksa linna vastu parenduskulude nõudes summas 263 165 krooni oleks rahuldatud, oleks võlgnikul osutunud võimalikuks likvideerida võlgnevused võlausaldajate ees, ületada makseraskused ja võimalik, et isegi jätkata majandustegevust teises tegevuskohas. Võlgniku juhatuse liikmete sõnul puudusid võlgnikul vahendid, mille arvelt oleks saanud esitada edasikaebused Tallinna Ringkonnakohtu otsustele ning seetõttu välistus ka võimalus rentida uued ruumid, kus jätkata majandustegevust. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnik on viimastel majandusaastatel teeninud kasumit ning kui arvestada võlgniku varade koosseisu ka võlgniku parenduskulude nõue kogusummas 263 165 krooni, siis on täidetud ka omakapitali nõue. Ajutisele haldurile arusaamatul põhjusel ei ole võlgnik fikseerinud raamatupidamislikult, et omab aktiva koosseisus parenduskulude hüvitamise nõuet kogusummas 263 165 krooni.

2-06-6293 Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt. Võlausaldaja OÜ Ahel-LJ on avaldanud, et võlgniku juhatuse liikmed ei vabastanud pahatahtlikult renditud ruume ja tekitasid sellega OÜ-le Ahel-LJ kahju (kohtuvaidlusega seonduvad kulud ja saamata jäänud tulu). Võlgniku juhatuse liikmed väidavad, et kasutasid kohtuvaidlustes diplomeeritud juristi abi ning leiavad endiselt, et “õigus on nende poolel ja jõustunud ringkonnakohtu lahendid ei ole õiglased”. Võlgniku juhatuse liikmed ise ei oma juriidilisi eriteadmisi, mistõttu leiab ajutine haldur, et diplomeeritud juristi poole pöördumisega vaidlusalustes küsimustes täitsid võlgniku juhatuse liikmed seadusest tuleneva hoolsuskohustuse. Võlgniku juhatuse liikmed ei saa vastutada võlgnikule osutatava õigusabiteenuse kvaliteedi eest. Neil põhjustel ei leidnud ajutise halduri tööperioodil tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid toime pannud juhtimisvea pankrotiseaduse tähenduses. II Kohtuistung 11.05.2006 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde ja palusid, et kohus kuulutaks välja OÜ ITALMAS-L pankroti. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur selgitas, et võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ning osaühing Ahel-LJ on avaldanud, et nad ei ole nõus finantseerima võlgniku pankrotimenetlust. Ajutine pankrotihaldur palus välja mõista tema ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 954.25 krooni ja tasu 5 175 krooni. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

2-06-6293 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Võlgnik OÜ ITALMAS-L on 23.03.2006 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tegeles äriühing jalatsite paranduse, riiete õmblemise ja parandamisega, õmbluskursuste korraldamisega ja tööstuskaupade kaubandusega äripinnal Posti 11 Loksa linn. Harju Maakohtu 22.03.2005 otsusega rahuldas kohus Loksa linna hagi ning luges 01.12.1999 Loksa linna ja võlgniku vahel sõlmitud tähtajalise rendilepingu, mille objektiks oli Posti 11 Loksa linn, lõppenuks. Harju Maakohtu 25.11.2005 ja 15.12.2005 täiendava otsusega luges kohus lõppenuks samade poolte vahel äriruumide asukohaga Pärna 1 Loksa linn kasutamiseks sõlmitud rendilepingu lõppenuks. Seetõttu lõppes võlgniku võimalus kasutada rendipindu asukohaga Pärna 1 ja Posti 11 Loksa linnas, mistõttu lõppes ka võlgniku äritegevus. Võlgnik leiab, et nimetatud asjaolu põhjustas tema maksejõuetuse, mis ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara seisuga 27.04.2006 rahast SEB Ühispank avatud pangakontol summas 3.84 krooni, võlgnikul on kohustusi kokku summas 155 026.08 krooni. Arvestades võlgniku vara väärtust ja kohustuste suurusi, leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada ei võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletused, ajutise pankrotihalduri aruanne, võlgniku 2005.a majandusaasta aruanne – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes oktoobris 2005.a, so ajal, mil võlgnik andis üüritud ruumid üürileandjale üle. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt. Võlgniku poolt üüritud/renditud ruumidega seondus kaks kohtuasja – Loksa linn hagi võlgniku vastu rendilepingu lõppemise tunnustamiseks ja renditud ruumidest väljatõstmiseks ning ruumidega vabastamisega viivitamise eest leppetrahvi 35 860.78 krooni saamiseks. Võlgnik esitas vastuhagi 263 165 krooni saamiseks. Nimetatud kohtuasi lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2005.a lahendiga tsiviilasjas nr 22/1085/05, mille kohaselt jäi jõusse Harju Maakohtu 22.03.2005 otsus. Harju Maakohtu 22.03.2005 otsusega rahuldati hagi ja jäeti vastuhagi rahuldamata, võlgnikult mõisteti välja kohtukulud summas 51 695 krooni. Teine tsiviilasjas esitas Loksa linn võlgniku vastu hagi linnale kuuluvate Loksa linnas, Pärna 1 asuvate ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja leppetrahvi 2 704.80 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 25.11.2005.a otsusega rahuldati hagi. Tallinna Ringkonnakohus oma 08.03.2006.a lahendiga tsiviilasjas nr 2-05-192 tühistas Harju Maakohtu 25.11.2005.a otsuse kohtukulude osas, so vähendas kohtukulusid ja luges põhjendatuks mõista võlgnikult välja kohtukulud summas 12 480 krooni OÜ Ahel-LJ kasuks. Muus osas jäi esimese astme kohtu otsus jõusse. Seoses nimetatud kohtulahenditega välistus võlgniku jaoks võimalus saada hüvitust üüritud ruumide parenduskulude eest kogusummas 263 165 krooni ning samuti ei olnud võlgnikul võimalik enam jätkata oma majandustegevust ruumides, mida võlgnik oli oma majandustegevuse läbiviimisel kasutanud. Samuti kaasnesid nimetatud kohtuasjadega võlgnikule täiendavad kohustused kogusummas 76 065.58 krooni. Võlgniku juhatuse liikmete sõnul puudusid võlgnikul vahendid, mille arvelt oleks saanud esitada edasikaebused Tallinna Ringkonnakohtu otsustele ning seetõttu välistus ka võimalus rentida uued ruumid, kus jätkata majandustegevust. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnik on viimastel

2-06-6293 majandusaastatel teeninud kasumit ning kui arvestada võlgniku varade koosseisu ka võlgniku parenduskulude nõue kogusummas 263 165 krooni, siis on täidetud ka omakapitali nõue. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelepärimise võlausaldajatele selle kohta, kas võlausaldajad soovivad maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja OÜ Ahel-LJ on teatanud, et nad ei nõustu pankrotimenetluse rahastamisega. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja OÜ ITALMAS-L võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ ITALMAS-L pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.