Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2006.a., Tallinn
Tsiviilasi
J.O.i hagi J.N.i, J.Na., T.A. ja A.K. vastu au ja väärikuse teotamise lõpetamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks 70 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2006. a otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
J.N.i, J.Na., T.A. ja A.K. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Hageja J.O., esindaja J.A., kostjad J.N., J.Na., T.A. ja A.K., kostjate esindaja adv N.L.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.01.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1.J.O. esitas 16.05.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse KÜ T5 vastu KÜ T5 juhatuse 18.04.2003 otsuse tühistamiseks, au ja väärikuse teotamise lõpetamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks.
2.
09.10.2003 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks, milles palus asendada kostja KÜ T5 selle endiste juhatuse liikmete J.N.i, J.Na., T.A. ja A.K.ga. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse 20.10.2003 määrusega.
3.Hageja on KÜ T5 liige selle asutamisest saadik. Kostjad olid KÜ T5 juhatuse liikmed ning kasutasid oma positsiooni hageja au ja väärikuse teotamiseks ja mittevaralise kahju tekitamiseks. Kostjad võtsid 18.04.2003 vastu otsuse hageja väljaarvamise kohta ühistu liikmete hulgast seoses sellega, et ta väidetavalt ei täida ühistu üldkoosoleku otsuseid, mis ei ole õige. Kostjad, eelkõige J.Na., olles juhatuse liikmed, esitasid hagejale arveid olematu võlgnevuse eest. Kostjad, eelkõige J.N., ignoreerisid Tallinna Linnakohtu otsuseid ja esitasid maja elanikele nende kohta moonutatud andmeid. Kaotatud kohtuvaidlusteks kulutatud raha tasumist nõuti kõigilt maja elanikelt, sealhulgas ka hageja käest. Kõik kostjad kui juhatuse liikmed, eelkõige J.N., suhtlesid hagejaga ülbelt, nimetasid teda vargaks ja kurjategijaks, kes tahab terve maja õhku lasta või elanikud gaasiga ära mürgitada. Need väited on alusetud ning hageja au ja väärikust alandavad. Hageja loeb talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 70 000 krooni.
4.Kostjad ei tunnista hagi, kuna nad olid ühistu juhatuse liikmetena T5 korteriomanike esindajateks ning tegutsesid nendele üldkoosoleku poolt antud volituste piires. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi au ja väärikuse teotamise nõude ümberlükkamise osas ja osaliselt moraalse kahju hüvitamise osas. Kohus kohustas kostjaid ümber lükkama KÜ T5 üldkoosolekul nende poolt J.O.i isiku kohta levitatud au teotavad andmeid selle kohta, et tema on varas ja mõrvar, kes tahab terve maja õhku lasta või elanikud gaasiga ära mürgitada. Kostjatelt mõisteti otsusega välja solidaarselt moraalse kahju hüvitamiseks 12 000 krooni ja igaühelt kohtukuluna 2512 krooni J.O.i kasuks. Apellatsioonkaebus
6.J.N., J.Na., T.A. ja A.K. esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
7.Kohtu poolt esialgse hagi muutmise lubamine nii hagi eseme kui aluse suhtes ning sellega olukorra tekitamine, kus kohus sisuliselt uuris ja analüüsis kahe erineva hagi asjaolusid, on vastuolus TsMS §-iga 73 ega ole lubatav. Kohus rikkus kostjate õigust saada selget teavet nende vastu suunatud nõude iseloomu kohta, mis võimaldaks formuleerida oma vastuväiteid ning neid põhjendada. See asjaolu tõi ka kaasa ebaõige kohtulahendi, kuna kohus ei ole suutnud ka ise kahe erineva hagi vahel vahet teha.
8.Kohus on lähtunud ebaõigest eeldusest, et kostjad esitasid hagejale individuaalse gaasikatla paigutamisega seonduvalt nõudmisi enda initsiatiivil ning ilma teiste korteriomanike nõusolekuta.
9.Kostjate poolt hagejale antud väärtushinnangute hindamisel tuleb lähtuda igaühe konkreetsest tegevusest, kuna väärtushinnangu andmine iseenesest on individuaalne tegevus, mis sõltub isiku haridustasemest ja väljendusoskusest. Toimikus olevad tõendid olid selles osas ebakonkreetsed, laialivalguvad ning ebaselged. Vastustaja seisukoht
10.J.O. ei tunnista apellatsioonkaebust, apellatsioonkaebuse rahuldamata.
vaidleb
sellele
vastu
ja
palub
jätta
Vastuapellatsioonkaebus
2(4)
11.J.O. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagiavaldus rahuldati osaliselt ning teha uus otsus millega välja mõista kostjatelt hageja kasuks 70 000 krooni.
12.Kohus ei arvestanud kahju suuruse kindlaksmääramisel seda, et kostjad on tekitanud hagejale moraalset kahju kaheksa aasta vältel. Ajafaktor süvendab tema kannatusi.
13.Kohus ei ole põhjendanud, miks hageja oleks alusetult rikastunud hagi rahuldamisel täies ulatuses. Kohus ei arvestanud sellega, et kahjutekitamine hagejale iga kostja poolt kestis ligi kolm tuhat päeva ning tulenevalt sellest iga üks nendest kohtuotsuse alusel maksab hagejale ühe krooni iga moraalse kahju tekitamise päeva eest, mis ei ole õiglane. Kostjad ei ole siiani aru saanud oma käitumise tagajärgedest ning loevad oma käitumist igati põhjendatuks ja seaduspäraseks. Sellises olukorras oli hageja poolt väljamõistmiseks palutud summa ühe kostja kohta 17 500 krooni, mis on õiglane ja põhjendatud ning seda ei saa käsitleda ebamõistlikult suure summana ja see ei saa olla ka hageja alusetu rikastumise aluseks. Vastustajate seisukoht
14.J.N., J.Na., T.A. ja A.K. vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, leiavad, et see on alusetu ning paluvad jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Kolleegium leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada puuduliku eelmenetluse tõttu. Asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
16.Kohus menetles käesolevat asja ajal, mil kehtis kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ja seetõttu tuleb kohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel juhinduda nimetatud seadustiku sätetest. Ainult otsuse avalikult teatavakstegemine toimus juba kehtiva menetlusseadustiku ajal. TsMS § 3 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt toimub pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. TsMS § 164 sätestab eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses selgitab kohus välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesande täitmiseks võib kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid. TsMS § 171 lõike 1 järgi peab kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eeltoodut järginud. Põhimõtteliselt samasugused eelmenetluse ülesanded sätestab ka kehtiva TsMS § 392.
17.Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Õige on kostjate apellatsioonkaebuse väide, et nad ei saanudki hagile vastu vaielda, kuna ei teadnud, mida igaühele neist konkreetselt ette heidetakse.
18.Hageja esitas algselt hagiavalduse juriidilise isiku vastu. Hageja käsitles õigesti juhatuse liikmete tegevust ja nende poolt vastu võetud otsuseid juriidilise isiku tegevusena ja otsustena. Menetluse käigus asendas hageja kostja ja esitas sama nõude füüsiliste isikute vastu, kes olid vaidlusalusel perioodil ühistu juhatuse liikmed.
19.Au teotavate andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõude alusena tõi hageja välja järgmised faktilised asjaolud:
3(4)
1) Kostjad olles ühistu juhatuse liikmed võtsid vastu otsuse hageja väljaarvamise kohta ühistust seoses sellega, et hageja väidetavalt ei täida üldkoosoleku otsuseid. 2) Kostjad, eelkõige J.Na., olles juhatuse liikmed, esitasid hagejale arveid olematu võlgnevuse eest. 3) Kõik kostjad kui juhatuse liikmed, eelkõige J.N., suhtlesid hagejaga ülbelt, nimetasid teda vargaks ja kurjategijaks, kes tahab terve maja õhku lasta või elanikud gaasiga ära mürgitada. 4) Kostjad, eelkõige J.N., ignoreerisid Tallinna Linnakohtu otsuseid ja esitasid maja elanikele nende kohta moonutatud andmeid. 5) Kaotatud kohtuvaidlusteks kulutatud raha tasumist nõuti kõigilt maja elanikelt, sealhulgas ka hageja käest.
20.Kohus ei ole eristanud, missugused nimetatud tegevused saavad üldse olla omistatavad kostjatele kui füüsilistele isikutele. Mitte füüsilised isikud ei võtnud vastu otsust hageja ühistust väljaarvamise kohta. Samuti ei ole füüsilised isikud esitanud hagejale arveid, sealhulgas ka kohtukulude tasumiseks kaotatud kohtuvaidluste eest. Kohtuvaidlusi pidas hageja samuti ühistuga, mitte kostjatega. Kostjate tegutsemine juhatuse liikmetena tekitas õigusi ja kohustusi ühistule kui juriidilisele isikule.
21.Süüdistades kostjaid kui füüsilisi isikuid enda au teotamises, mitte kui ametikohustusi täitvaid juriidilise isiku organi liikmeid, pidi hageja välja tooma igaühe osas eraldi, millal, kus ja millise väljendiga viimane tema au teotas. Üks füüsiline isik ei saa vastutada selle eest, kui teine füüsiline isik kellegi kohta midagi halvasti ütleb.
22.Hagi aluseks olevaid asjaolusid ei saa kohus ise tuletada tunnistajate ütlustest. TsMS § 165 lg 1 p 1 kohaselt pidid protsessiosalised hiljemalt eelmenetluses teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel, samuti nimetama neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Seega pidi hageja kõigepealt välja tooma asjaolud, millele ta tugineb ja seejärel nimetama tõendid (sealhulgas ka tunnistajate ütlused), mis seda asjaolu tõendavad.
23.TsMS § 171 mõtte kohaselt pidi kohus juhtima hageja tähelepanu asjaolude puudulikkusele ning tagama mõlemale poolele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.
24.Kohtukulude väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.