Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja on arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 16.02.2006 viivist 4938,99 krooni, võttes aluseks kuu pikkusega 30 päeva ja viivise määra 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Viivise määr tuleneb EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.12, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks. Hageja nõuab kostjalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid ning kohtupraktikat aluseks võttes viivise väljamõistmist põhivõla, s.o 3172,40 krooni ulatuses. Ülaltoodu alusel ja toetudes VÕS §-dele 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 punktidele 1 ja 6 ning 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt võla ja viivise, kokku summas 6344,80 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on kostjat kohustanud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl 1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 27.03.2006 kätte toimetatud (tl 25), kuid ta ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, jõustunud 01.01.2006) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue on tõendatud hagiavalduse ning sellele lisatud dokumentidega (tl-d 6-18) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse eest 3172,40 krooni, 16.02.2006.a. seisuga on arvestatud viivist 4938,99 krooni, millest hageja nõuab 3172,40 krooni, seega kokku 6344,80 krooni väljamõistmist. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

2 (3)

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.