Muud › CMR

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue XxxxOÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused (2-15-114507, 2-15114508, 2-15-114509, 2-15-114510) kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetlused kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekutele vastuväited. 21.07.2015 määrusega andis Pärnu Maakohus asjad üle maakohtutele menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XxxxOÜ sõlmis 28.07.2015 Inksso OÜ-ga nõude loovutamise lepingu, millega loovutas põhinõude 24 463 eurot, viivised 468,06 eurot. 17.08.2015 esitas hageja kostja vastu nõude ühes avalduses. 02.09.2015 määrusega edastas Pärnu Maakohus hagiavalduse koos lisadega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. 17.08.2015 hagis leidis hageja, et XxxxOÜ ja kostja vahel on sõlmitud suuline tarnimisleping ja töövõtuleping (I kd lk 37-38 p 2.1). 26.05.2016 menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et XxxxOÜ ja kostja sõlmisid omavahel suulise ekspedeerimis/tarnimislepingu, kus OÜ Xxxxoli kauba veomarsruudi väljatöötaja ning korraldaja, kes kasutas erinevate veofirmade teenuseid. Kostjaga lepiti kokku suuliselt, millist teenust ostetakse ja müüakse – nt kas toimub tavavedu, kiirvedu või ajalubadusega vedu. Kostja ise tehingust osa ei võtnud. Vahest kasutas OÜ Xxxxkostja tütarfirma XxxxOÜ veoteenuseid (II kd lk 53). 04.08.2016 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 24 463 eurot, viivise 468,06 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt on XxxxOÜ ja kostja koostööpartnerid alates 2013 ja tegelesid USA-st inkubatsiooni kanamunade toimetamisega Ukrainasse ja Venemaale. Poolte vahelised kokkulepped olid suulised ning kostja tasus varem kõik arved. Alates 01.06.2015 otsustas Ukraina linnuvabrik jätkata partnerlust XxxxOÜ-ga. XxxxOÜ ja kostja leppisid kokku, et OÜ Xxxxkasutab ka edaspidi kostja pangarekvisiite arvete tasumisel ning kostja tütarfirma XxxxOÜ veoteenuseid. XxxxOÜ tellis USA partnerilt XxxxInc. kanamune. Lennukitega Berliini ja Amsterdami saabunud inkubatsiooni kanamunad laadis Saksa firma Xxxx maha XxxxOÜ poolt määratud Ukrainasse sõitvatele autodele. XxxxOÜ väljastas 01.04.2015 kostjale arve nr 0104 summas 24 463 eurot transporditeenuste ja kauba tarnimise eest maksetähtajaga 01.05.2015, viivisega 0,25% päevas võlgnetavalt summalt. Arve edastas XxxxOÜ kostjale e-postiga 05.04.2015 koos kauba saatelehtedega. Kostja arveid ei tasunud. Faktiliseks vedajaks oli XxxxOÜ ning ekspedeerijana esines XXXX OÜ. Kostja XxxxOÜ-le vedude teostamise kohta mingeid pretensioone ei esitanud. Peale kauba kohaletoimetamist, tasus Ukraina pool USA partneri poolt esitatud arve alusel kogu summa XxxxInc kontole, kes kandis tasu edasi kostjale. Kostja tasus sellest summast Saksa firmale Xxxx kauba vastuvõtmise ja laadimise eest ning ülejäänud summa oli kohustatud edastama OÜ-le Xxxx. OÜ Xxxxpidi tasuma veoteenuste eest XxxxOÜ-le.

Hageja nõuab kostjalt viivist 02.05.2015-28.07.2015 perioodi eest 468,06 eurot, edasiulatuvalt alates hagi esitamisest VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna OÜ Xxxxja kostja vahelised kokkulepped olid suulised (s.h viivise kokkulepe), siis on ta nõus kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmisega. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. XxxxOÜ ei ole olnud kauba saatja, kauba vedaja ega kauba saaja. Hageja ei ole nõuet tõendanud. 01.02.2015 dateeritud arves nr 0104 on viidatud aprillis koostatud CMR-dele, kuid nimetatud asjaolusid ei olnud 01.04.2015 veel teada. Arves viidatakse kauba vedudele 2015 aprillikuu jooksul 04.04.2015-30.04.2015, mis ei olnud arve koostamise kuupäeval veel toimunud. Seega on arve koostatud tagantjärgi. Hageja ei ole kostjale 0104 arvet saatnud. Hageja hagemisõigus ei ole selge. Nõue on loovutatud tähtaegselt. Kostja leiab, et hagejal ei ole kostja vastu ühtegi nõuet ühegi kokkuleppe s.h töövõtulepingu alusel. Kostja hinnangul on hagi esitatud seepärast, et XxxxOÜ võlgneb XxxxOÜ-le perioodi 06.05.2015-20.10.2015 eest kokku 34 392,75 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, miks on kostja kohustatud hagejale tasuma XxxxOÜ arvete eest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ja tunnistajad ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõude loovutamisest Hagi kohaselt sõlmis XxxxOÜ 28.07.2015 Inksso OÜ-ga nõude loovutamise lepingu (I kd lk 2527) ja lisa 01 (I kd lk 28-29), millega loovutas põhinõude 24 463 eurot, viivised 468,06 eurot. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hagejal puudus hagi esitamise hetkel ja ka pärast hagemisõigus, kuna lepingu järgi on nõue loovutatud tähtaegselt ning lepingut pikendatud ei ole. Lisaks on 28.07.2015 lepingu lisa nr 01 punkti 1 ja 3f järgi loovutamine toimunud vaid 19.04.2015 veoteenuse osas s.t teiste veoteenuste osas loovutamist ei ole toimunud. Kohus jääb 25.02.2016 määruses toodud seisukoha juurde, et 28.07.2015 nõude loovutamise lepingu lisa nr 01 punkti 6 kohaselt on hagi esemeks olev nõue loovutatud hagejale tähtaegselt, so kuni 15.09.2015. Nimetatud lepingu p 6 kohaselt pikeneb aga lisa nr 01 automaatselt järgnevaks 6 kuuks, kui üks pool ei ole ühe kuu jooksul enne 15.09.2015 saatnud teisele poolele kirjalikku ettepanekut nõude tagasi saamiseks. Analoogset lisa pikenemise põhimõtet kohaldatakse ka järgnevate 6 kuuliste perioodide osas. Kohus ei tuvastanud, et üks lepingu pooltest oleks esitanud teisele poolele ettepaneku nõude tagasi saamiseks. Kuna nõude loovutamise lepingu pooled on lisa nr 01 punktis 6 tähtaja pikenemises kokku leppinud, ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagejal puudub hagemisõigus. Samuti ei ole õige kostja väide, et loovutamine on toimunud vaid ühe veo osas. Lepingu lisa 01 punktist üks tulenevalt on loovutatud kõik 01.04.2015 arvel näidatud vedudega seonduv. Hageja põhinõudest Kohus andis hagejale korduvalt tähtaegu hagi faktiliste asjaolude esiletoomiseks ning nõude kujunemise selgitamiseks. Hageja esitas esialgse hagi 17.08.2015 (I kd lk 36-40), täienduse 22.04.2016 (II kd lk 1-5), täpsustuse 26.05.2016 (II kd lk 53) ja tervikteksti 04.08.2016 (II kd lk 69-74) ning 21.12.2016

hagiavalduse täienduse (IV kd lk 75-80). Kohtu hinnangul ei suutnud hageja menetluse lõpuni esitada selgete asjaoludega hagi s.t arusaamtuks jäi, millise eest kostja XxxxOÜ-le raha võlgneb (milline oli hageja poolt XxxxOÜ-le antud hüve või osutatud teenus). Samuti esitas hageja menetluses hulgaliselt tõendeid, mida ta menetluse kestel ei suutnud esile toodud asjaoludega seostada. Kohus püüdis hagejale täpsustavaid küsimusi esitades tõendid asjaoludega seostada 21.02.2017 istungil (IV kd lk 136). Samuti nõudis kohus veel 21.02.2017 istungil selgitusi hageja nõude kujunemise kohta, mida hageja anda ei osanud (IV kd lk 135 pöördel jj). Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud: • Xxxxoli juhatuse liikmeks ja 1/3 osade omanikuks XxxxOÜ-s (IV kd lk 140 pöördel); • XxxxOÜ juhatuse liige ja osanik on Xxxx; • Xxxx ja Xxxxolid varem juhatuse liikmed ja võrdsetes osades osade omanikud Xxxx OÜs (II kd lk 196); • nii Xxxxil kui ka Xxxxoli juurdepääs e-posti aadressile xxxx, mille kaudu koordineeriti Xxxx OÜ-s inkubatsiooni kanamunade transporti USA-st Ukrainasse ja Venemaale (II kd lk 70 ja lk 196 pöördel); • USA partnerilt XxxxInc.-lt telliti kanamune. Lennukitega Berliini ja Amsterdami saabunud inkubatsiooni kanamunad laeti Saksa firma Xxxx poolt maha XxxxOÜ poolt määratud Ukrainasse sõitvatele kostja või kostjaga seotud XxxxOÜ autodele (II kd lk 70). Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milline leping oli poolte vahel 2015 aprillis sõlmitud. XxxxOÜ esitas väidetavalt kostjale 01.04.2015 arve nr 0104 (I kd lk 86), mida kostja ei ole tasunud. Kostja on seisukohal, et ei ole kohustatud nimetatud arvet tasuma, kuna poolte vahel ei olnud mingit lepingut sõlmitud. Kostja väidetel halvenesid 2015 märtsis Xxxx ja Xxxx suhted ning koostöö lõpetati (II kd lk 196 pöördel). Hageja andis menetluse kestel erinevaid segaseid selgitusi selle kohta, milline leping XxxxOÜ ja kostja vahel sõlmiti ja mille eest kostja XxxxOÜ-le võlgu jäi. Viimases menetlusdokumendis väitis hageja, et XxxxOÜ osutas kostjale ekspedeerimisteenust. 21.02.2017 istungil jäi hageja väidete juurde, et XxxxOÜ ja kostja vahel oli käsundusleping ning kostjale on XxxxOÜ lepingupartner XxxxInc. kandnud raha vaid XxxxOÜ-le edasikandmiseks. Millist tulu kostja sellisest tegevusest pidi saama, hageja selgitada ei osanud. Vastavalt VÕS § 9 lg-le l sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Seega lepingu sõlmimiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul ei vasta hageja kirjeldus XxxxOÜ ja kostja vahel ühelegi hageja poolt esile toodud lepinguliigile (töövõtt, vedu, ekspedeerimine, käsund). Seega ei ole hageja tõendanud XxxxOÜ ja kostja vahel 2014 aprillis lepingu olemasolu. Samuti on kohtul võimatu XxxxOÜ ja kostja vahelist õigussuhet kvalifitseerida, kuna hageja väidab lepingulise suhte olemasolu tuginedes vaid XxxxOÜ poolt 01.04.2015 esitatud arvele ning kostja eitab igasuguste lepinguliste suhete olemasolu. Hageja ei suutnud ka tõendada, et kostja oleks alusetult rikastunud s.t et XxxxOÜ oleks tasunud mingite teenuste eest, mille eest pidi tasuma kostja.

Isegi, kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli siiski mingi lepinguline suhe (kokkulepe), siis ei ole hageja tõendanud, et sellest lepingulisest suhtest oleks kostjale tekkinud mingid rahalised kohustused. Täiendatud terviktekstis (IV kd lk 76-80) ja 21.02.2017 istungil (IV kd lk 136 ja 136 pöördel) selgitas hageja, kuidas on XxxxOÜ poolt kostjale 01.04.2015 esitatud arvel nr 0104 (I kd lk 86) märgitud summad kujunenud. Selgituste kohaselt kujunes summa üheksa veo põhjal. Summade täpset kujunemist ei osanud hageja selgitada ka 21.02.2017 istungil (IV kd lk 136 pöördel). Samuti ei osanud hageja selgitada, miks pidi kostja tasuma XxxxOÜ-le ekspedeerimise või käsundi alusel Xxxx arvete eest. Hageja väidetel tasus kostja nimetatud arvete eest ise Xxxx (IV kd lk 136). Lisaks väitis hageja, et XxxxOÜ tasus XxxxOÜ poolt esitatud arved, kuid XxxxOÜ SEB Panga väljavõtetest (III kd lk 11-13) XxxxOÜ poolt väidetud summades makseid ei nähtu. Seega ei ole võimalik tuvastada, et hagejal oleks nõue kostja vastu lepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud ka XxxxOÜ poolt kostjale esitatud arvete tasumist, mistõttu ei saa hagejal olla tekkinud ka lepingulist või lepinguvälist kahju. Kohus on seisukohal, et isegi kui XxxxOÜ-l oleks kostja vastu lepinguline või lepinguväline nõue, siis ei ole XxxxOÜ raamatupidamise ja arvelduskontode põhjal võimalik seda tuvastada, kuna XxxxOÜ-l puudub endal selge ülevaade ja arvestus erinevate arvete eest tasumise ja talle tasutud summade üle. Kohus nõustub kostjaga selles, et 01.04.2015 arve on XxxxOÜ teinud ilmselt [email protected] e-posti aadressilt andmeid saades tagantjärgi, kuna 01.04.2015 ei saanud XxxxOÜ-le olla teada aprillikuu jooksul vedusid teostatavad sõidukid. Hageja ei ole tõendanud, et XxxxOÜ-le oli juba enne 01.04.2015 teada kõik aprillis toimuvad veod, vedusid teostavad sõidukid ja Xxxx ning XxxxOÜ arved. Arve ühiselt kasutatavalt e-posti aadressilt saadud info põhjal koostamine selgitab ka asjaolu, miks ei osanud hageja selgitada XxxxOÜ-l nõude tekkimist ja kujunemist. Osundatud põhjustel tuleb hageja põhinõue kostja vastu jätta rahuldamata. Viivistest ja sissenõudmiskuludest Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, siis jääb rahuldamata ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja esitas 21.02.2017 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ühes arvetega, kuid esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha ning hinnata kostja esindaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Õigusabikulu puhul tuleb detailselt välja tuua õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg. Sellele on kohus tähelepanu juhtinud juba 28.10.2015 määruses hagi menetlusse võtmisel. Ühestki kostja esitatud arvest ega muust menetluskulusid puudutavast dokumendist ei nähtu teostatud toimingute loetelu ja konkreetsele toimingule kulutatud aeg. Ka hageja on oma 28.02.2017 vastuväites sellele asjaolule tähelepanu juhtinud. Lisaks on kostja taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuta summas 1640 eurot. Kostja on esitanud arveid aga

1500 euro eest (koos käibemaksuga 1800 eurot). Ka sellele on hageja vastuväites tähelepanu pööranud. Kuna eelmärgitu takistab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses, määrab maakohus käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Selleks tuleb kostjal esitada maakohtule menetluskulude nimekiri koos vastavate tõenditega (arved), milles on arvestatud eelmärgitud nõuetega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.