Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-17398/242

katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostja ŽS sõlmis 26.05.1998.a õppelaenu saamiseks AS`ga Hoiupank õppelaenulepingu nr XXX. Lepingut täiendati 22.10.1998.a lisaga. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 38 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle 4 osas: 26.05.1998.a 10 000 krooni, 22.10.1998.a 6500 krooni, 02.02.1999.a 6500 krooni ja 18.09.1999.a 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad AP ja JT nende ja panga vahel 25.05.1998.a sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Concordia Rahvusvahelisest ülikoolist Eestis. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 20 165,92 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on nimetatud kohustuse panga ees täitnud tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus –ja Teadusministeerium teavitas 11.05.2005.a kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 18.05.2005.aastaks. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus –ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Hagejale on tekitatud kahjuks 23 420,29 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 15.06.200220.08.2005.a kogunenud põhivõlg 20 165,92 krooni, sellest ühe päeva intress on 2,82 krooni, viivitatud 1162 päeva intress on 3254,37 krooni. Seisuga 20.08.2005.a on hageja nõude suuruseks 23 420,29 krooni, millest põhivõlg moodustab 20 165,92 krooni ja intress 3254,37 krooni. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt võlgnevus summas 23 420,29 krooni, välja mõista kostjatelt solidaarselt kohtukuluna riigilõiv summas 1750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja välja mõista kostjatelt solidaarselt 1200 krooni õigusabikulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale ŽSele saadetu 21.11.2005.a isiklikult allkirja vastu kätteantuks. Kohus loeb kostjale APile saadetu 15.11.2005.a isiklikult allkirja vastu kätteantuks. Kohus loeb kostjale JTile saadetu 29.10.2005.a isiklikult allkirja vastu kätteantuks. Kostjad AP ja ŽS ei ole kohtule kirjalikku vastust kohtule esitanud. 28.11.2005.a esitas kostja JT kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja teatab, et tunnistab hagi ja vastuväiteid ei ole, soovib asja lahendada kompromissiga. 02.03.2006.a teatab hageja kohtule, et pooled ei ole jõudnud kompromissini.

KOHTU PÕHJENDUSED

Lk 2 (3)

2-05-17398/242

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostjad AP ja ŽS ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kuivõrd AP ja ŽS hagile vastuväiteid ei ole esitanud, seega on kostjad omaks võtnud hagi faktilised asjaolud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtule esitatud vastuses võttis kostja JT hageja nõude õigeks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Kohtule esitatud õppelaenulepingust nr XXX, 26.05.1998.a ja 25.05.1998.a käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on lepingud sõlmitud, mida kinnitavad kostjate allkirjad. Pooled on lepingud sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus lepingud nõuetekohaselt täita. Lepingu sõlmimisel on kostjad võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja võlanõue kuulub rahuldamisele kokku summas 23 420,29 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 1750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud solidaarselt summas 1200 krooni. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjatelt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 288 krooni, igalt kostjalt 96 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja kostjatele hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kostjalt ŽSelt kuulub väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 8410,10 krooni hagimaterjalide tõlkekulude eest.

Kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.