Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-14-293

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-293 Cirkle K Eesti Aktsiaseltsi hagi XXX XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetlus oli 28.10.2015 määrusega peatatud kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Hageja esitas 08.02.2017 avalduse menetluse uuendamiseks, hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja teatab, et kriminaalmenetlus on lõppenud ja selles on tuvastamist leidnud, et kolmas isik on kasutanud kostja andmeid hagejaga lepingu sõlmimiseks. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlus tuleb uuendada, vastu võtta hagist loobumine ja menetlus asjas lõpetada. Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas oli menetlus peatatud kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni ning kriminaalmenetlus asjas nr 1-15-6905 on lõppenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. TsMS § 361 lg-te 1,3 ja 4 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kohus leiab, kuna kriminaalmenetlus on lõppenud, siis menetluse peatamise alused on ära langenud ja menetlus tuleb uuendada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõus2

2-14-293 tumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel uuendab kohus asjas menetluse, võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid seoses antud tsiviilasjaga. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei küsi kohus kostjalt menetluskulude nimekirja ega seisukohta menetluse lõpetamise osas, kuna kostja vastusest hagile selgub kostja soov menetlus lõpetada. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist Julianus Inkasso OÜ pan3

2-14-293 gakontole. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel - 55 eurot, seega kokku 100 eurot. Seega tuleks määruse jõustumisel tagastada hagejale 50 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.