Muud › Muud hagiasjad

hakkab esindama tema huve kohtus, koostab taotlusi ja ka apellatsioonkaebuse kui kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja tasus kostjale töö eest 5000 krooni. 05.03.2001 jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata ning hageja eeldas, et kostja esitab Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse. Hageja usaldas täielikult kostjat, kuna tal endal ei ole küllaldasel määral õigusalaseid teadmisi. Kostja ei esitanud aga apellatsioonkaebust, ei kutsunud hagejat enda juurde ega selgitanud, millised tagajärjed kaasnevad kaebuse mitteõigeaegse kohtusse esitamisega. Sellest tulenevalt jättis hageja kostja süül kasutamata enda õiguse linnakohtu otsuse vaidlustamiseks ning kostja kohustub hüvitama hagejale kahju seoses sellega, et jättis täitamata oma kohustused. 09.06.2005 esitas hageja hagiavalduse täienduse, paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 230 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista. 19.11.1999 koostas kostja hagejale Tallinna Linnakohtule esitamiseks hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu materiaalse kahju 230 000 krooni hüvitamiseks. Kuna kostja advokaat V.T. on spetsialiseerunud kriminaalasjade ajamisele, siis kliendi esindamiseks kohtus ta kokkulepet ei sõlminud. 2000. a augusti teisel poolel pöördus hageja kostja poole palvega esindada teda samas hagiasjas toimuval teisel eelistungil, sest juba toimunud eelistungil ei olevat ta suutnud kohtule selgitada, mida ta soovib esitatud dokumentidega tõendada. Pooled leppisid eelistungil esindamises ja veel vajalike tõendite väljanõudmises advokaadi poolt kokku ja kuna hagejal polnud enda ütlustel võimalik õigusabi eest samal päeva tasuda, siis lubas ta seda teha 06.10.2000 ning samaaegselt pidid pooled lepingu kirjalikult vormistama. 06.10.2000 ega ka hiljem hageja õigusabi eest tasuma ega ka lepingut vormistama ei ilmunud. 2000. a augustis sõlmitud suulise lepingu ja selle põhjal vormistatud volituse alusel ilmus advokaat V.T. 23.10.2000 T.H.i esindajana Tallinna Linnakohtu istungile, kus täitis endale võetud kohustuse kliendi esindamiseks. Peale kohtu eelistungit avaldas hageja, et seoses kaksikute sünniga perekonda ja korteri ostmisega on tal riigilt saadud varasem rahaline hüvitus kulutatud ja tal puudub rahaline võimalus kostjale nii eelistungil osalemise eest tasumiseks kui ka kohtu põhiistungil advokaadi esinduse eest maksmiseks. Hageja tänas advokaat V.T.t osutatud õigusabi eest, lubas materiaalse olukorra paranedes selle eest ka tasuda ning sellest ajast kuni käesoleva hagiavalduse koopia saamiseni ei olnud kostjal hageja kohta mingit informatsiooni. Hagiavalduses sisalduvad väited selle kohta, et hageja on sõlminud kostjaga kirjaliku lepingu enda esindamiseks kõnealuses tsiviilasjas, kaasa arvatud apellatsioonkaebuse koostamiseks ning et on ka õigusabi eest tasunud, on valed. Kohtuistungil hageja esindamiseks ja vajaduse korral apellatsioonkaebuse koostamiseks pole kostja hagejaga ei kirjalikult ega suuliselt kokkulepet sõlminud ning seega mingit kohustust selleks kostjal ei tekkinud. Isegi kui hageja poolt väidetu poleks vastuolus tegelikkusega, puuduks esitatud hagi rahuldamiseks õiguslik alus, kuna käesolevas asjas puudub alus väita, et kui esimese astme kohtuotsust oleks apellatsioonikohtus vaidlustatud, siis oleks kõrgema astme kohtute lõpliku lahendina hageja hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldatud ja tema kasuks rahaline hüvitus välja mõistetud.

Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused

2(4)

koostamiseks, milles hageja nõudis Eesti Vabariigilt 230 000 krooni hüvitamist ja et hageja oleks tasunud kostjale 5000 krooni. Ka Tallinna Linnakohtu 05.03.2001 otsusest nähtub, et hagejal ei olnud kohtus esindajat. Kõik hageja hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ja hageja ei ole neid millegagi tõendanud. Seega ei saa väita, et kostjal oleks tekkinud kohustus tollel ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 mõttes, sest ei ole tõendatud, et kostja oleks hageja suhtes endale mingit kohustust võtnud tema esindamiseks.

3(4)

advokaat koostas hagi, siis ta oli kindel materiaalse kahju tekitamises hagejale ja seega oma kohustuse täitamata jätmise eest peab ta hüvitama hagejale 230 000 krooni. Vastustaja seisukoht

G. Kivinurm

M. Seppik

K. Mõlder

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.