lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-7452/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-7452/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
879
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TCM Estonia OÜ12003417(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Liis Arrak ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7452

Tsiviilasi

TCM Estonia OÜ hagi JI vastu võlgnevuse 424,80 euro ja viivise 340,09 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. novembri 2016. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TCM Estonia OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja JI (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 28. novembri 2016. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtumenetluse ja apellatsioonimenetluse kulud TCM Estonia OÜ kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Hagiavaldus

1.TCM Estonia OÜ (hageja) esitas 11. mail 2016. a Harju Maakohtule hagi JI (kostja) vastu võlgnevuse 424,80 euro ja viivise 340,09 euro saamiseks. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt on IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 5. veebruaril 2012. a sõlmitud laenuleping nr 440743, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Kostjale saadeti 8. oktoobril 2014. a teatis nõude hagejale loovutamise kohta.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus võttis 14. juuni 2016. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale on nimetatud määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud Leedus 22. juunil 2016. a. Kostja ei ole hagile vastanud. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 28. novembri 2016. a määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
4.Maakohus selgitas, et kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 kohaselt kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub TsMS § 70 lg 2 alusel üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatud üksnes ulatuses, milles see ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nimetatud Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus; TsMS § 70 lg 4 p 1).
5.Seega tuleb maakohtu hinnangul rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I bis määruse sätetest. Brüssel I bis määruse artikkel 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Brüssel I bis määruse artikkel 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes antud määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüssel I bis määruse artikkel 18 lg-st 2 tuleneb, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
6.Maakohus leidis, et kuivõrd kohus on kooskõlas Brüssel I bis määruse artikliga 26 teavitatud kostjat tema õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest, ning kostja ei ole hagile vastanud ega Eesti kohtu poole pöördunud, tuleb hagi läbi vaatamata jätta (Brüssel I bis määruse artikkel 26 ja artikkel 28 lg 1). Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
8.Hageja hinnangul on antud juhul kohus ennatlikult jätnud hagi läbivaatamata, kuna kostja on oma 6. aprilli 2016. a e-kirjas hageja esindajale kinnitanud, et on nõus Eesti kohtualluvusega. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Brüssel I bis määruse art 28 lg 1 sätestab, et kui kostja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb määruse sätetest. Seega saab kohus omal algatusel hagi menetlemisest keelduda, kui kostja ei ilmu kohtusse. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüssel I bis määruse järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (Brüssel I bis määruse art 26 lg 1). Ka Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et kohus võib hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (Riigikohtu 21. november 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud seisukoht kohaldatav ka juhul, kui kohus on tsiviilasja juba menetlusse võtnud. Maakohus on praegusel juhul toimetanud kostjale kätte nii hagimaterjalid kui määruskaebuse ja andnud sellega kostjale võimaluse avaldada oma seisukoht kohtualluvuse küsimuses. Kuivõrd kostja ei ole hagile ega määruskaebusele vastanud, on maakohus õigesti kohaldanud rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel Brüssel I bis määruse art 28 lg 1 ja jätnud hagi põhjendatult läbi vaatamata.
12.Samuti on maakohus õigesti hagejale selgitanud, miks määruskaebusele lisatud kostja e-kiri ei kvalifitseeru kostja kohtualluvuse nõusolekuna ja millistele nõuetele peab kohtualluvuse kokkulepe vastama (tl 45). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava järelduse ja selgitustega, mille kohaselt ei saa kostja kui tarbija allkirjastamata ekirjast kohtualluvuse kokkulepet tuletada. Laenuleping, millele hageja nõuet esitades tugineb, kohtualluvuse kokkulepet ei sisalda.
13.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Iko Nõmm Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja