Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Termopilt (registrikood 11216921), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
OÜ
ProWeb
vastu
Kostja OÜ ProWeb (registrikood 11793110), esindaja juhatuse liige R.D Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast OÜ ProWeb 21.03.2025 apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 21.02.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ ProWeb kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing Termopilt (hageja) esitas 18.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt ProWeb (kostja) 1274,20 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.04.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.05.2022 Pärnu Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,67 eurot ja viivise põhinõudelt (1200 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lause kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.05.2021 töövõtulepingu, millega kostja tellis hagejalt projekteerimistööd. Kostja esitas hagejale 18.05.2021 päringu ja hageja esitas 21.05.2021 omapoolse pakkumise, mille kostja 31.05.2021 aktsepteeris ja kinnitas, et pakkumine on sobiv. Hageja ja kostja suhtlesid omavahel e-kirja teel ning kostja edastas hagejale tööde tegemiseks vajalike dokumente ja kooskõlastusi. Hageja teavitas kostjat 23.09.2021, et alustab tööde tegemisega ja esitas ajakava. Kostja kinnitas 23.09.2021, et temale hageja poolt väljapakutu sobib.
2.2.Projekteerimistööde eesmärgiks oli leida tehniline lahendus kliendi kinnistute ühendamiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni asulavõrkudega. Selline lahendus peab olema tehniliselt toimiv, vastama kliendi vajadustele ja asulavõrkude valdaja poolt ette antud nõuetele. Torustikud tuleb kavandada nii, et need ei ohustaks teisi maa-aluseid kommunikatsioone ega oleks ohustatud teistest (olemasolevatest ja kavandatavatest) maa-alustest kommunikatsioonidest. Projekteerimisega alustas hageja 2021 oktoobri lõpus. Projekteerimistööde käigus tehti esmalt valik, kuidas on võimalik tänavatel ja kinnistutel torujoontega kulgeda, seejärel arvutati torustike vajalikud läbimõõdud, rajamissügavused, kontrolliti võimalikud ristumised teiste kommunikatsioonidega. Eelpool nimetatud lahenduste sobivuse kontrollimiseks joonistati läbi torustike pikiprofiilid ehk kõrguslik paiknemine maa sees nii maapinna kui ka teiste torustike ja kaablite suhtes. Iga sammuga täpsustub torustike võimalik ruumiline paiknemine ja kui selgub, et mingi eeldus ei pea paika või nõue ei ole täidetud, tuleb muuta torustiku kulgemise joont ning lahendus uuesti läbi joonistada. Kui kogu see töö oli tehtud, siis esitati asendiplaan kostjale läbivaatamiseks ja sobivuse hindamiseks. Asendiplaaniline paiknemine ei ole lihtsalt kulgemisjoon, vaid selle taga on terve hulk taustatööd, millega projekteerija on kontrollinud, et väljapakutud lahendus vastab kliendi vajadustele ning just sellele joonele on võimalik kavandatud torustikud paigutada.
2.3.Hageja koostas ja edastas 23.11.2021 kostjale kooskõlastamiseks projektijoonised ja märkis, et vajalik oleks veel kostja poolt üle täpsustada tee ja kaevuse kõrgused. Esitatud projektijoonisega on valmis saanud ligikaudu 48% kogu tööde mahust. Kostja võttis 30.11.2021 töö vastu ja kiitis lahendused sobivaks.
2.4.Kostja teavitas 11.02.2022, et ta ei soovi selle projektiga edasi minna, loobub edasisest tellimusest ja ütles pooltevahelise lepingu üles. Hageja selgitas kostjale 15.02.2022, et loobumise korral tuleb tasuda juba tehtud tööde eest. Kostja väitis, et ta ei ole hagejalt mitte midagi tellinud ning hageja ei ole temale töid teinud. Hageja esitas kostjale 16.02.2022 e-kirjaga arve nr 2202033 (1200 eurot) maksetähtajaga 23.02.2022. Hageja on saatnud kostjale tasumata arve kohta korduvad meeldetuletused. Kostja ei ole arvet tasunud.
2
2-22-113224 Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles hagile vastu.
3.1.Kostja ei ole hagejaga töövõtulepingut projekteerimistööde tegemiseks sõlminud. Kostja on nõustunud hinnapakkumisega, sest pakutud hind oli sobiv, kuid hinnapakkumisega nõustumine ei ole võrdsustatav töövõtulepingu sõlmimisega. Hageja on suhelnud meili teel üksnes info kogujaga (kostjaga), mitte aga tegeliku lepingu poolega, kes oleks olnud tööde tellijaks. Isegi, kui oleks sõlmitud korrektne leping kostja ja hageja vahel, ka siis ei saaks esitada nõuet tööde eest, millega ei ole üldse alustatud.
3.2.Kirjavahetusest nähtuvalt saatis kostja 30.11.2021 asendiplaani, mis hagejale ei sobinud. See tähendab, et selleks ajaks ei oldud alustatud veel mingite töödega, sest puudusid vajalikud failid ja joonised. Kuni 2022. a alguseni käis kostja ja hageja vahel vaid informatiivne kirjavahetus teemal, kust leida uus teede projekteerija, kes saaks valmistada vajalikud joonised, mida hagejal oli vaja projektiga alustamiseks. 27.01.2022 saatis hageja päringu kostjalt oodatud jooniste kohta, et nad saaksid töödega alustada. 11.02.2022 andis kostja teada, et loobub projektist. Seega hageja ei olnud alustanud ühtegi tööd selleks ajaks ja hageja nõue on täies ulatuses põhjendamata. Kostjale pole saadetud ühtegi tehtud tööd.
3.3.Kostjale ei kuulu krundid, mille kohta hinnapakkumist küsiti. Hageja hinnapakkumise kehtivuseks oli märgitud 60 päeva. Seega aegus hageja hinnapakkumine 21.07.2021. Kuna hageja alustas tööd alles 23.11.2021 (sealjuures ilma kostjat viivitusest teavitamata), siis tuleb seda pidada oluliseks hagejapoolseks lepingu rikkumiseks. Kostja oli oma nõusoleku andnud üksnes hinnapakkumisele, mille tööde lõpptähtaeg oli oktoober 2021. Kostja ei ole andnud ühtegi nõusolekut tööde valmimistähtaja edasi lükkamiseks.
3.4.Vastavalt hageja hinnapakkumise teisel lehel toodud töö etappide jaotusele liigitub kostjale saadetud töö esimese punkti ehk eskiisi alla. Selle põhjal saaks öelda, et kostja on kätte saanud kogu projektist maksimaalselt 25%, kuid sedagi vaid juhul, kui kostjale oleks saadetud kõik eskiisi joonised õiges dwg formaadis. Hageja on oma hinnapakkumises jaotanud oma tööd neljaks etapiks. Hageja on kostjale edastanud vaid esimese etapi osaliselt.
3.5.Hageja nõue on aegunud. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 21.02.2025 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1200 eurot, viivise 24.02.2022–21.02.2025 eest 384,42 eurot ja viivise põhinõudelt (1200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 980 eurot ja viivise.
4.1.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping projekteerimistööde tegemiseks VÕS 635 lg 1 mõttes, kuivõrd täidetud on VÕS § 9 lg-s 1 sätestatud lepingu sõlmimise eeldused (pakkumus ja nõustumus). Hageja on teinud kostjale hinnapakkumise ning kostja on andnud sellele omapoolse selgesõnalise nõustumise, mistõttu oli selge, et pooled saavutasid kokkuleppe ning sõlmisid töövõtulepingu.
4.2.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et kostja ei ole lepingu pooleks, vaid oli üksnes hinnapakkumise küsija. Kostja on e-kirjavahetust hagejaga pidanud kostja e-posti aadressil XXX ning kõik kostja saadetud e-kirjad on allkirjastatud kostja andmetega. Samuti oli hageja 3
2-22-113224 koostatud hinnapakkumise saajaks märgitud kostja. Kostja ei teavitanud hagejat kordagi, sh ka hinnapakkumise saamisel, et kostja ei soovi olla lepingu pooleks ning lepingu pooleks on keegi teine.
4.3.Poolte kirjavahetusest nähtus, et ka peale hinnapakkumises nimetatud tähtaegu suhtlesid pooled aktiivselt lepingu täitmise teemal ning kostjal ei olnud hagejale etteheiteid lepingu täitmise aja kohta, mistõttu oli poolte vahel sõlmitud leping kehtiv ka peale hinnapakkumises märgitud aega. Ka kostja poolt 11.02.2022 hagejale edastatud e-kirjas: „Hetkel loobume, kuna asi lükkub petturi Aatom Projekt tõttu edasi määramata ajaks, kes meilt raha ette võttis aga töid ei teostanud“, ei viidanud kostja sellele, et ütleb lepingu üles seoses hageja poolse lepingu rikkumisega.
4.4.Kohtule esitatud hageja 23.11.2021 e-kirjast, millega hageja edastas kostjale esialgsed joonised, ja kostja 30.11.2021 e-kirjast nähtuvalt on hageja osaliselt valminud tööd kostjale üle andnud ning kostja on valminud tööd heaks kiitnud.
4.5.Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja ütles 11.02.2022 töövõtulepingu üles. Poolte vahel oli vaidlus, millises ulatuses olid tööd lepingu ülesütlemise hetkeks valminud ning kui suures ulatuses on hagejal õigus tasu küsida. Maakohus asus hageja esitatud tabeli ja projektijuhi MJ kirjalike seletuste alusel seisukohale, et tõendatud on, et tööd olid valmis hageja poolt märgitud mahus, s.o vähemalt 48% ulatuses.
4.6.Seoses kostja aegumise vastuväitega selgitas maakohus, et tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1 ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna hageja esitas 16.02.2022 kostjale arve, mille maksetähtaeg oli 23.02.2022, ja hageja esitas kohtule 18.04.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega nõude aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 1).
4.7.Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ning lisaks põhinõudele tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis ning lisanduv viivis TsMS § 367 alusel. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud poolte endi kanda jätta.
5.1.Kostja esitas 09.12.2024 maakohtule vastuhagina pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab vastuhagi alusetu rikastumise sätete alusel ning nõuab poolte vahel väidetavalt sõlmitud lepingu õigustühiseks tunnistamist. Kostja märkis, et poolte vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud ning kostja ei ole ühtegi poolikut ega valmistööd saanud. Kostja hinnangul soovib hageja kostja arvel alusetul rikastuda. Kostja korrigeeris hiljem vastuhagi tuvastushagiks, nõudes hageja esitatud arve õiguspärasuse tuvastamist, väites, et esitatud arve ei vasta vorminõuetele ja tuleb seetõttu lugeda õigustühiseks.
5.2.Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest. Kostja hinnangul on vastuhagi menetlusse võtmisest ebaõigesti keeldutud, kuna maakohus ei ole tuvastanud õigesti väidetava töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid ega õigeid osapooli. Maakohus ei tuvastanud õigesti, kas kostja on saanud esitatud arve summa ulatuses mingit hüve. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Maakohus on põhjendamatult asunud hageja poolele ja uskunud üksnes hageja paljasõnalisi väiteid.
4
2-22-113224
5.3.Maakohus alustas vaidluse lahendamisega, kui hageja esitatud arve kuupäevast oli möödunud 3 aastat. Maakohus leidis, et võlg ei ole aegunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1319,67 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
8.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust 5
2-22-113224 õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus 25.10.2022 kohtuistungil pooltele lepingu sõlmimise õiguslikku regulatsiooni ja tõendamiskoormust (dtl-d 63–70). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendite alusel saab järeldada, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ja on tõendatud, et tööd olid valmis hageja poolt märgitud mahus ja need edastati kostjale. Kostja väited, et tema ei ole lepingupool ega ole saanud hagejalt ühtegi hüve, ei haaku asjas esitatud tõenditega. Paljasõnaliseks jäävad kostja väited, et ta oli üksnes info koguja ja soovis vaid hinnapakkumist. Põhjendatud on ka maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud.
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja vastuhagi, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsusega ei ole kostja vastuhagi menetlusse võtmisest keeldutud, ei ole kostja väited apellatsioonkaebuse lahendamisel asjakohased. Kostja on 29.01.2025 määruskaebusega vaidlustanud Pärnu Maakohtu 28.01.2025 vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja Tallinna Ringkonnakohus on kostja määruskaebuse lahendanud 17.03.2025 määrusega, leides, et siinses asjas aitab kostja õiguslikku huvi tagada hageja esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada õigussuhe või selle puudumine (st kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping). Ringkonnakohus selgitas eelnimetatud määruses, et vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Lisaks selgitas ringkonnakohus kostja alusetu rikastumise nõude kohta, et kostja ei ole välja toonud, et ta oleks hagejale midagi üle andnud, mille arvel oleks hageja alusetult rikastunud. Vaidlus puudub, et töövõtulepingu alusel kostja midagi hagejale tasunud ei ole.
13.Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
14.Kuivõrd kostja palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
15.Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 2 1 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul 6
2-22-113224 võimalik hinnata, kas ta peaks TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15).
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
18.Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).
19.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.