Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-8665 (vana nr 2/31-16005/05)
Kohtuasi
OÜ Ahagi THvastu 2.287,94 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja: OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Julianus Inkasso Agentuur, Silver Eensaare isikus Kostja: TH(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Resolutsioon
Edasikaebamise kord.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse põhjendused. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt võla summas 2.287,94 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 280.- krooni ja õigusabikulus 114,40 krooni. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud isiklikult 13.01.2006.a. ning esitanud hagile vastuse, milles tunnistab tema vastu esitatud hagi ja avaldab, et soovib võla hagejale tasuda maksegraafiku alusel. Kohus tegi 21.märtsil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil ega esitanud ka kohtule kompromisslepingut, mille kohus oleks saanud kohtumäärusega kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.02.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kostja on hagi kirjalikus vastuses ka õigeks võtnud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud ja kostjal jäi hagejale tasumata 1.143,97 krooni, mis tõi endaga kaasa kostjaga lepingu lõpetamise. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses, sest kostja on oma kohustuste täitmisega hageja õiguseellase ees viivituses olnud. Viivise nõudmine põhivõla ulatuses on kohtu arvates kohustuste mitteõigeaegsel täitmisel põhjendatud. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280.krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse, ja õigusabikulud 114,40 krooni, mis moodustab 5 % hagi rahuldatud osast.. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 67,00 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.