2.Välja mõista A. H.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg summas 258,20 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 22,61 eurot, kokku 315 (kolmsada viisteist) eurot 81 senti.
3.Välja mõista A. H.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 19. jaanuarist 2017. a kuni põhinõude (258,20 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud 69,97% ulatuses kostja kanda ja 30,03% osas hageja enda kanda.
4.1.Välja mõista A. H.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 153,93 eurot.
4.2.Välja mõista A. H.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (153,93 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
ASJAOLUD JA MENEETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja A. H. 13.06.2015. a liitumislepingu, järelmaksulepingu ja liitumislepingu (häällepingu) nr 30101862, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Tele 2 Eesti AS loovutas 25.11.2015. a kostja vastase nõude põhisummas 261,20 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kohustatud isik ei tasu tähtaegselt arveid, arvestatakse viivist tähtajaks tasumata summalt 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 155,15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 261,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 155,15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivist alates
19.jaanuarist 2017. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 ja hageja õigusabikulud 475 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palub oma vastuses peatada viiviste arvestamise, kuna võlgnevuse summas on viivised juba arvestatud. Kostja on arvamusel, et kohustuste summa on piisavalt suur. Kostja selgitab, et ta on töövõimetuspensionär ja tasub teisi võlakohustusi kohtutäituri kaudu ning seoses sellega ei ole ta võimeline sõlmima ka maksegraafikut. Kostja palub kohtukulud hagejaga jagada pooleks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
5.Kohus rõhutab, et TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Tele2 Eesti AS ja kostja A. H.i vahel 13.06.2015. a sõlmitud liitumislepingust, järelmaksulepingust (Nokia Lumia 635) ja häällepingust nr 30101862, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja jättis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitmata, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes ning mis annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud poole vastu.
8.Nõude aluseks on kostja tasumata arved ajavahemiku juuni 2015 – detsember 2015. a eest. Tele 2 Eesti AS loovutas 25.11.2015. a kostja vastase nõude põhisummas 261,20 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 1-2). Nõude loovutamiseks ei ole vajalik võlgniku (antud juhul kostja) nõusolek ning nõude loovutamise eelduseks ei saa ka olla loovutamisest võlgnikule teavitamine. Uus võlausaldaja on kostjale teavitanud nõude loovutamisest. Tele2 Eesti AS on 25.11.2015. a nõude loovutanud OÜ-le Aktiva Finants ning loovutamise teade on ka kostjale lepingus näidatud aadressile edastatud (tl 22).
10.Hageja selgituste kohaselt on võlgnevus tekkinud ajavahemikus juuni 2015 kuni detsember 2015. a liitumislepingu nr 30101862 alusel.
11.Kohtule esitatud arvetest nähtub, et võlgnevust on arvestatud 01.06.2015. a kuni 30.11.2015. a, summas 265,03 eurot (tl 30-41). Hageja arvestab oktoobrikuu arvelt nr 47748945 maha 3,83 arvestatud viivist. Hageja nõue on 265,06 - 3,83 = 261,20 eurot.
12.Kohus ei nõustu nimetatud võlgnevuse summaga. Arvest nr 46699612 tulenevalt jooksev arve kokku on 28,06 eurot. Arvelt nähtub, et eelmise perioodi eest kuulub tasumisele 3 eurot (tl 30). Hageja nõue tuleneb 13.06.2015. a liitumislepingust nr 30101862, seega ei saa 13.06.2015. a sõlmitud lepingu alusel olla eelneva kuu (nt mai kuu) võlgnevust. Hageja ei ole esitanud kohtule eelneva perioodi arveid ja liitumislepingut, millest nähtuks millest tuleneb eelnev võlgnevus. Seega loeb kohus arve nr 46699612 alusel tasumisele kuuluvaks summaks 28,06 eurot.
13.Hageja võlgnevuse nõue on alates juuni 2015 kuni detsember 2015. a on summas 258,20 eurot. Kohus leiab, et kostjale esitatud arvetega ja 25.11.2015. a Tele2 Eesti AS nõude loovutamise lepinguga on hageja nõue tõendatud. Kohus mõistab kostjalt välja võlgnevuse katteks 258,20 eurot.
14.Viivise nõue
14.1.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
14.2.Hageja arvestab viiviseid viivisemääraga 0,15 % iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viiviseid summas 155,15 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivise määraga.
14.3.Hageja märgib hagiavalduses, et viivis on arvestatud vastavalt lepingujärgse viivisemääras 0,15% päevas. Kostja palub viiviste arvestamise peatamist.
14.4.Kohus selgitab, et leping nr 30101862 13.06.2015 on teenuse osutaja sõlminud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Kostja seevastu sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Käesoleval juhul on hageja arvestanud viivist 0,15% päevas ehk 54,75% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast.
14.5.Riigikohus on 10. mai 2016. a määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
14.6.Kohus leiab, kuna arvestatud viivisemäär ületab kolmekordset seadusejärgset viivisemäära on viivisekokkulepe tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas.
Kuivõrd viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).
14.7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr.
14.8.Hageja on arvestanud viivis alates 18.12.2015. a 396 päeva eest summalt 261,20 eurot. Kohus vähendas põhivõlgnevust summale 258,20 euroni. Kohus lähtub viivise arvestamisel seadusega sätestatust so 0,022% päevas.
14.9.18.12.2015-18.01.2017. a, põhivõlgnevus 258,20 eurot x 396 päeva x 0,0225 päevas = 22,61 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise 22,61 eurot.
15.Võla sissenõudmise kulud
15.1.Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 35 euro väljamõistmist. Vastavalt hageja hinnakirjale on hagejal võla sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Nõue on põhjendatud.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab A. H.ilt hageja kasuks välja põhivõla 258,20 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja seisuga 18.01.2017.a sissenõutavaks muutunud viivise 22,61 eurot ning alates 19.01.2017. a viivise kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastapikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Nõue loovutati hagejale 25.11.2015. a, hageja esitas 15.11.2016. a.Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse saamiseks.
17.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405) ja ei anna luba edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Arvestades TsMS § 163 lg 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt (69,97%). Seega 69,97% hageja menetluskuludest kannab kostja.
19.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel 55 eurot, kokku 100 eurot ning õigusabikulud summas 475 eurot. Kohus leiab, et hageja taotletud õigusabikulu 475 eurot hagiavalduse esitamise eest tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses on põhjendamatult suur ega ole vastavuses õigusabitoimingutele eeldatavalt vajamineva ajakuluga. Käesoleval juhul on tegemist nn „masshagiga“. Hagiavalduse koostamise ja esitamise eest peab kohus vajalikuks ajakuluks 1 tundi ja põhjendatud tasuks 120 eurot arvestades mõistlikku tunnihinda 120 eurot/h (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 100 + 120 eurot = 220 eurot, millest 69,97% on 153,93 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 153,93 eurot.
20.Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.