Credit.ee OÜ hagi Vjatšeslav Kiseljov vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
518,05 eurot • hageja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079, asukoht F.Tuglase 19, 51014 Tartu
Menetlusosalised ja nende esindajad
• hageja esindaja Marika Rindemaa, e-post [email protected]) • kostja: Vjatšeslav Kiseljov (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXXXX) Menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Vjatšeslav Kiseljovilt Credit.ee OÜ kasuks 11.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr XXXXX alusel tekkinud võlgnevus 329,03 eurot, millest 253,88 eurot on põhivõlg, 31,01 eurot intress, 4,14 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulud.
3.Välja mõista Vjatšeslav Kiseljovilt Credit.ee OÜ kasuks viivis 0,022% päevas põhinõudelt 253,88 eurot alates 21.09.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
8.Välja mõista Vjatšeslav Kiseljovilt Credit.ee OÜ kasuks menetluskulude katteks 105 eurot (60% 175-st). Kaja esitamine
Tsiviilasi nr 2-16-121293
9.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.02.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.
10.Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
13.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõla 254,68 eurot; intressi 31,64 eurot; viivise hagi esitamise päeva seisuga 60,29 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja edasiulatuva viivise.
15.Laenulepingu kohaselt on päevane viivisemäär 0,1414%.
16.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 11.03.2016 kehtinud
Tsiviilasi nr 2-16-121293 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis on 8,05% aastas (s.o alla 0,022% päevas).
18.Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,14% päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kuue korra. Kolleegium (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-25-16) on leidnud, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
20.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivise.
21.Kostja on kogu maksegraafikust tasunud vaid ühe osamakse. Seega on kohus tasutud osamakse arvestanud võlgnevuse katteks järgnevalt:
Tsiviilasi nr 2-16-121293 makse kuupäev
selleks ajaks osamakse põhiosa intress tasumine tekkinud viivis jääk 25.04.20
22.Eelnevast tulenevalt on 10.05.2016 seisuga kostja võlgnevus hageja ees 56,51 eurot, mis koosneb 10,82 euro ulatuses intressist ning 45,69 euro ulatuses põhinõudest.
viivitatud päevi selleks ajaks kuni 15.08.16 tekkinud viivis
0,98 0,72 0,41 0,082 Kokku: 2,19
Lisaks muutus 15.08.2016 sissenõutavaks ka viimane osamakse summas 55,34 eurot. Seega on seisuga 15.08.2016 kostja võlgnevus kokku 287,08 eurot, mis koosneb põhiosast summas 253,88 eurot, intressist summas 31,01 eurot ja viivisest summas 2,19 eurot.
24.Alates 16.08.2016 kuni hagi esitamiseni (20.09.2016) on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1,95 eurot (253,88 *0,022%*35).
25.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 253,88 eurot, intressi 31,01 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4,14 eurot ja 40 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulud. Menetluskulud
26.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 60% ulatuses nõudest, seega jätab kohus hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
27.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 105 eurot (60% 175 eurost).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.