Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsusese tegemise aeg ja koht
20. aprill 2006. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-2058
Tsiviilasi
K.K. hagi T.J. ja T.J. vastu üürivõla väljamõistmiseks ja eluruumi vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu (Harju Maakohtu) 30. jaanuari 2006. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.J. ja T.J. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. aprill 2006. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid T.J. (IK ****, elukoht ****, Tallinn) ja T.J. (IK ****, elukoht ****, Tallinn) Vastustaja K.K. (IK ****, elukoht ****, Tallinn); esindaja adv. A.G.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
aastaks. Elamuseaduse (ES) § 32 lõigete 1 ja 4 kohaselt on ORAS § 121 lõikes 3 nimetatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks. Kuna hageja sai elamu omanikuks 1998. a., on kostjate ja Tallinna Linnavalitsuse poolt 21. jaanuaril 1997. a. sõlmitud üürileping igal juhul pikenenud seadusest tulenevalt ja oleks kehtinud vähemalt 2006. aastani. Kostjate üürivõlgnevuse tõttu ütles hageja 29. mail 2003. a. üürilepingu üles ja palus eluruumi vabastada 30. juuniks 2003. a. Kostjad üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, kuid eluruumi vabastanud ei ole. Alates üürilepingu ülesütlemisest on kostjad eluruumi kasutanud õigusliku aluseta. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. VÕS § 334 lg. 1 kohaselt peab üürnik asja peale lepingu lõppemist tagastama. Kostjad peavad hagejale kuuluva eluruumi vabastama ja tähtajaks vabastamata jätmise korral on hagejal õigus kostjad sundkorras välja tõsta. VÕS § 271 ja § 292 lg. 1 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale üüri ning üüritud asjaga seotud kulusid. Kostjad on tunnistanud, et kasutasid eluruumi V45a, kuid ei ole selle eest tasunud. Nimetatud elamu haldaja on OÜ V.. Elamu opereerimise lepingu p. 2. 1 kohaselt on OÜ-l V. kohustus teostada arveldusi objekti teenindajate ja objekti kasutavate isikutega. OÜ V. on esitanud kostjatele arveid perioodil juunist 2002. a. kuni juulini 2004. a. kokku summas 35.122, 86 krooni ning augustist 2004. a. kuni märtsini 2005. a. summas 11.804, 92 krooni. Viiviseid on hageja kogu perioodi eest arvestanud kokku 32.603, 93 krooni. Hageja on loobunud viiviste nõudest ja soovib võla väljamõistmist summas 39.950 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses paluvad kostjad esimese astme kohtu otsust muuta nende kasuks. Apellandid paluvad üle kuulata tunnistajana E.K., kes on hageja abikaasa ja on hagejat juhendanud ning kostjaid ähvardanud. Hageja esines V.i pärijana, kuid E.K. teadis algusest peale, et V. elab ja väitis, et surnuks tunnistamise otsust tehes ostis ta ise need segased tunnistajad. Apellantidele väitis üks V.idest ise, et majad pantis J.V. koos poegadega enne Eestist lahkumist ja ei ole võimalik pärida panditud elamuid. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust põhjendatuks. Tunnistaja ülekuulamist oli apellantidel võimalik taotleda esimese astme kohtus. Sellist taotlust aga ei esitatud. Pole ka arusaadav, mis asjaolude kohta tunnistaja ütlusi võiks anda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb parandada otsuses kohtu nimetus, milleks alates 1. jaanuarist 2006. a. on Harju Maakohus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 punktile 1 tuleb otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 nõustub kolleegium esimese astme kohtu otsuse põhjendusega ega korda seda. Apellatsioonkaebuses ei ole apellandid esile toonud, milliste esimese astme kohtu otsuse motiividega ja miks nad ei nõustu. Apellatsioonikohtu istungil selgitasid apellandid, et ei soovi maksta üüri hagejale, kuna leiavad, et talle on omandireformi käigus elamu ebaõigesti tagastatud ning apellandid ei pea hagejat seetõttu omanikuks. Tunnistaja ütlustega soovisid apellandid tõendada asjaolusid, mis puudutavad omandireformi käigus hagejale elamu tagastamist. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas ei kuulu tuvastamisele see, kas omandireformi käigus tagastati elamu hagejale õigesti, seega ei ole ka apellantide taotletav tõend asjakohane. Ka apellatsioonkaebusele lisatud kirjalikud materjalid ei käi asjas
tuvastamisele kuuluvate asjaolude kohta. Hageja on vastavalt kinnistusraamatu kandele vaidlusaluse eluruumi omanik ning tema omandiõigust ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustatud.
Reet Allikvere
Margo Klaar
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.