2-16-15695
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2017, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungiskretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-16-15695
Tsiviilasi
Oxxx Jxxxxxxx hagi Kxxxxx Vxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: Oxxx Jxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja: Tatjana Kostrõkina (OÜ Legaltax Inkasso; [email protected]); Kostja : KxxxxxxVxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja: Marit Seesmaa (OÜ Igaühe Õigusbüroo; [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
14.03.2017
2-16-15695
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Oxxx Jxxxxxx esitas 18.10.2016 hagi Kxxxxx Vxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. 02.12.2016.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 14.03.2017 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-16-15695 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus andis 16.11.2016.a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 80% ulatuses, s.o 200 euro ulatuses. Kohus kohustas hagejat tasuma 20% ehk 50 eurot, mille hageja tasus 23.11.2016. Kohus määrab TsMS § 190 lg 7 ulenevalt, et pool 250 eurosest riigilõivust, s.o 125 eurot, tuleb jätta riigi kanda. Pooled on kohtuistungil kokku leppinud, et mõlemad tasuvad ülejäänud poole riigilõivust, s.o 125 eurot võrdsetes osades, kumbki pool seega 62,50 eurot. Kuivõrd hageja on juba tasunud riigilõivu 50 eurot, siis tuleb see tema osast maha arvata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt riigituludesse riigilõivu 12,50 eurot ja kostjalt riigituludesse riigilõivu 62,50 eurot. Makseinfo riigilõivu tasumiseks annab kohus mõlemale poolele eraldi lehtedel. Pooled on kokku leppinud, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus nimetatud kulusid summaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.