Eesistuja Valdo Lips, liikmed Gaida Kivinurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2006.a, Tallinn
Tsiviilasi
Osaühing A.E. hagi P.M.i vastu 590 062 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 24. novembri 2005. a otsus nr 2/29-9582/03
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing A.E. (reg kood 10118636) Hageja esindaja advokaat Kaupo Lepasepp
esindajad
Kostja P.M. (ik 36606306515) Kolmas isik M.M. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing A.E. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. märts 2006. a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühitada Tallinna Linnakohtu 24. novembri 2005. a otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata summas 359 999 krooni ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista P.M.’ilt Osaühingu A.E. kasuks välja 359 999 (kolmsada viiskümmend tuhat üheksa üheksakümmend üheksa tuhat) krooni.
3.Jätta Tallinna Linnakohtu otsus muutmata osas, millega jäeti hagi rahuldamata
1(9)
summas 230 063 krooni.
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtukulude jaotus
1.Mõista P.M.’ilt Osaühingu A.E. kasuks kohtukulude katteks välja 27 932 (kakskümmend seitse tuhat üheksasada kolmkümmend kaks) krooni ja 71 senti.
2.Mõista P.M.’ilt riigituludesse kohtukulud, milleks on postikulud summas 119 (ükssada üheksateist) krooni ja 10 senti, mis kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049764.
3.Mõista Osaühingult A.E. riigituludesse kohtukulud, milleks on postikulud summas
(seitsekümmend
kuus)
krooni
ja
senti,
mis
kanda
Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049764. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).
Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing A.E. esitas 29.10.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse P.M.i vastu 291 821 krooni väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 28.09.2001 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja töövõtjana ehitama Veskimöldresse, K6 asuvale kinnistule elamu. Lepingu kohaselt oli tööde eest tasumisele kuuluvaks summaks 1 391 263 krooni, millest kostja tasus tööde teostamise ajal kokku 1 150 000 krooni. 20.06.2002 andis hageja kostjale üle maja haldamise ja dokumentatsiooni ning tegi võimalikuks tellija poolt elamu vastuvõtmise. Kostja asus maja elamiseks kasutama, kuid ei võtnud nõuetekohasel viisil elamut vastu. Hageja väljastas 01.08.2002 kostjale arve töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva 291 821 krooni tasumiseks tähtajaga 12.08.2002. Selleks kuupäevaks kostja arvet ei tasunud, vaid esitas 28.08.2002 kuupäevaga dateeritud pretensiooni teostatud tööde kvaliteedi ning lisatööde maksumuse kohta. Pretensioonis nõustus kostja lisaks enne elamu vastuvõtmist tasutud summadele täiendavalt tasuma 16 786, 68 krooni.
3.Kostjal puudub õiguslik alus tema poolt võlgnetava kohustuse täitmisest keeldumiseks või töövõtulepingus kokkulepitud hinna alandamiseks. Seega on kostja jätnud teostatud tööde eest tasumise kohustuse õigusvastaselt täitmata. Seetõttu on põhjendatud kostjalt hageja kasuks 291 821 krooni suuruse põhivõla ja viivisintressi väljamõistmine.
4.Hageja on nõuetekohaselt teostanud töövõtulepingus kokkulepitud, projektdokumentatsioonile ja poolte täiendavatele kokkulepetele vastava töö. 2(9)
Töövõtulepingus kokkulepitud töö viivitusega teostamine oli tingitud kostja poolsest olulisest lepingurikkumisest ning täiendavatest nõudmistest. Nimetatud asjaolud õigustavad hageja mõningast viivitust kokkulepitud tööde tähtajaks valmistamisel. Hageja tegi töövõtulepingu alusel tehtud tööde kostja poolt vastuvõtmise võimalikuks 20.06.2002. Kostja keeldumine töövõtulepingu alusel teostatud tööde vastuvõtmisest on õigusvastane põhjendamatuse tõttu. Seoses elamu vastuvõtmise ning vastuvõtmisest keeldumise õigusvastasuse ning elamu faktilisele kasutamisele asumisega on töövõtulepingu alusel hageja poolt tehtud töö kostja poolt vastu võetud. Kostjal puudub töövõtulepingus kokkulepitud tööde valmimise järgselt õigus alandada tööde tegemise eest tasumisele kuuluvat hinda. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 368 ei anna tellijale õigust vähendada töö eest tasumisele kuuluvat tasu ühepoolse tahteavaldusega. Seetõttu on hinnaalandus õigusvastane ning hageja nõude suhtes õigusliku mõjuta. Kostja poolt 20.08.2002 teostatud tasaarvestus on õigustühine, kuna kostjal puudub hageja vastu suunatud tasaarvestamist võimaldav nõue. Samuti on tasaarvestusavaldus tingimuslikkuse tõttu seadusega vastuolus ja tühine. Kostja poolt 28.08.2002 dateeritud pretensioon ei ole käsitletav hageja nõude lõppemist kaasatoova tasaarvestuse avaldusena. Kuna kostjal pole õiguslikku alust hageja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö eest tasumisele kuuluvat summat vähendada ega tasaarvestada, siis on kostja elamu vastuvõtmisest tulenevalt kohustatud täies ulatuses tasuma hageja poolt 01.08.2002 väljastatud arve põhisumma koos töövõtulepingus kokkulepitud intressidega. 23.12.2003 esitas hageja taotluse, milles palus kaasata käesolevasse protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel M.M.i. Kohus rahuldas hageja taotluse 03.03.2004 määrusega. 31.05.2005 toimunud eelistungil esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles suurendas viivisenõuet 298 241 kroonini.
Kostja seisukoht
9.Kostja hagi ei tunnista. Hageja rikkus töövõtulepingut. Peamine hageja poolne kohustuse rikkumine seisnes selles, et elamu poorbetoonblokkidest kandeseintesse ei paigaldatud terasarmatuuri ehitusprojektis ettenähtud määras ning seetõttu ei vasta seinakonstruktsioonid projektikohasele tugevusele. Selle lepingurikkumise tagajärjel ei vasta elamu selle valmimise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 43 lõike 1 nõuetele. Kostja on hagejat sellest puudusest korduvalt informeerinud.
10.Hageja ei ole kõrvaldanud töös esinevat puudust ning järelikult on kostjal lepingu punkti 5.1.13 ja TsK § 369 lõike 1 alusel õigus keelduda kokkulepitud tasu maksmisest. Kostja ei ole lepingus fikseeritud hinnast seni hagejale tasunud 241 263 krooni ning seda summat ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt enne, kui hageja on kõrvaldanud elamus olevad puudused. Tegemist on töövõtja poolse lepingurikkumise tagajärjel tekkinud olulise puudusega, mis annab kostjale õiguse nõuda lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist.
11.Hageja rikkus töövõtulepingut ka seeläbi, et ei teostanud töid lepingus sätestatud tähtajaks. Lepingu kohaselt pidanuks tööde üleandmine toimuma 20.05.2002, kuid tegelikult toimus töö vastuvõtmine tsiviilkoodeksi mõttes isegi hageja seisukohalt mitte varem kui 20.06.2002. Kui lugeda töövõtja viivituse kestuseks töövõtulepingu punkti 11.3 kohaselt 4 täisnädalat, peab hageja maksma kostjale leppetrahvi 2, 8% lepingu hinnast, mis on 38 955 krooni.
3(9)
12.Lisatööde maksumus ei ole põhjendatud, kuna poolte vahel puudub lepingu punktis 10.3 sätestatud vormis kokkulepe sellise summa tasumiseks. Kostja aktsepteerib lisatööde maksumust summas 16 786, 68 krooni.
13.Hagejal ei ole alust nõuda viivist, kuna kostjal on õigus mitte tasuda mittekvaliteetse töö eest enne puuduste kõrvaldamist. Järelikult kujutab lepingu hinna osa tasumisega viivitamine kostja õiguskaitsevahendit ja selle rakendamine ei anna hagejale õigust nõuda leppetrahvi. Kolmanda isiku seisukoht
14.Kolmas isik ei pea hagiavaldust põhjendatuks, palub jätta hagi rahuldamata ning toetab kostja poolt esitatud vastuväiteid hagile. Esimese astme kohtu otsus
15.Kohus jättis 24.11.2005 otsusega rahuldamata OÜ A.E. hagi P.M.i vastu 590 062 krooni saamiseks ning mõistis hagejalt välja kohtukulude katteks 33 253, 50 krooni P.M.i kasuks ning riigituludesse kohtukulu 195, 30 krooni.
16.Hageja viide sellele, et kostja ei juhtinud hageja tähelepanu armatuuri vähesusele varem, ei andnud talle õigust projektist mittekinnipidamiseks. 17.06.2002 on pooled allkirjastanud objekti ülevaatuse protokolli, milles fikseeriti tegemata tööd ja tuvastati, et objekt ei ole valmis lepingus kokkulepitud tähtajaks. Armatuuri paigaldamine seintes üksnes 37, 5% ulatuses ettenähtud mahust, on ilmne projektinõuete rikkumine ja tõendab hagejapoolset ebakvaliteetset tööd.
17.Hageja poolt pakutud pragude pahteldamine ja värvimine ei ole antud juhul piisav lahendus, kuna kostja on saanud projektdokumentatsioonile mittevastava elamu. Eksperdi Ü.L hinnangul ei ole puuduste kõrvaldamise maksumust hetkel võimalik määrata, defektide kõrvaldamiseks tuleb kõigepealt koostada hoone konstruktiivse osa lisaprojekt. Seega on kostjal õigus keelduda ebakvaliteetselt teostatud tööde vastuvõtmisest, üleandmis-vastuvõtuakti aktsepteerimisest ja mittekvaliteetse töö eest tasumisest. Hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus
18.OÜ A.E. linnakohtu otsusega ei nõustu ning palub selle tühistada ning teha asjas uus otsus, millega mõista P.M.ilt välja hageja kasuks 359 000 krooni. Apellant vaidlustab otsuse ulatuses, millega kohus jättis rahuldamata lepingu alusel teostatud tööde eest tasumise nõude summas 241 263 krooni, lisatööde eest tasumise nõude summas 16 786, 68 krooni ja põhivõlalt viiviste summas 101 949, 32 krooni tasumise nõude.
19.Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lõiget 1, kuna vabastab hageja oma vastuväidete tõendamise koormisest. Kostja ei ole vastuhagi esitanud ega ka tõendanud, et põhjendatud on hinna alandamine 241 263 krooni ulatuses. Hinna alandamise ulatuse tõendamatust on kohus puuduste kõrvaldamise maksumuse mitteteadmise kaudu tunnistanud ka vaidlustatud otsuses. Sellele vaatamata jättis kohus hagiavalduse rahuldamata. Sellest võib järeldada, et kohtu hinnangul ei pea kostja endapoolse õiguskaitsevahendi rakendamise ulatust tõendama.
20.Kohus on rikkunud ka TsMS § 167 lg 1 punkti 2 ja § 229 lõiget 2, kuna hagiavalduse rahuldamata jätmisel tugines kohus vastuväidetele ja nõuetele, mida kostja ei esitanud. Kostja ei ole tuginenud sellele, et töö puuduseks on muu hulgas viltuolevad põrandad ja uksed ning seetõttu on kohus väljunud vastuväidete raamidest. Kohus luges kostja poolt esitatuks leppetrahvi ja viiviste tasumise nõude,
4(9)
kuid kostja ei ole selliseid nõudeid kohtumenetluses esitanud ega nende esitatusele tuginenud. Lisaks on kohus hagi rahuldamata jätmisel tuginenud asjaolul, et vastustaja teostas 28.08.2002 pretensiooniga tasaarvestuse, kuid kostja ei taotlenud hagi rahuldamata jätmist tasaarvestuse teostamise motiivil. See alus on ka materiaalõiguslikult vale, kuna 28.08.2002 tasaarvestus ei vastanud seaduse nõuetele ja seetõttu ei toonud see kaasa tasaarvestuse pooltele õigusi ega kohustusi. Hageja on tasaarvestuse teostatusele kohtumenetluse käigus vastu vaielnud, kuid kohus ei ole otsuses neid vastuväiteid analüüsinud.
21.Kohus on rikkunud ka TsMS § 227 lõikest 1 ja § 231 lõikest 4 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata hagiavaldust toetavad seisukohad. Kohus on ignoreerinud järgnevaid hageja seisukohti: kostja pidanuks TsK § 368 lõike 1 alusel hinna alandamiseks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-13-04 juhenditest tulenevalt esitama vastuhagi, tõendama ja põhjendama hinna alandamise ulatust; kostja oli seoses terviktöö vastuvõtmisest kõrvalehoidmisega TsK § 366 lõikest 1 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda töö väidetavatele puudustele; kostja oli seoses väidetavalt puudusi sisaldava töö osa pretensioonideta vastuvõtmisega TsK § 366 lõike 1 ja § 367 lõike 1 alusel kaotanud õiguse tugineda töö väidetavatele puudustele; kostja jättis tööde puudustest teavitamata ajal, kui nende kõrvaldamine oli lihtsate vahenditega võimalik ning kaotas seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 108 alusel pahauskse käitumise tõttu õiguse tugineda tema poolt mahasalatud töö puudustele, mida peaks arvestama pooltevahelise vastutuse jagamisel; kostja põhjustas tööde hilinemisega valmimise, mistõttu hageja ei vastuta tööde hilinemisega valmimise eest; lepingu punkt 5.1.13 ei võimalda tasu maksmata jätmist sõltumata tasu maksmata jätmise ulatusest, kuna selline sisu oleks ebaõige, võimaldaks kuritarvitusi ning eiraks TsÜS § 64 lõigetest 1 ja 3 tulenevaid lepingu tõlgendamise reegleid; kohus on läbi vaatamata jätnud kostja nõude tasuda lepingus kokkulepitud töödele lisaks teostatud tööde eest. Kohtu poolt vastamata jäetud seisukohtade arvu ja kaalu hagiavalduse põhjendamisel arvestades on ilmne, et kohus sisuliselt eiras enamust hageja poolt esitatud peamistest hagi põhjendustest. Ühe poole põhjenduste mastaapne eiramine on nende kogumis iseenesest oluline eelnevalt viidatud menetlusnormide rikkumine. Kuna menetlusnormide rikkumine seondus hageja seisukohtadele õigusliku hinnangu andmisega, siis on ringkonnakohtul materiaalõiguse rakendamise küsimustes hinnangu andmisega võimaik menetlusnormide rikkumise tagajärjed kõrvaldada asja esimese astme kohtule tagasi saatmata.
22.Kostja on kohustatud tasuma hagejale lepingus kokkulepitud tööde eest tasumata jäetud 241 263 krooni lepingu punktide 10.1, 10.2, lepingu lisa 2 ja TsK § 369 alusel. Lepingus kokkulepitud tööd olid 20.06.2002 valmis ja kostja oli kohustatud elamu vastu võtma. Kostja võttis elamu vastu faktilise elamaasumisega. Faktilise kasutusele võtmisega tuleb elamu lugeda vastustaja poolt vastuvõetuks ning vastustajal tekkis TsK §-i 355 alusel kohustus tasuda tehtud tööde eest.
23.Kostjal puudub seadusest tulenev alus keelduda töövõtulepingus kokkulepitud tasu maksmisest. Kostja poolt kohtuvaidluses esitatud kirjalike seisukohtade kohaselt on ainsaks kostja poolt määratletud puuduseks elamu seinte puudulik armeerimine. Kostja on kaotanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele hageja töös seoses töö vastuvõtmisest kõrvalehoidmisega. Kostja 28.06.2002 kirjas välja toodud puuduste puhul oli tegemist töö tavalise vastuvõtmise juures avastatavate puudustega. Kostja oli kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös, seega ka oma õiguste kaitsele hagi korras. Järelikult on kõik hageja
5(9)
poolt teostatud töö väidetavate puudustega seonduvad kostja vastuväited TsK § 366 lõikest 1 tulenevalt ilma õigusliku tähenduseta.
24.Kostja on kaotanud õiguse tugineda puudusele, mis seisneb väidetavate armatuuride puudumises elamu seintes. Kostja pidi väidetavalt puudulikust armeerimisest teada saama hiljemalt 2001. a lõpuks. Kostja võttis elamu seinte tööd vastu 01.02.2002 aktiga, mille kohaselt vaatas vastustaja seinad üle ning ei esitanud nende kvaliteedi kohta pretensioone. Seega võttis kostja vastu töö osa, mis seisnes seinte püstitamises, ilma pretensioone esitamata. Kostja esitas esimese pretensiooni 2001. a lõpetatud tööde puuduste kohta 28.06.2002 pretensioonis. Seinte ladumise ja pretensiooni esitamise vahepealsel ajal ei toimunud seinte konstruktsioonide avamist, mille kaudu oleks kostja võinud üllatuslikult teada saada armatuuri puudustest. Seega pidi kostja armeerimise puudustest teada saama 2001. a lõpus, hiljemalt 23.01.2002. Sellest järeldub, et kostja esitas ehitajale pretensiooni seinte armeerimise puuduste kohta 6-7 kuud peale nende olemasolust teadasaamist. Sellega rikkus kostja kohustust teavitada hagejat töö puudustest viivitamatult töö vastuvõtmisel nende avastamisest ja minetas sellega TsK § 366 lõike 1 ja § 367 lõike 1 alusel õiguse tugineda elamu seinte väidetavalt puudulikus armeerimises seisnevale puudusele.
25.Puudusest viivitamata teatamata jätmine on vastuolus TsÜS §-st 108 tuleneva tsiviilõiguste heas usus teostamise kohustusega. Teadaolevatest puudustest pahauskselt teatamata jätmisega minetas kostja TsÜS § 108 lõikes 1 sätestatud tsiviilõiguse aluspõhimõtte rikkumise tõttu sama normi alusel õiguse tugineda ebamõistlikult kaua varjatud puudustele. Kuna kostja ei ole hinna alandamise hagi esitanud, siis puudub alus alandada kostja poolt hagejale tööde tegemise eest maksmisele kuuluvat tasu. Seega tuleb kostjalt täies ulatuses välja mõista töövõtulepingu alusel maksmata jäetud tasu summas 241 263 krooni. Hageja ei vastuta ehitise valmimise eest peale 28.09.2001 lepingus kokkulepitud tähtaega. Pooled pikendasid tööde valmimise tähtaega, samuti on tähtaja pikendamine tingitud kostja poolsest osamaksete tasumise tähtaja rikkumisest. Ka kostja ise ei ole kohtuistungil tähtaja ületamisele tuginenud.
26.Kostjal puudub lepingust tulenev alus keelduda töövõtulepingus kokkulepitud tasu maksmisest ning ta pole õiguskaitsevahendeid ka TsK § 368 lõikes 1 nõutud vormis maksma pannud. Kostja ei ole nõudnud hagejalt hinna alandamist, puuduste kõrvaldamist ega andnud puuduste kõrvaldamist kolmandate isikute teha. Kostja on vaatamata hageja korduvatele, sh kohtumenetluse ajal kohtu kaudu tehtud pakkumistele keeldunud puuduste kõrvaldamise võimaldamisest. Kuna kostja enda tegevus on muutnud puuduste kõrvaldamise võimatuks, siis ei saa TsÜS §-i 108 alusel tugineda tasu maksmata jätmisel TsK § 368 lõikele 1 ja lepingu punktile
27.Kostja poolt lepingu punktile 5.1.13 antud tõlgendus on väär. Tsiviilkoodeksi regulatsiooni kohaselt ei saa väidetavalt ebakvaliteetse töö eest jätta tasumata, tasu võib vastavalt vähendada. Kostja tõlgenduse kohaselt on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest ka siis, kui väidetavate puuduste kõrvaldamata jätmine on põhjustatud kostja poolsest puuduste kõrvaldamise võimaldamisest hoidumisest. Ka võimaldab kostja tõlgendus tasu täies ulatuses maksmata jätta sõltumata puuduste ulatusest või rahalisest väärtusest. Selline tõlgendus võimaldab kostja poolseid kuritarvitusi ja on vastuolus hea usu põhimõtetega ning tavapärast ehituspraktikat arvestades ülimalt ebamõistlik. Samuti poleks hageja nõustunud ennast ülikahjustava kokkuleppega, mille kohaselt võimaldab töös puuduste esinemine tellijal keelduda kogu tasu väljamaksmisest. Seega on kostja poolt lepingu punktile antud tõlgendus välistatud
6(9)
ka TsÜS § 64 lõike 1 alusel. Kostja tõlgenduse lükkab ümber ka TsÜS § 64 lõikest 3 tulenev kohustus kohaldada õiguskaitsevahendit hageja kasuks.
28.Kostja tõlgendus, et lepingu punkt 5.1.13 vabastab absoluutselt lepingu alusel teostatud töö eest tasumise kohustusest, on vastuolus lepingupoolte käitumisega lepingu täitmisel. Kostja väidab, et teostatud töö puudused seisnevad elamu seintes armatuuri puudumises. Samas on kostja väidetavalt puudusega töö eest hagejale juba tasunud. Hageja nõuab tasu maksmist hiljem teostatud tööde eest. Nendes töödes ei esine puudusi ka kostja väitel. Seetõttu on tasumisega viivitamine lepingu punkti 5.1.13 alusel viitega elamu seinte püstitamise puudustele sisuliselt põhjendamatu. Samuti kinnitab väidetavalt puudustega tööde eest tasumine, et kostja pole lepingu täitmise käigus rakendanud töövõtulepingu punkti 5.1.13 kostja vastuses märgitud viisil. Seetõttu tuleb lugeda kostja poolne tõlgendus kohtumenetluse käigus loodud formaalseks konstruktsiooniks.
29.Kostja ei ole tõendanud, et tasu alandamine summas 241 263 krooni on põhjendatud. TsMS § 91 lõikest 1 ja TsK § 368 lõikest 1 tulenevalt on vastuväite ja hinna alandamise ulatuse tõendamine kostja kohustus. Kostja jättis TsK § 368 lõike 1 kohaldamiseks vajaliku vastuhagi ja vastuväidet põhjendavad tõendid esitamata, vaatamata sellele, et kohus oli kostjale määranud 2004. a juunis möödunud menetlustähtaja vastuhagi esitamiseks.
30.Kostja on väljendanud paljasõnalist seisukohta, et töövõtja poolt tekitatud elamu puudused põhjendavad hinna alandamist 241 263 krooni võrra. Samas toetas ekspertiis hageja seisukohta, et elamu väidetavad puudused on tingitud kostja tellimusel kostja poolt valitud ja nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku poolt koostatud ehitusprojekti puudustest. Kuna elamu väidetavad puudused on põhjustatud ka projektdokumentatsiooni puudustest ja hageja ei vastusta nende puuduste eest, siis puudub alus vähendada nende puuduste oletatava kogumaksumuse võrra apellandile maksmisele kuuluvat summat. Kostja ei vastuta ehitusprojekti puuduste eest. Seega on tasu alandamise nõue ka sisuliselt põhjendamatu. Konkreetne hinnaalandamise summa on tõendamata ning järelikult puudub alus hagejale maksmisele kuuluva tasu alandamiseks 241 263 krooni võrra.
31.Kostja on kohustatud tasuma hagejale lepingus kokkulepitud töödele lisandunud tööde eest tasumata jäetud 16 786, 68 krooni, mida kostja ka aktsepteeris enda 28.06.2002 ja 28.08.2002 kirjadega ning hagiavalduse 28.11.2003 vastusega. Samuti on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist summas 101 949, 32 krooni. Lisaks sellele peab kostja hagejale hüvitama esimese astme kohtus kantud kohtukulud summas 52 486 krooni ja teise astme kohtukulud. Vastustaja seisukoht
32.Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku M.M.i seisukoht
33.Kolmas isik ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
34.Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 657 lg 1 p-i 2 alusel tühistada ja teha selle osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium vaidlustatud otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant palub apellatsioonkaebusega hagi rahuldada
7(9)
summas 359 999 krooni. Tallinna Linnakohtusse esitatud hagis palus hageja hagi rahuldada summas 590 062 krooni. Seega tuleb Tallinna Linnakohtu otsus jätta muutmata osas, millega jäeti hagi rahuldamata summas 230 063 krooni.
35.Tuvastatud on järgnevad asjaolud:
28.septembril 2001.a sõlmisid pooled tööettevõtulepingu (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt kohustus hageja töövõtjana ehitama kostja kinnistule elamu (tl 13-20). Kostja kohustus lepingu alusel hagejale tasuma 1 391 263 krooni, millest kostja on tasunud 1 150 000 krooni (vaidlust asjaolu üle ei ole).
20.juunil 2002.a andis hageja kostjale üle maja valduse ja dokumentatsiooni ning tegi võimalikuks tellija poolt elamu vastuvõtmise ning kostja asus maja elamiseks kasutama (vaidlust asjaolu üle ei ole).
28.augustil 2002.a esitas kostja hagejale pretensiooni teostatud tööde kvaliteedi ning lisatööde maksumuse kohta (vaidlust asjaolu üle ei ole). Hageja poolt tehtud töö ei vasta osaliselt pooltevahelisele lepingule (asjaolu on tuvastatud OÜ Ehitusekspert ekspertarvamustega nr C-0805 ja C-0805/2).
36.Hageja nõue tasu saamiseks summas 241 263 krooni kuuluks vastavalt TsK §-dele 355 ja 369 rahuldamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv tööettevõtuleping, tehtud töö on kostjale üle antud või kostja on rikkunud kohustust töö vastu võtta, kostja ei ole oma tasu maksmise kohustust täitnud ning kostjal puudub õigus tasu maksmisest keelduda. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel sõlmiti kehtiv töövõtuleping, hageja poolt ehitatud elamu on kostjale faktiliselt üle antud ning kostja ei ole 241 263 kroonises summas hagejale tasu maksnud. Vaidlus on aga pooltel selle üle, kas kostjal on õigus keelduda maksmata tasu maksmisest hagejale.
37.Kostja leiab, et tal on õigus keelduda lepingu p-i 5.1.13 lause 3 alusel tasu maksmisest hagejale. Hageja selle seisukohaga ei nõustu. Lepingu p- 5.1.13 lause 3 sätestab: „Mittekvaliteetse töö või töö osa teostamise eest ei ole Tellija kohustatud Töövõtjale tasuma enne töös või selle osades esinevate puuduste kõrvaldamist.“ Kostja leiab sisuliselt, et see säte annab talle piiramatu õiguse keelduda tasu maksmisest sõltumata mittekvaliteetse töö või tegemata töö proportsioonist hageja poolt vastavalt lepingu tingimustele tehtud töösse. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kuna poolte ühist tegelikku tahet ei saa lepingu p-i 5.1.13. lause 3 tõlgendamisel kindlaks teha, siis tuleb seda sätet tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kolleegiumi arvates saab lepingu p-i 5.1.13. lauset 3 tõlgendada vaid nii, et kostjal on mittekvaliteetse töö või tegemata töö korral õigus keelduda tasu maksmisest osas, mis vastab mittekvaliteetsele tööle või tegemata tööle. Seda tõlgendust toetab ka TsK § 368 lg 1. Seega pidi kostja käesolevas asjas tõendama, et tema poolt viidatud puudused töös (elamu poorbetoonblokkidest kandeseintesse ei paigaldatud terasarmatuuri ehitusprojektis ettenähtud määras) õigustavad just 241 263 krooni maksmata jätmist. Või teisiti öeldes, kostja pidi tõendama, et kostja poolt tasumata 241 263 krooni vastab hageja poolt tehtud mittekvaliteetsele tööle. Kuna seda asjaolu pole kostja tõendanud, siis ei ole ka tuvastatud kostja õigus keelduda tasu maksmisest summas 241 263 krooni.
38.Samuti ei nõustu kolleegium kostja vastuväidetega, et hageja tasu nõue pole muutunud TsK § 369 lg 1 alusel sissenõutavaks. Vastavalt TsK § 369 lg-le 1 on tellija kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Hageja tasu nõue muutus seega sissenõutavaks momendil, mil hageja andis kostjale üle maja
8(9)
valduse ja dokumentatsiooni ning tegi võimalikuks tellija poolt elamu vastuvõtmise ning kostja asus maja elamiseks kasutama (s o 20. juuni 2002.a). Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus keelduda töö vastuvõtmisest (nt põhjusel, et elamu oli täiesti kasutuskõlbmatu). Seega muutus hageja tasu nõue TsK § 369 lg 1 alusel sissenõutavaks 20. juunil 2002.a.
39.Hagi kuulub seega tasu saamise nõudes rahuldamisele summas 241 263 krooni vastavalt TsK § 355 ja § 369 lg-le 1.
40.Kuna kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest hagejale (käesoleva otsuse p 37), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisatööde eest 16 786.68 krooni, sest kostja ei vaidlusta seda, et selle summa ulatuses on hageja kostjale lisatöid teinud ja üle andnud (vt näiteks vastus apellatsioonkaebusele p 5).
41.Kostja vastuväide, et hageja ei teostanud töid tähtaegselt on käesoleva hagi lahendamise seisukohalt tähtsusetu, sest kostja ei ole vastuses hagile tuginenud sellele, et ta on oma vastava viivisenõude tasaarvestanud hageja nõudega tasu saamiseks. Ka ei ole kostja esitanud vastuhagi viivise saamiseks.
42.Hageja nõue viivise saamiseks kuulub rahuldamisele vastavalt TsK §-le 191 ja lepingu p-le 11.4, sest kostja on rikkunud kohustust 258 049.68 krooni maksmiseks ning lepingu p-s 11.4 on selle kohustuse täitmise tagamiseks ette nähtud kostja õigus nõuda viivist 0,7 % maksmata summast iga tähtaega ületava täisnädala eest. Kuna hageja poolt kostjale pärast elamu üleandmist esitatud arve nr 117 (tl 39) alusel oli tasu maksmise tähtpäevaks 12. august 2002.a, siis on hagejal õigus nõuda alates sellest ajast hagejalt viivist iga tähtaega ületava täisnädala eest. Hagejal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda apellatsioonkaebuse esitamise seisuga viivist 174 täisnädalaga viivitamise eest, so summas 314 304 krooni (258 049.68 x 174 x 0,007). Kostja nõuab viivist summas 101 949, 32 krooni. Selles osas kuulub hagi seega rahuldamisele TsK § 191 ja lepingu p-i 11.4 alusel.
43.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb käesolevas asjas menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Vastavalt viimati nimetatud seadustiku § 60 lg-le 1 mõistetakse hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja lõpliku nõude suuruseks esimese astme kohtus oli 590 062 krooni. Ringkonnakohus rahuldab hagi summas 359 999 krooni, so 61 %-i ulatuses. Hageja kohtukulude suuruseks on 71 486 krooni (riigilõiv 49 000 krooni, eksperdi tasu 10 686 krooni ja õigusabi kulu 11 800 krooni), millest kostja kanda peab jääma seega 61 %-i., s o 43 606.46 krooni. Hagi jääb rahuldamata summas 230 063 krooni, so 39 %-i ulatuses. Kostja kohtukulude suuruseks on 40 189 krooni (eksperdi tasu 10 686 krooni ja õigusabikulu 5 % hagihinnast ehk 29 503 krooni), millest hageja kanda peab seega jääma 39 %-i, s o 15 673.75 krooni. Tasaarvestuse teel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 27 932.71 krooni. Samal põhimõttel tuleb riigituludesse pooltelt välja mõista Tallinna Linnakohtus postikuludena kantud asja läbivaatamiskulud summas 195.30 krooni.
G. Kivinurm
M. Seppik
V. Lips
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.