lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-601/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-601/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 93Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisegaTsMS § 247Eeltõendamismenetluse algatamineTsMS § 371Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-601/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.01.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2006 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-601

Tsiviilasi

E. N. hagiavaldus G. K. vastu ostu-müügilepingu täitmata jäetuks ja vallasomandi puudumise tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.01.2006 määrus hagiavalduse menetlussse võtmises keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. N. määruskaebus

Asja läbivaatamise aeg

10.04.2006, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 23.01.2006 määrus jätta muutmata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel ja määruskaebus rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud 04.01.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis E. N. G. K.ga 04.11.1998 notariaalse ostu-müügi lepingu, millega G. K. müüs E. N.le vallasasjana kolmetoalise korteri Tallinnas, XXX, kuid korteri valdust ta ei saanud, sest korter oli N. ja D. O. ebaseaduslikus valduses. Kuna korteri valdust E. N.le üle ei antud, siis ei saanud ta tähendatud korteri omanikuks. Korter müüdi 14.07.2000 kohtutäituri poolt enampakkumisel Sergei Poskatsevile (enampakkumise akti kohaselt oli võlgnik E. N. ja sissenõudja Anvel International Limited). E. N. palus hagiavalduses tunnistada korteri ostumüügilepingu p.4, mis käsitas korteri valduse ja omandi üleandmist, G. K. poolt täitmata jäetuks ja hageja vallasomandi puudumist tähendatud korterile ajavahemikus 04.11.21998 kuni 14.07.2000. Maakohtu määrus Harju Maakohus oma 23.01.2006 määrusega keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg.2 p.2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt palub hageja kohtul tunnistada 04.11.1998 sõlmitud korteri ostu-müügilepingu p.4, mille kohaselt loetakse korteri üleandmine ja omandiõigus üleminek ostjale toimunuks lepingule allakirjutamisega lepinguosaliste poolt, täitmata jäetuks ja vallasomandi puudumise tunnistamiseks Tallinnas, XXX asuvale korterile ajavahemikul 04.11.1998-14.07.2000. Avaldusest ei nähtu, millise hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks on hageja märgitud

nõuded esitanud. Hagi, mille E. N. esitas, ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning TsMS § 247 lg.2 p.1 alusel keeldub kohus seda menetlusse võtmast. E. N. määruskaebus Hageja palub määruskaebuses määruse tühistada ja saata hagiavaldus esimese astme kohtule menetlemiseks. Kaebuse põhjendustel on hagi osaliselt suunatud nende isikute ringi tuvastamiseks, kes on süüdi hageja õiguste ebaseaduslikus piiramises korterit vabalt vallata ja kasutada. Avaliku enampakkumise akt ei ole õigustkehtestav dokument hageja omandiõiguse tuvastamisel korterile. O. ebaseaduslik valdus korterile tõi kaasa selle, et korter müüdi enampakkumisel olulisel määral alla turuhinna ning ei katnud hageja poolt korteri omandamiseks tehtud kulutusi. Ajavahemikul 04.l1.1998 kuni 14.07.2000 tekkis O.-del korteri kommunaalmaksete võlgnevus: seisuga 28.06.2005 oli O. võlgnevus 33 780,70 kr., millise summa tasumist nõutakse hagejalt. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Samas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada ja muuta. Määrusest tuleb välja jätta viide TsMS §-le 247 lg.2 p.1. Tegemist on ilmselt trükiveaga, sest tähendatud lõige tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub ja § 247 käsitleb hoopis eeltõendamismenetluse algatamist. Kolleegium leiab, et täpsem alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks on antud juhul TsMS § 371 lg.1, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada õigussuhte puudumist, s.o. seda, et korteri omand ei läinud talle üle, kuna ta ei saanud korteri üle (otsest) valdust. Ta tugineb 04.11.1998 sõlmitud korteri müügilepingu p.-le 4, mille kohaselt lepinguobjekti üleandmine ja omandiõiguse üleminek ostjale loetakse toimunuks lepingule allakirjutamisega lepinguosaliste poolt. Tähendatud lepingupunktiga aga toimus AÕS § 93 kohane vallasasja omandamine väljanõudeõiguse loovutamisega; kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Seega omandas hageja korteri üle kaudse valduse vastavalt AÕS §-le 37 ja järelikult ei saanud korteri otsese valduse mitteüleandmine rikkuda hageja kui ostja omandit ostetud korterile.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.