Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-03-595

telesaadet tootma hakata. Saate stsenaariumi koostamine ei olnud hageja töölepingujärgne kohustus. Hageja väidab, et saate stsenaariumi on loonud hageja koos kaasautori ja saate hilisema juhi Kristjan Jõekaldaga. Kristjan Jõekalda loovutas oma varalised autoriõigused TMle. Tegemist on teosega autoriõiguse seaduse tähenduses. Saate „Kahevõitlus“ stsenaariumi ei ole loonud Tõnis Haavel, KA ja MV. Kostja oli kokkuleppeliselt hagejaga stsenaariumi kasutajaks ja on saanud saate „Kahevõitlus“ stsenaariumiga seonduvate õiguste müügist tulu. Saate „Kahevõitlus“ stsenaariumi kasutas kostja telesaate tootmise alusena. Telesaate tootjaks oli aastail 2001-2004 OÜ E . Hagi on esitatud kostja vastu, kuna kostja on andnud hagejale korduvaid katteta lubadusi eesmärgiga saavutada hageja usaldust ära kasutades juriidilised eelised saatega seonduvate õiguste teostamisel, olles peamiseks tulu saajaks saate „Kahevõitlus“ tootmisest. Hageja tingimus koostööks OÜ`ga E oli osaluse omandamine samas ettevõttes. Hageja soovis enda poolt tehtava panuse eest ettevõtte arengusse omandada rolli ettevõtte tegevuse planeerimises ja korraldamises, mida kostja seaduslikud esindajad hagejale ka lubasid. Osaluse omandamine OÜ`s E oleks hagejal võimaldanud saada tulu saate „Kahevõitlus“ tootmisest, ettevõtte tegevusest tervikuna ning taganud hagejale õiglase tasu saate autoriõiguste üleandmise eest kostjale. Hageja kui saate autor kaasati OÜ`u E poolt saate tootmisse selle produtsendina. 2002. aasta sügisel puudus hagejal jätkuvalt võimalus osaleda kostja tegevuse planeerimises võrdsetel alustel ettevõtte osanikega. Hagejale loodi küll võimalus 20% osaluse omandamiseks, kuid seda 100 000.- krooni tasumise tingimusega. Nõutud 100 000.- krooni on märkimisväärselt väiksem summa, kui väärtus, mille hageja oleks omandanud osalusega ettevõttes, ei vastanud see poolte vahel koostöö käivitamisel kokkulepitule. Seoses sellega soovis hageja ettevõttest lahkuda ning lahendada küsimus tema poolt autoriõiguse näol OÜ E arengusse tehtud panuse tasustamisest. 2002. aasta novembris alanud lahkumisläbirääkimiste käigus esitas OÜ E hagejale allkirjastamiseks lepingud, mille alusel kostja tasunuks hagejale 450 000 krooni. Pooled käsitlesid nimetatud summat faktiliselt tasuna hageja senise panuse eest OÜ E tegevusse ja arengusse poolte koostöö jooksul. Vormiliselt aga sidus kostja tasu maksmise mitmete lisatingimustega, millega nõustumise korral oleks hageja kaotanud võimaluse isikliku karjääri vabaks teostamiseks valitud erialal. Kuivõrd hageja ei pidanud võimalikuks tasu vastuvõtmist sellega seotud tingimustel, otsis kostja ettekäände hageja vallandamiseks ning asus eitama hageja mis tahes õigusi saada hüvitist. Hageja ei nõustu sellega, et hagejal puuduvad mis tahes õigused seoses saatega “Kahevõitlus”. Hageja soovib saamata jäänud tulu hüvitamist, mida ta oleks saanud, kui kostja oleks talle maksnud õiglase tasu teose kasutamise eest. Hageja on seisukohal, et asjaolusid arvestades oleks õiglane tasu tulnud maksta hiljemalt 01.03.2003.a. Kostja oli hageja nõudest ja selle õiguslikust alusest teadlik või pidi olema teadlik hiljemalt alates 15.12.2002.a. Hageja on oma saamata jäänud tulu arvestamisel tuginenud talle teadaolevatele andmetele ja tema käsutuses olevatele dokumentidele, lähtudes kolmest erinevast arvutamise alusest ja tulemuste omavahelisest võrdlemisest. Hageja lähtub saamata jäänud tulu arvestamisel järgmisest: kostja poolt alates 01.09.2001 teose kasutamisest saadud majanduslikust kasust, hageja ja kostja vahel saate tootmisele eelnenud läbirääkimistest ja hageja ja kostja vahel töösuhte lõpetamisel toimunud läbirääkimistest. Saate „Kahevõitlus” tootmine tõi kostjale ajavahemikus 01.09.2001 kuni 01.06.2003 sisse hinnanguliselt vähemalt 800 000 + 1 760 000 = 2 560 000 krooni. Vastava arvutuse aluseks on hageja arvates fakt, et ajavahemikul 12.09.2001-31.05.2002 tasus Kiga saate eest 10 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Vastavalt 12.07.2001.a sõlmitud lepingule oli saade nimetatud ajavahemikus eetris viiel päeval nädalas, mis teeb konservatiivsete arvutuste kohaselt esimesel hooajal toodetud ja eetrisse antud saadete arvuks 8(kuud) x 4(nädalat) x 5(tööpäeva) = 160 saadet. Hagejale saate produtsendina oli teada ühe saate tootmise kulu, milleks on hinnanguliselt 2 (8)

2-03-595

5 000.- krooni. Vastavate arvutuste kohaselt sai hageja saate tootmisest ajavahemikus 12.09.2001-31.05.2002 tulu vähemalt (160 saadet x 10 000 krooni, millest lahutada 160 saadet x 5 000 krooni) 800 000 krooni. Hageja möönab, et ajavahemikul 26.08.2002-30.05.2003.a tasus Kiga saate eest 16 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Vastavalt 18.06.2002.a sõlmitud lepingule oli saade nimetatud ajavahemikus eetris viiel päeval nädalas, mis teeb konservatiivsete arvutuste kohaselt ka teisel hooajal toodetud ja eetrisse antud saadete arvuks vähemalt 8(kuud) x 4(nädalat) x 5(tööpäeva) = 160 saadet. Hagejale saate produtsendina oli teada ühe saate tootmise kulu, milleks oli ka teisel hooajal hinnanguliselt 5 000 krooni. Vastavate arvutuste kohaselt sai saate tootmisest ajavahemikus 26.08.2002-30.05.2003 tulu vähemalt (160 saadet x 16 000 krooni, millest lahutada 160 saadet x 5 000 krooni) 1 760 000 krooni. Kuigi saate esimesel hooajal sõlmiti leping saadete tootmiseks AS K ja OÜ T vahel, kanti OÜ-st T igakuiselt arvete alusel emaettevõttesse saate „Kahevõitlus” tootmisest saadud tulu. Hageja on seisukohal, et stsenaariumita polnuks telesaate „Kahevõitlus” tootmine võimalikuks saanud. Hageja hindab stsenaariumi kui telesaate komponendi osa audiovisuaalsest teosest kui tervikust vähemalt 10-le protsendile, millest tulenevalt hageja arvates on stsenaariumi kasutamise eest õiglane tasu hinnatav 10%-le kahe telehooaja vältel saate tootmisest saadud tulust ehk (2 560 000 x 10%) 256 000 kroonile. 2002. aasta novembris alanud töösuhte lõpetamise läbirääkimiste käigus soovis hageja esmalt enda poolt loodud teost pärast töösuhte lõppu ise kasutada ning esitas tööandjale ka sellekohase nõuda. Kuivõrd kostja asus seisukohale, et soovib ise telesaate „Kahevõitlus” tootmist jätkata, osutus stsenaariumi kasutamine sõltumatult audiovisuaalsest teosest kui tervikust võimatuks. Läbirääkimiste käigus esitas OÜ E hagejale allkirjastamiseks lepingud, mille alusel kostja tasunuks hagejale 450 000 krooni. Kõnealust summat käsitlesid mõlemad pooled läbirääkimiste käigus tasuna hageja loodud teose kasutamise eest. Kokkulepet ei allkirjastatud, kuna kostja sidus tasu maksmise mitmete lisatingimustega, millega nõustumise korral oleks hageja kaotanud võimaluse isikliku karjääri vabaks teostamiseks. Lähtuvalt hagejale tehtud ettepanekust leiab, et kostja ise pidas kõnealusel ajahetkel õiglaseks tasuks saate kasutamise eest 450 000 krooni. Kuivõrd vastava summa oleks kostja tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise vältimiseks tasunud hagejale kuuluvale ettevõttele GOÜ, leiab hageja, et nimetatud summa tasumise korral jäänuks talle pärast asjakohaste maksude ise tasumist summa vähemalt 300 000 krooni. Hageja soovib, et kostja tasuks hagejale õiglase tasu saate “Kahevõitlus” stsenaariumi eest. Hageja tugineb asjaolule, et vastavalt Autoriõiguse seaduse § 13 lg 1 kuulub autorile õigus saada tulu oma teose kasutamisest teiste isikute poolt. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja 240 000 krooni õiglase tasuna telesaate “Kahevõitlus” stsenaariumi kasutamise eest ja jätta kohtukulud kostja kanda. 06.03.2006.a kohtuistungil jäi hageja hagi ning istungitel räägitu juurde. Hageja kostja esindaja poolt esitatud kohtukulude osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Tõendid: Saate „Kahevõitlus“ stsenaarne plaan (Telemäng „Strateegid” E_R 18.45-19.15, Klk 63-65, kordus lk 105-107), hageja seletus varemkehtinud menetluse seadustikus sätestatud vormis, tunnistaja Kristjan Jõekalda ütlus, e-kirjavahetus Kanal 2-ga, artiklid ajalehtedest, tööleping nr 19 01.06.02, OÜ E ja GOÜ konsultatsiooniteenuste lepingu projekt, käenduslepingu projekt.

KOSTJA VASTUVÄITED

3 (8)

2-03-595

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole loonud ühtegi teost, mis saaks lugeda autovisuaalse teose ehk telesaate Kahevõitlus stsenaariumiks. Telesaatel puudub stsenaariumina käsitletav terviklik lähtekava, milles oleks detailselt kirjeldatud saate kulg, tegelaskujud karakterid, dialoogid, tegevustik jne. Kooskõlas Autoriõiguse seaduse §-ga 29 lg 1 presumpeeritakse ainult selle isiku autorsust, kes on teose oma nime all avaldanud, seega lasub tõendamiskohustus autorsuse vaidlustajal. Hageja ei ole oma väidet, et tema on loonud 2001.a suvel saate „Kahevõitluse“ stsenaariumi, tõendanud. Hageja peab tõendama teose olemasolu ja autorsust. Kui teost ei ole üldse avaldatud või et kui teose olemasolu ise ei ole tõendatud, lasub kõigi väidete tõendamiskohustus hagejal endal. Hageja ei ole esitanud tema poolt väidetavalt loodud stsenaariumi, mis peaks olema kirjalik teos ning vastama teose kaitstavuse tingimustele. Hageja on tema poolt loodud stsenaariumiks pidanud teksti, mis kujutab endast mitte stsenaariumi, vaid idee kirjeldust. Idee kirjeldus on ilma kuupäevata, ilma allkirjata ning kannab vaidlusaluse saatega võrreldes teist pealkirja. Tõendamata on seosed hageja poolt väidetavalt loodud ideekirjelduse ja audiovisuaalse teose vahel. Hageja ei ole esitanud stsenaariumi, mis oleks tema poolt loodud enne 2000.a. detsembrit ning mis oleks enne 2000.a. detsembrit väljendatud tajutavas ja reprodutseerimist võimaldavas vormis. Kostja möönab, et juhul, kui antud tekst on tõesti loodud hageja poolt 2001.a. juulis, koostas hageja antud teksti juba 2000.a. detsembris koostatud saateformaadi memorandumi alusel. Seega ei pärine nimetatud tekstis kirjeldatu enam hagejalt endalt ega ole originaalne. Hageja poolt esitatud kirjalikust tekstist ei nähtu selle seos hagejaga. Tekstis tervikuna puudub intellektuaalne vormiline originaalsus, mis on teose autoriõigusega kaitstavuse kõige olulisem kriteerium, tegemist on saate loomise ideede kirjeldusega, kuid ideed iseenesest ei ole autoriõigusega kaitstud. Hageja poolt esitatud kirjeldust analüüsides võib tuvastada, et selle võiks võtta aluseks paljude telemängude kirjeldamisel. Nimetatud kirjeldus kopeerib tegelikult 1998.a. eetrisse antud ülemaailmselt tuntud telesaadet „Kes tahab saada miljonäriks?”. Sarnased on ülesehitus, küsimuste esitamise viisid jms kirjelduses välja toodud aspektid, ainsaks erinevuseks hageja poolt loodud kirjelduse ja telesaate „Kes tahab saada miljonäriks” vahel seisnevad mõningates mängureeglite erinevustes. Seega detailsed erinevused mängureeglites ei ole hageja enda originaalne looming. Isegi juhul, kui nimetatud kaks reeglit oleksid hageja välja mõeldud, ei ole reeglid iseenesest autoriõigusega kaitstavad. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tema poolt väidetavat teksti stsenaariumina kasutanud saate „Kahevõitlus” tootmisel. Saate tootmisel on aluseks stsenaariumi esialgne kava e. telesaate formaat, mis ei ole loodud TM poolt. Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel. Saate tootmist alustati 2001.a. suvel kuid mitte kostja poolt, vaid tütarettevõtte OÜ T poolt, kelle juhatuse liige ja töötaja oli hageja, nimelt töötas hageja seal produtsendina. OÜ T ja AS K vahel oli 12.07.01 leping, mille p 1.2. järgi töötab saate kontseptsiooni välja OÜ T ning p 2.2. järgi kuuluvad varalised autoriõigused OÜ-le T , lepingule on alla kirjutanud hageja. 18.06.2002 alates jätkas tootmist kostja, hageja oli kostja juhatuse liige ning töötas töölepingu alusel produtsendina OÜ-s E . OÜ E ja AS K vahel sõlmitud lepingu p 2.2 järgi kuuluvad autoriõigused täielikult OÜ-le E . AutÕS § 32 lg 1 järgi töölepingu alusel tööülesannete korras loodud teose autoril tekib autoriõigus teosele, kuid varalised õigused lähevad üle tööandjale kui lepingus ei ole teisiti ette nähtud. AutÕS § 14 lg 1 järgi on autoril õigus saada tasu teose kasutamise eest ning lg 2 järgi lepitakse see kokku. Selline leping poolte vahel puudub. AutÕS § 14 lg 6 järgi kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma varalised õigused, või andnud loa (litsentsi) 4 (8)

2-03-595

teose originaali või koopiat kasutada jääb autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniorganisatsioonilt, rendile andjalt või muult isikult, kes teosta kasutab. Kostja nimetatud isik ei ole. Märgitud AutÕS § 14 lg 6 mõtte kohaselt saavad muusikateoste autorid, kellel on audiovisuaalse teose teisesel kasutamisel televisiooniorganisatsioonide poolt õigus saada ühekordset ja õiglast tasu ühekordse edastamise eest, mida saab aga teostada AutÕS § 76 lg 2 p 7.1. ja lg 3 järgi kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu (Eesti Autorite Ühing). Kostja leiab, et juhul, kui hageja poolt esitatud teksti saaks pidada teoseks ning kui oleks tõendatud teksti koostamine hageja poolt, ei ole hageja tõendanud antud teksti kasutamist kostja poolt. Kostja leiab, et tasu nõude esitamise aluseks ei ole mitte teose loomise fakt, vaid konkreetse isiku poolt teose kasutamise fakt. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks mõnel Autoriõiguse seaduse §-s 13 lg 1 loetletud viisil kasutanud hageja poolt väidetavalt loodud teost. Hageja ei ole selgitanud, millisel viisil teost kasutati, rääkimata teose kasutamise tõendamisest. Kostja kinnitab, et saate „Kahevõitlus” tootmisel ei ole hageja poolt loodud teoseid kunagi aluseks võetud. Hageja on oma hagiavalduses soovinud kostjalt 240 000 krooni suuruse summa väljamõistmist. Kostja arvates ei ole hageja järjekindel, millistel asjaoludel ta nõude esitab ning milline on nõude õiguslik alus. Nimelt soovib hageja nimetatud summa tasumist kord „õiglase tasuna”, kord saamata jäänud tuluna, kas mõisteid „õiglane tasu”, „autoritasu” ja „saamata jäänud tulu”. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole saate „Kahevõitlus” stsenaariumi looja, kuid hageja osalises produtsendina saate, mitte selle stsenaariumi, loomisel ning töölepingu alusel ja kooskõlas Autoriõiguse seaduse §-ga 32 läksid kõik tema varalised õigused tema poolt loodu suhtes üle tööandjale. Kui varalised õigused on tööandjale üle läinud, puudub hagejal õiguslik alus nõuda mistahes täiendavate autoritasude maksmist. Töölepingu alusel lähevad varalised õigused ilma täiendava tasuta tööandjale üle seetõttu, et töötajale makstakse tema töölepinguliste ülesannete täitmise eest töötasu. Kostja ei ole eitanud, et hageja täitis oma töölepingulisi kohustusi ning andis produtsendina omapoolse panuse saate „Kahevõitlus” tootmisele, vastava tegevuse eest maksti töötajale töötasu. Sega puudub hagejal eraldiseisev õigus nõuda saate loomise eest tööandjalt muid täiendavaid tasusid. Hageja väited, et tema arvates sõlmiti hageja ja kostja vahel kokkulepe, mille järgi kohustus kostja tasuma hageja poolt loodu eest hagejale tasu või üle andma hagejale osaluse on tõendamata. Hageja väitis, et 2002. aasta novembris alanud lahkumisläbirääkimiste käigus esitas OÜ E hagejale allkirjastamiseks lepingud, mille alusel kostja pidi tasuma hagejale 450 000 krooni. Nimetatud summat käsitlesid pooled faktiliselt tasuna hageja senise panuse eest OÜ E tegevusse ja arengusse poolte koostöö jooksul. Vormiliselt sidus kostja tasu maksmise mitmete lisatingimustega, millega nõustumise korral oleks hageja kaotanud võimaluse isikliku karjääri vabaks teostamiseks valitud erialal, on tõendamata. Kostja ja hageja ei ole kunagi sõlminud kokkulepet ülalmärgitud asjaolude kohta, sõltumata sellest, millest läbirääkimistel vesteldi. Seega ei ole kokkulepet, mille järgi oleks kostja kohustunud tasuma hagejale mistahes summasid panuse eest OÜ E tegevusse. Kostja leiab, et talle ei tulene mingeid kohustusi hageja arvates toimunud läbirääkimistest ning et need mõjutaksid õiguslikult väidetavaid kostja kohustusi saatega „Kahevõitlus” seonduvalt. Hageja enda poolt esitatud allkirjastamata lepinguprojektide tekstist ei nähtu ühtegi viidet sellele, et kostja oleks soovinud tasuda hagejale mistahes summasid hageja panuse eest. Hageja ja kostja vahel läbiräägitu kohaselt pidanuks hagejale tagatama võimalus vähemalt 7% osaluse omandamiseks, mis tänasel päeval omab rahalist väärtust 5 (8)

2-03-595

vähemalt 98 000 krooni. Hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Hageja on esitanud hagiavalduses faktide loetelu, mille järgi olevat saate „Kahevõitlus” tootmine toonud OÜ-le E ajavahemikus 1.09.2001.a - 1.06.2003.a. sisse 2 560 000 krooni. Faktide” loetelus on hageja jätnud kostja arvates tähelepanuta asjas juba kogutud tõendid. Hageja ei ole oma hagiavalduses selgitanud ega põhjendanud, kuidas on tema poolt esitatav nõue seostatav nende rahaliste summadega, mida K on tasunud saate „Kahevõitlus” tootmise eest OÜ-le T ning OÜ-le E , kas või milline Autoriõiguse seaduse või Võlaõigusseaduse säte hagiavalduses kirjeldatud asjaolude arvestamist ette näeb, hagiavaldusest ei nähtu. Kostja leiab, et juhul, kui hageja oleks tõendatud oma autoriõigust teosele ning kostja poolt vastava teose kasutamist, saaks hageja nõuda talle maksmata jäetud autoritasu ehk saamata jäänud tulu hüvitamist Autoriõiguse seaduse §-i 814 lg 1 p 1 ning Võlaõigusseaduse §-i 1043 alusel. Vastavat nõuet hageja esitanud ei ole. Veel leiab kostja, et kui hageja oleks esitanud oma nõude Autoriõiguse seaduse §-i 814 lg 1 p 1 ning Võlaõigusseaduse §-i 1043 alusel, oleks hageja pidanud tõendama, milliseid autoritasusid reeglina originaalsete stsenaariumide autoritele saadete tootjat tasuvad ehk hageja oleks pidanud tõendama, mida ta oleks tõenäoliselt saanud siis, kui ta oleks stsenaariumi loonud ja seda oleks kasutatud ning hageja ei oleks saanud tasu töölepingu alusel. Hageja ei ole aga vastavat nõuet esitanud ega ka oma saamata jäänud tulu nõuet põhjendanud seaduses sätestatud alustel. Hageja enda arusaam saamata jäänud tulust kui õiglasest tasust ei vasta seadusele. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud. 06.03.2006.a kohtuistungil jäi kostja tema poolt esitatud kirjalike vastuste ning istungitel räägitu juurde. Tõendid: leping AS Kanal2 ja OÜ T vahel 12.06.01, tööleping OÜ T ja hageja vahel 01.09.2001, AS Kanal2 ning OÜ E vaheline leping 18.06.2002, hageja ja kostja vaheline tööleping 01.06.02, OÜ E juhatuse otsus 08.03.01, osa ostu-müügileping, T OÜ osanike nimekiri, kandeotsus, saateformaadi koosoleku memo, leping K. A , M. V , T. H ja OÜ E vahel 07.12.2000, osa müügileping OÜ E , E. T ’i ja T. Margna vahel, OÜ E ja K. K vaheline tööleping 02.1.02 koos selle lõpetamisega, väljavõtted kostja konto liikumise kohta, videosalvestused mängudest „Kes tahab saada miljonäriks?”, „Kahevõitlus”, artiklid mälumängude ja viktoriinide kohta, väljavõte „Kes tahab saada miljonäriks” kodulehelt, mälumängude „Noolest Tabatud”, „Mõttesähvatus” kirjeldused.

KOHTU PÕHJENDUSED

Autoriõiguse seaduse § 1 sätestab seaduse eesmärgi ja ülesanded ning § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Sama seaduse § 1 lg 2 sätestab teoste autorile spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) oma loometöö tulemustele, isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud teostele, nende isikute vastavad õigused, teoste esitajatele, tootjatele, jt isikutele aga samuti autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamise ühiskonna huvides, autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine garantiid ja kaitse.

6 (8)

2-03-595

Tulenevalt AutÕS § 1 lg 2 on vaidluse lahendamise seisukohalt eelkõige oluline, kas hageja poolt kohtule esitatud tõend – „Telemäng „Strateegid” E-R 18.25-19.15, Kanal2” (kohtuistungi protokoll 21.09.2005, viide t. lk 63-65) on autoriõiguse seaduse tähenduses teos, millele tekib autoriõigus. Hageja väidab, et tema on saate Kahevõitluse stsenaariumi autor koos K. Jõekaldaga, stsenaariumi näol on tegemist teosega. AutÕS § 4 sätestab teosed, millele tekib autoriõigus ning § 4 lg 3 p 3 p 5 on stsenaarium ja stsenaariumi plaanid teosed, millele tekib autoriõigus. Selleks, et hinnata, kas hageja esitatud tõendi näol on tegemist teosega, mis on kaitstav autoriõigusega, on vaja analüüsida, kas teos vastab üheaegselt neljale tingimusele: 1) teos on originaalne, st teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus - autori enda individuaalne lähenemine kui ka loominguline panus peab olema selgelt tajutav, 2) teos on kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, 3) teos on väljendatud mingis objektiivses vormis, 4) teos on selle objektiivse vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav. Nimetatud kriteeriumid on sätestatud AutÕS § 4 lg 2. Sama seaduse § 5 p 1 järgi ei kohaldata käesolevat seadust ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses. Seega, kui tegemist ei ole teosega, siis ei saa hageja AutÕS § 1 mõttest ja eesmärgist tulenevalt kasutada oma õiguste kaitseks autoriõiguse seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hageja poolt kohtule esitatud telesaate kirjeldusest nähtub, et tegemist on mälumänguga, milles kohtuvad 2 mängijat, kes on vastakuti, saatejuht istub pisut kõrgemal mängijate vahel, mängijate ees on laua sisse paigaldatud monitorid, saatejuht tervitab saate alguses ühte mängijatest soojalt enne mängu algust, teist tutvustab pärast reklaamipausi, stuudiokujundus on helge, tuledesäras, mäng on vaadeldav, struktuurilt lihtne ning vajadusel jälgitav ilma helita. Mäng ise on üles ehitatud 5 küsimuste voorule, milles igal küsimusel on 10 vastusevarianti ning mängijad peavad eraldama terad sõkaldest, teenides endale punkte. Esimene mänguvoor on soojendusring, kus 10st 9 on õiged vastused, ühe õige väärtus on 10 punkti, teine kuni viies voor on põhimäng, kus 10st on 7 õiged, õige vastuse väärtus on 10 punkti, viies voor on päästerõngas senisele kaotajale, kus 10-st 7 on õiged vastused, ühe õige vastuse väärtus on 30 punkti. Mängu alustaja selgitatakse loosiga ning ta ütleb nii palju õigeid vastuseid kui suudab, õigete vastuste ütlemisel jätkub mäng uue teemaga, Juhul kui mängija kõike õigeid ära arvata ei julge, läheb mänguvoor teisele mängijale üle. Ka teisel mängijal on võimalik mäng üle anda. Eksimise korral kaotab punktid. Uut teemat alustab alati kaotusseisus olev mängija. Mängu finaalis osaleb eelnenud duelli võitja, Eesmärk on võita järjest viis saadet, et seejärel mängida superauhindade peale. Iga üksikmängu võitjal on võimalus teenida, lõppvoorus näidatakse Anttila kataloogist kaupa, mille võib välja valida. Erinevate väärtustega auhindade saamiseks on erinevad võimalused, kuidas õigeid vastuseid leida: mängija saab valida tulenevalt auhinna väärustest kas variandi 5 –st 5 õiget, 7-st 3 õiget või 8-st 2 õiget ning odavaima auhinna puhul on 1 vastus vale. Saatejuhil on võimalus küsida, miks ta vastava variandi valis. Viimase märgitud ülesande lahendab mängija ise lõpuni üksi. Õige(te) vastus(te) puhul saab ta auhinna, eksides saab järgmisesse saatesse. Viis mängu järjest võitnud mängija saab pretendeerida superauhinnale (reisid, kaubad), mille väärtuste puhul on mäng samane : leida tuleb kas 5-st 5 õiget vastust jne. sõltuvalt auhinna väärtusest. Hinnates eelpool toodud mängu kirjeldust, leiab kohus, et nimetatud kirjeldus sisaldab endas antud mängu reegleid, milleks on peaasjalikult 2 võistleja olemasolu, õigete vastuste äraarvamine (eelkõige teadmiste ärakasutamise, mõistatamise kaudu), õigesti vastamise eest punktide saamine ja mille eesmärgiks on mängu äravõitmine, mis toob kaasa auhinna ning edasise pääsu järgmisesse vooru järgmise võistlejaga ning võimaluse võita lõppauhind. Kohtu arvates on siin tegemist küllalt levinud reeglistikuga, mida kasutataksegi mälumängude puhul 7 (8)

2-03-595

aga ka muude mängude puhul, kus on võistkonnad (või kaks või enam võistlejat), kes omavahel teatud kriteeriumite (oskused, teadmised, füüsilised võimed) alusel või tasandil võistlevad ning võites teenivad punkte, lootes edasi saada järgmisesse vooru järgmise võistlejaga (võistkonnaga) peaasjalikult võidu ja auhinna nimel. Kohtu arvetes selline reeglistik ei ole iseenesest originaalne. Sarnast kirjeldust, reeglistikku omab ka kostja poolt kohtule esitatud mäng „Noolest Tabatud”, „Mõttesähvatus”. Kohtu arvates mängu kirjelduses toodud viited võistlejate omavahelise asetusele ning mängujuhi vestluse kohta võistlejatega ei tee seda mängu originaalseks ja eristatavaks teistest mälumängudest määral, mis võimaldaks kohtul tajuda kogu mängu läbi selle kirjelduse (väidetava stsenaariumi) kui intellektuaalse loomingu erilist tulemust e. antud juhul ei ole looja individuaalne lähenemine ning tema loominguline panus selgelt tajutav. Kohtu arvetes ei ole juba eelmärgitud põhjustel märgitud mängu teksti kirjelduse puhul tegemist teosega AutÕS § 4 lg 2 tähenduses, mis oleks kaitstav autoriõigusega, mistõttu puudub vajadus anda hinnang teistele kriteeriumitele. Viidatud mängu kirjeldus ongi oma olemuselt selle mängu reeglistik, mängu protsess, millele autorõigusseadus ning autoriõiguste kaitsega seotud sätted (õiguskaitsevahendid) kooskõlas AutÕS § 5 p 1 ei kohaldu. Asjaolu, kuidas hageja on ise nimetanud saadet AS Kja OÜ E vahelise lepingu (18.06.2002) p-s 1 - produtsendi poolt välja töötatud originaalne telemäng –, ei tähenda, et ülalmärgitud mängu kirjelduse näol on tegemist teosega (stsenaarium) autoriõiguse seaduse tähendus, sest eelmärgitud lepingule on kostja esindajana alla kirjutanud hageja ise. Kuivõrd hageja nõuab kui autor teose (autoriõiguse seaduse tähenduses teose) kasutamise eest õiglast tasu ja kohtu arvates ei ole tegemist teosega antud seaduse tähenduses, siis ei saa kohus ületada kooskõlas TsMS § 5 lg 1, 2 ja § 439 hagi asjaolusid ja piire ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel puudub vajadus anda hinnang asjaoludele ja tõenditele (sh väljavõte kodulehest mängule „Kes tahab saada Miljonäriks”, saate salvestus, tunnistaja ütlus, töölepingud, e-kirjavahetus, muud lepingud, äraühingute registrimaterjalid, osa müügilepingud, konto väljavõtted), kuidas märgitud ja vaidlusalune mängu kirjeldus loodi, kes selles osalesid, millal loodi, kes saadet tootis, kes saadet kasutas, kas sellest saadi tulu ning millised kokkulepped hageja ja kostja vahel olid/võisid olla, sj võimalike kokkulepete eesmärk ja saavutatav tulem, kes ja kas neid kokkuleppeid rikuti, kas mingeid õigusi on loovutatud või mitte ning kelle vahel see on toimunud, sest nimetatud asjaolud ja tõendid on hinnatavad vastavatel asjaoludel vastava nõude esitamisel. Kohtukulude jaotus Kostja palus välja mõista õigusabikulude katteks 68902 krooni, esitades selle kohta arved 750 30.11.05 16362,67 krooni, nr 36 27.10.2004 5752,50 krooni, arve nr 296 17641,00 krooni, nr 367 31.03.2005 4602,00 krooni, nr 974 13166,32 krooni, nr 179 31.03.04 11337,68 krooni koos tööaruannetega november 2005, oktoober 2004 aprill 2005, mai 2005. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2005 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2006 (incl.) kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, välja teiselt poolelt õigusabikulude katteks kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Eeltoodut hinnates ja arvestades vaidluse mahtu, on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja õigusabikulude katteks 5% hagi rahuldamata jäetud osast, mis teeb 240000-st kroonist vastavalt 12000 krooni. Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.