2-05-14431
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Arne Kolnes
Otsuse avalikult teatavaks
06. aprill 2006.a, kohtukantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-14431 (vana nr 2/109-6949/05)
Tsiviilasi
OÜ Ehagi JM`i vastu 1 813,83 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja OÜ Tallinna Õigusbüroo (XXX) Kostja JM (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
06. aprill 2006.a, kirjalikus menetluses
2-05-14431 vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 01.07.2005.a. esitas OÜ E hagi JM ́i vastu 1 813,83 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS M01.04.2004.a OÜ-ga E ettevõtte ülemineku lepingu, millega viimane võttis AS-ilt M üle kõik õigused ja kohustused, sh ka nõudeõiguse kõikide AS-i M võlglaste suhtes. Eluruumi XXX Tallinnas omanik on hageja andmetel alates 12.04.2004.a JM. Antud eluruumis ei olnud moodustatud korteriühistut ja haldamine ei olnud üle antud korteriomanikele. Elamu Paekaare 58 puhul oli kohustatud subjektiks ehk haldusteenuse osutajaks AS Minu Vara. Hageja väitel võttis kostja korteriomandi omandamisega üle ka korteriomandil lasuvad kohustused. Kostja on kohustatud AS M poolt endisele korteriomanikule esitatud arvete eest tasuma. AS M esitas viimase arve 17.02.2002.a, mille maksetähtajaks oli 28.02.2002.a. Korteri endine omanik sooritas viimase makse 21.01.2002.a. AS Mpoolt esitatud arvete tasumata jätmisega on nii korteri endine omanik kui ka kostja oma kohus tust rikkunud. Korteri endisele omanikule igakuiselt väljastatud arvetelt nähtuvalt on viivitusintressi määraks 0,07% päevas. Korteri endine omanik tasus hagejale viimati 21.01.2002 ning sellest ajast kuni käesoleva ajani on tal tasumata 875,75 krooni. Põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 738,08 krooni. Kostja ei ole tasunud hagejale korteriomandil lasuvat võlgnevust. Kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Tallinna Õigusbüroo OÜ poole, kes saatis 09. mail 2005.a kostjale võlateatise, milles palus kostjal võlgnevuse hiljemalt 20. maiks 2005.a likvideerida. Tallinna Õigusbüroo OÜ poolt saadetud võlateatises on välja toodud võlasumma, millele on lisaks põhivõlale liidetud viivised ning võlgnevuse sisse nõudmiseks tehtavad kulutused. Nimelt tuleneb hageja ja Tallinna Õigusbüroo OÜ vahelise lepingu lisa nr 1 p-st 1 hagejale kohustus maksta Tallinna Õigusbüroo OÜ-le võla menetlemise eest tasu, mille suurus on 15 % sissenõutavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Hageja leiab, et võlateatises märgitud menetlustasu näol on tegemist kostja poolt talle tekitatud kahjuga, kuna selline kulutus tehakse seoses võla sisse nõudmisega. Vaatamata hageja esindaja poolt kostjale saadetud võlateatisele ei ole kostja hagejale võlga tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 1 813,83 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 140,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 03.02.2006.a kostja töökohas kostjale edasiandmiseks, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
2-05-14431 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Alates 01.07.2001.a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 813,83 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 140,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus
2-05-14431 leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 63,40 krooni.
Arne Kolnes Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.