Kohtulahend

osamaksu

Vastavalt EÜ põhikirja p-le 15 on liikmetel õigus volinike koosolekul esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda võõrandades oma osamaksu või saades tagasi oma osamaksu ning vabastades tema kasutuses oleva korteri. Vastavalt põhikirja p-le 16 peab volinike koosolek rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused õigused ja kohustused. Põhikirja p 17 sätestab, et volinike koosoleku otsuse ärakiri liikme ühistust väljaastumise kohta tuleb saata väljaastunud liikmele 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast alates. Vastavalt põhikirja p-le 29 on ühistu liikmel õigus osa võtta üldkoosolekust. Põhikirja p 37 kohaselt on liikmel õigus võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele. Põhikirja p 38 kohaselt tuleb osamaksu võõrandamisest teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Põhikirja p 39 sätestab, et kui osamaksu omandaja vastab seaduse ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on volinike koosolek kohustatud tegema ühe kuu jooksul otsuse osamaksu omandaja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud liikme ühistust väljaastumisavalduse rahuldamise kohta. Ärakiri volinike koosoleku otsusest tuleb saata osamaksu võõrandajale ja omandajale kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Hagejale volinike koosoleku otsust ei saadetud, teda ei teavitatud otsuse vastuvõtmisest, mistõttu ei saanud hageja ka kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest seda vaidlustada. Hageja on seisukohal, et käesolev hagiavaldus on esitatud tähtaegselt, see tähendab 3 kuu jooksul alates otsusest teadasaamisest. Ühistust väljaastumiseks on vaja kas võõrandada oma osamaks või saada tagasi oma osamaks. Käesoleval juhtumil ei ole hageja võõrandanud oma osamaksu ega saanud tagasi oma osamaksu. Hageja on seisukohal, et EÜ on rikkunud kohustust teavitada hagejat selliste otsuste menetlemisest ning vastuvõtmisest, samuti ei ole elamuühistu saanud avaldust selle kohta, et hageja oleks võõrandanud oma osamaksu kolmandale isikule.

2-05-765/34 Hageja palub juhindudes MTÜS § 24 ja 25 , ES § 14 ja 15 tühistada otsuse punkt 8 ja kostjalt välja mõista menetluskulud.

volinike ja juhatuse koosoleku

Kostja vastuväited hagile Kostja hagiavaldust ei tunnista. Kostjal ei olnud alust kahelda hageja poolt allkirjastatud avalduse ehtsuses. Hageja esitas kostja juhatusele avalduse, milles palus end EÜ välja arvata, sest soovis loobuda korteri nr osamaksust kolmanda isiku AA kasuks. Kostja seaduslikud esindajad olid teadlikud, et pikema aja jooksul olid korteri otsene valdaja hageja õde AA. Seetõttu oli hageja ja kolmanda isiku poolt avalduse esitamine etteaimatav ning kostjal ei olnud mingit alust kahelda hageja osamaksu võõrandamise ja EÜ liikmelisuse lõpetamise tahte olemasolust ega avalduse ehtsusest. Ebaõige on ka hageja väide selle kohta, et kostja ei ole hageja poole tema tahte kindlakstegemiseks pöördunud. Kostja seadusliku esindaja VL ja hageja vahel on toimunud suhtlus telefoni teel, mille raames on hageja tema enda palvel informeerinud osamaksu ülekandmise vormistamisest ja muudatustest liikmelisuses. Hageja viited kostja juhatusele laekunud avalduse allkirja võltsituse kohta on asjakohatud, sest selle avalduse alusel ei ole hagejat elamuühistus liikmete hulgast välja arvatud ega osamaksu ülekandmist vormistatud. Seega ei saa eelnimetatud avaldusest tulenevalt hageja tsiviilõigused mingil määral rikutud olla. Kuivõrd kostjal ei olnud mingit alust kahelda hageja tahtes võõrandada oma osamakse kolmandale isikule ja ühistust välja astuda, ei olnud kostjal mingit alust ega õigust jätta avaldust rahuldamata. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse paragrahvile 15 lg-le 1 (MTÜS, kehtinud redaktsioonis) on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Tulenevalt EÜ põhikirja p-st 15 on liikmel õigus volinike koosolekule esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda, võõrandades oma osamaksu või saades tagasi oma osamaksu ning vabastades tema käsutuses oleva korteri. Korteri otseseks valdajaks juba pikema aja jooksul on olnud kolmas isik. Samuti nähtus avaldusest, et hageja soovib loobuda oma osamaksust kolmanda isiku kasuks, seega osamaksu kolmandale isikule loovutada. Nimetatud asjaoludel olid olemas põhikirjas sätestatud eeldused hageja väljaarvamiseks elamuühistust. Samuti juhib kostja tähelepanu põhikirja p-le 16, mille kohaselt peab volinike koosolek rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised (rahalised) õigused ja kohustused. Lähtudes eelnimetatust ei olnud kostjal õigus jätta ühistust väljaastumise avaldust rahuldamata, mistõttu on asjakohatu hageja viited kostja volinike koosoleku poolt tehtud otsuse õigustamatusele. Tulenevalt põhikirja p-st 37 on liikmel õigus võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele. Põhikirja p-i 38 kohaselt tuleb osamaksu võõrandamisest teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Kostjale esitati osamaksu võõrandamise ja liikmelisuse vahetuse kohta eelnimetatud kirjalikud avaldused. Avalduse kohaselt loobus hageja osamaksust AA kasuks, seega oli avalduse sisust võõrandamistehingu olemus, toimumine ja poolte tahe üheselt tuvastatavad. Eeltoodud asjaoludele tuginedes leiab kostja, et tema tegevus ei olnud vastuolus põhikirja eelnimetatud p-ga 38. Vastavalt EÜ põhikirja p-le 6 on ühistu liikmeteks EV alalised elanikud, kes on ühistule kuuluvas elamus asuvate korterite valdajad. Sellele tingimusele mittevastavad isikud ei saa olla ühistu liikmeteks. Kuna kolmas isik on EV alaline elanik ja valdab ühistule kuuluvas elamus korterit, vastas

2-05-765/34 ta seaduses ja põhikirjas ühistu liikmetele esitatud nõuetele ning tema ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks puudus igasugune alus. Tulenevalt põhikirja p-st 12 võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustega või kui liikmeks astuja on varem samast ühistust välja arvatud seoses sellega, et ta ei täitnud põhikirjas ettenähtud kohustusi. Põhikirja p-i 39 kohaselt on kostja juhul, kui osamaksu omandaja vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on volinike koosolek kohustatud tegema ühe kuu jooksul otsuse osamaksu omandaja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud liikme ühistust väljaastumisavalduse rahuldamise kohta. Eeltoodud asjaoludest lähtudes on kostja seisukohal, et kolmanda isiku vastuvõtmisest elamuühistu liikmeks ei olnud kostjal õigus keelduda. Kostja on seisukohal, et avalduse menetlemine oli igas etapis põhjendatud ning kooskõlas seadusandluse ja põhikirjaga. Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks talle volinike koosoleku otsust edastatud. Tulenevalt põhikirja p-st 17 tuleb volinike koosoleku otsuse ärakiri väljaastumise kohta saata väljaastunud liikmele 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast alates. Põhikirja p-i 39 kohaselt tuleb ärakiri volinike koosoleku otsusest, millega otsustati osamaksu omandaja vastuvõtmine ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud isiku ühistust väljaastumisavalduse rahuldamine, võõrandajale ja omandajale saata kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Kostja on oma eelnimetatud kohustuse täitnud ja oma tegevuses juhindunud põhikirjast. Vastavalt põhikirja p-le 11 peab KÜ juhatus oma liikmete nimekirja, millesse kantakse peale liikme nime, korteri-ja telefoninumbri muuhulgas ka faktiline elukoht. Hageja ei ole kostjale oma uut elukohta teatanud, mistõttu edastas kostja hagejale viivitamatult peale volinike koosoleku toimimist koosoleku otsuse hageja teadaolevale aadressile . Otsuse ärakirja pani kostja esindaja hageja postkasti. Seetõttu leiab kostja, et on täitnud ka põhikirja p-s 17 nimetatud kohustuse volinike koosoleku ärakirja ühistust väljaastunud liikmele saatmise kohta ja hageja vastupidised väited on ebaõiged ja põhjendamatud. Ebaõige ja põhjendamata on hageja seisukoht, et osamakse loovutamise kujul ei ole tegemist osamakse võõrandamisega. Vastuseks hageja väidetele osamaksu mittevõõrandamise kohta juhib kostja tähelepanu avalduse sõnastusele Kostjale jääb hageja eelnimetatud käsitlus arvestades avalduse sõnastust arusaamatuks, seda muuhulgas ka seetõttu, et hageja ei ole hagiavalduses nimetanud õiguslikku põhjendust, millist liiki tehinguks ta osamaksust loobumist kolmanda isiku kasuks peab. Vastavalt MTÜ paragrahv 14 lg 1 lausele 1 ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EÜ puhul tuleb nimetatud erisus elamuseaduse (edaspidi ES) paragrahv 21 lg-st 1, mille kohaselt on elamuühistu (koperatiivi) liikmel õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes elamuseaduse ja elamuühistu põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele. Asjaolud, mille tõttu vastas kolmas isik nii seaduse kui põhikirja sätetele, on kostja nimetanud eespool. Avalduse kohaselt soovis hageja loobuda oma osamaksust kolmanda isiku kasuks, seega oli tema tahe loovutamistehingu sõlmimine kolmanda isikuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) paragrahv 6 lg 3 kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) paragrahvile 174 kohaldatakse võlaõigusseaduses nõuete üleminekut reguleerivas jaos sätestatud vastavalt ka muude õiguste üleminekule, kui seaduses või õiguse olemusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et EÜ osamaks oma juriidilise olemuse poolest õigus (kuigi ei kujuta endast nõudeõigust). Mille üleandmist loovutamise teel reguleerivad VÕS paragrahv 164 jj. Õiguse loovutamise tehing on olemuse poolest käsutustehing TsÜS paragrahv 6 lg 3 tähenduses, kuna sellega muudetakse õiguse kuuluvust.

2-05-765/34 Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja seisukoht tehingu olemusest on ebaõige ja hageja ming kolmas isik olid sõlminud võõrandamistehingu. Tulenevalt TsÜS paragrahv 111 lg-s 1 võib kolmas isik (kelleks on osamaksu võõrandamise tehingu suhe kontekstis elamuühistu) juhul, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekul, nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupooltele. Nõusolek võib olla eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Juhul, kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Osamaksu võõrandanud isiku õigused, kohustused ja varaline vastutus elamuühistu ees lähevad ES paragrahv 24 lg 2 kohaselt osamaksu omandajale elamuühistu liikmeks võtmise kohta otsuse tegemise päevast alates. Seega eeldab elamuühistu osamaksu võõrandamistehing kehtivuseks elamuühistu nõusolekut, mida kostja väljendas oma 11.08.2004 volinike koosoleku otsuses. Õiguse (osamaksu) omandajaks saab selle omandaja, käesoleval juhul on õiguse omandajaks saanud kolmas isik AA. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud MTÜ paragrahvis 24 lg-s 1 nimetatud tähtaega rikkudes, mistõttu on hageja nõue volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks aegunud. Kostja palub kohaldada AA hagile EÜ vastu volinike ja juhatuse koosoleku p 8 tühistamise nõudes aegumist. Juhul, kui kohus aegumist ei kohalda jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. Kolmanda isiku seisukoht hagile Kolmas isik vaidleb hagile vastu leides, et hageja allkiri ja avaldustel on ehtne, kolmas isik ei ole neid võltsinud. Nimetatud avaldused trükkis vastavalt kokkuleppele kolmandas isik ja need on allkirjastatud kolmanda isiku nähes hageja poolt. Hageja ja kolmanda isiku vahel tekkinud probleemide lahendamiseks ja olukorra selgitamiseks kutsus EÜ kokku volinike koosolekul. Koosolekul eitas hageja avalduste allkirjastamist, samas loobudes väitest nagu oleks allkirjad võltsitud. Hageja asus koosolekul seisukohale, et allkiri võis olla tühjal lehel, sest tema asjade hulgas võis olla allkirjastatud tühje lehti tema ettevõtte raamatupidaja jaoks. Kolmas isik märgib, et nimetatud väide ei vasta tõele ning leiab, et hageja seisukohad on mittejärjepidevad ja ebakindlad. Hageja väide nagu oleks volinike koosoleku toimumise ja seal arutatavaid küsimusi hoitud tema jaoks saladuses ja talle ei ole edastatud eelnimetatud volinike koosoleku otsust on ebaõige. Vastavalt hageja ja kolmanda isiku vahel kujunenud tavale võttis kolmas isik korteri postkasti hagejale tulnud posti oma töökohale kaasa, kuhu hageja sellele järele tuli. Sama tava järgides on kolmas isik edastanud hagejale kostja poolt tema jaoks postkasti pandud volinike koosoleku otsuse. Ebaõige ja põhjendamata on hageja seisukoht, et osamakse loovutamise kujul ei ole tegemist osamakse võõrandamisega. Hageja ja kolmas isik leppisid kokku osamaksu üleandmise kolmandale isikule. Hageja allkirjastas avalduse, milles palus end välja arvata elamuühistust, kuna soovis loobuda korteri nr osamaksust AA kasuks. Kolmas isik nõustub hagejaga selles, et ühistust väljaastumise eelduseks on liikme poolt osamaksu võõrandamine või osamaksu tagastamine liikmele. Samas jääb arusaamatuks, miks ei loe hageja osamaksust loobumist kolmanda isiku kasuks osamaksu võõrandamiseks. Osamaksu kui õiguse loovutamise korral vahetub õiguse omandaja, seega on tegemist käsutustehinguga. Järelikult toimub ka osamaksu loovutamise korral selle võõrandamine.

2-05-765/34 Kuna osamakse loovutamise tehing vajab selle kehtivuseks elamuühistu nõusolekut, arutas elamuühistu osamaksu võõrandamist oma volinike koosolekul. Alates volinike koosoleku otsuse vastuvõtmisest sai osamaksu omandajaks kolmas isik. Järelikult on osamaksu võõrandamine toimunud, sest osamaksu loovutamistehingu sõlmimise ja tehingu heaks kiitmise tulemusena on vahetunud osamaksu kui õiguse omaja. Osamaksu võõrandamine hagejalt kolmandale isikule oli perekonnasisene kokkuleppe ja poolte ühine tahe. Kolmas isik on seisukohal, et hagi on esitatud MTÜ paragrahvis 24 lg-s 1 nimetatud tähtaega rikkudes, mistõttu on hageja nõue volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks aegunud. Kolmas isik palub kohaldada AA hagile EÜ vastu volinike ja juhatuse koosoleku p 8 tühistamise nõudes aegumist. Juhul, kui kohus aegumist ei kohalda jätta hagi rahuldamata Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja nende esindajad, tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja see ei kuulu rahuldamisele. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) kehtinud redaktsioonis § 24 võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Sama seaduse § 25 sätestab, et volinike koosolekule kohaldatakse üldkoosoleku kohta sätestatut, kui muus seaduse või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS §15 lg-le 1 on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Tulenevalt EÜ põhikirja p-st 15 on liikmel õigus volinike koosolekule esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda, võõrandades oma osamaksu või saades tagasi oma osamaksu ning vabastades tema käsutuses oleva korteri. Tulenevalt põhikirja p-st 37 on liikmel õigus võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele. Põhikirja p-i 38 kohaselt tuleb osamaksu võõrandamisest teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Kostjale esitati osamaksu võõrandamise ja liikmelisuse vahetuse kohta kirjalikud avaldused. Kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja on kinnitanud soovi enda väljaarvamiseks elamuühistust oma allkirjadega ja avaldustel kostja juhatusele, põhjusel, et loobub osamaksu omandist AA kasuks (tl.17,18). Kohus leiab, et hageja tahteavaldus on piisavalt selge, et aru saada hageja soovi osamaksust loobumise kohta. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud avaldused on käsitletavad korteri 59 osamaksu omandi võõrandamisena AA kasuks. See, et puudus täiendav dokument võõrandamise konkretiseerimiseks ei tee olematuks ja avalduste olemust osamaksust loobumise kohta. Võimaliku hageja tahteavalduse olemasolu kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja, kes on hageja ja kolmanda isiku ema, et perekonna siseselt otsustati, et vaidlusalune korter jääb kolmandale isikule. Tahteavalduse kasuks on ka asjaolu, et hageja kolis alaliselt elama teise elukohta ja kommunaalkulud on tasunud kolmas isik.

2-05-765/34 Hageja väited, et need avaldused on koostatud tema teadmata ja tema ei ole neid allkirjastanud, on jäänud paljasõnalisteks. Kriminaalasja nr menetluse raames teostatud ekspertiisiga on leidnud tuvastamist, et allkirjad kostjale esitatud avaldustel on kirjutanud hageja ise (tl 63-66, vt krim toimikust lk 78-79). Eeltoodus veendus kohus ka ise võrreldes allkirju avaldustel hageja allkirjadega toimikus olevatel dokumentidel. Hageja selgitused, et ta kirjutas raamatupidajatele valgetele lehtedele oma allkirju, mida kolmas isik hiljem avalduste koostamisel kasutas, ei ole veenev ja on vastuolus kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et avaldustel olev tekst on koostatud varasemalt kasutades arvutit ja printerit ning seejärel on kirjutatud hageja poolt allkirjad avaldustele. Kostja põhikirja p 16 sätestab, et volinike koosolek peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised (rahalised) õigused ja kohustused. Seega kostjal puudub tulenevalt põhikirjast õigus esitatud avaldusi väljaastumise kohta mitte rahuldada kui välja astujal ei ole võlgnevust EÜ ees. esitatud avaldus jäi kostja poolt rahuldamata, kuna korteril lasus viivise võlgnevus. Pärast viivise tasumist on kostja volinike koosolekul rahuldanud hageja avalduse tema väljaarvamise kohta ja rahuldanud avalduse kolmanda isiku vastuvõtmise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viited volinike koosoleku poolt otsuse õigustamatusele ei ole kohased. Tulenevalt põhikirja p-st 12 võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustega või kui liikmeks astuja on varem samast ühistust välja arvatud seoses sellega, et ta ei täitnud põhikirjas ettenähtud kohustusi. Põhikirja p-i 39 kohaselt on kostja juhul, kui osamaksu omandaja vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on volinike koosolek kohustatud tegema ühe kuu jooksul otsuse osamaksu omandaja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud liikme ühistust väljaastumisavalduse rahuldamise kohta. Seega kostjal puudus alus avalduse mitterahuldamiseks. Hageja etteheited kostjale, et teda isiklikult ei kutsutud koosolekule ja et talle isiklikult ei väljastatud vaidlusalusest protokollist väljavõtet on põhjendamatud. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et hageja kolides ära korterist ei pidanud vajalikuks kostja juhatust informeerida oma uuest asukohast. Seega puudus kostjal võimalus hagejale individuaalkutseid saata. Samas selgus, et koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord teavitati avalikult kuulutuse kaudu koridorides seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaegu arvesse võttes. See, et hageja ei näinud neid kuulutusi, kuna ta ei elanud enam elamus, ei ole kostja tegevusest põhjustatud. Kostja edastas vaidlusaluse otsuse kirjakasti, mis oli kostjale ainud teadaolev sidevahend hagejaga. Kostjal ei ole teavet millal hageja protokollist väljavõtte kätte sai. Hageja ise oleks pidanud olema aktiivne informatsiooni saamiseks ja informatsiooni andmiseks. Kohus leiab tuginedes eeltoodule, et hageja ise põhjustas olukorra, kus ta ei saanud kasutada õigust osaleda koosolekutel, kuna puudus informatsioon ja olukorra, et talle ei olnud võimalik edastada vaidlusalust protokolli, kuna hageja ise ei teavitanud kuhu see tuleks saata. Kohus leiab, et kuna ei ole võimalik tõendada aega, millal kostja edastatud teave välja arvamise kohta hagejale üle anti, siis ei ole võimalik määratleda aegumise tähtaja kulgemise algust varem kui hageja ise väidab, seega . Seega aegumise kohaldamine ei ole põhjendatud nii nagu kostja ja kolmas isik taotlevad. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et volinike ja juhatuse koosoleku otsus ei ole vastuolus seadusega ega põhikirjaga. Kohus jätab tähelepanuta tl 21-26 EÜ põhikirja, kuna kohtule esitatud dokument ei võimalda tuvastada millise elamuühistu põhikiri see on. Menetluskulud

2-05-765/34

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja § 61 lg 1 p 2 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabile hinnata hagi puhul kohtu määramisel. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Seadus ei võimalda kuni kehtinud seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmist kolmandale isikule. Kostja on esitanud taotluse õigusabi eest kulude väljamõistmiseks summas 18 046 krooni.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.