Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Urmas Reinola ja Iko Nõmm A.A hagi EÜ K vastu 11.08.2004 koosoleku otsuse punkti 8 tühistamiseks. Harju Maakohtu 03.04.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19.10.2006, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.A Kostja EÜ Kesindaja vandeadv. Aadu Luberg Kolmas isik A.A, esindaja vandeadv. Aadu Luberg
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.04.2006 otsus muutmata ja A.A apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista A.Alt õigusabikulude katteks EÜ K kasuks 8378 (kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja x asuva EÜ K liige ning talle kuulus korteri nr x osamaks. Hageja võimaldas oma õel A.Al selles korteris elada. Erimeelsuste tõttu palus hageja 2004 detsembris A.Al korter vabastada. Selle peale teatas A.A, et hagejal puudub sellise nõude esitamiseks õigus, kuna hageja ei ole enam elamuühistu liige ega oma osamaksu. 11.08.2004 toimunud EÜ K volinike ja juhatuse koosolekul rahuldati hageja avaldus elamuühistust väljaastumise kohta koos korter nr x osamaksust loobumisega A.A kasuks ning A.A avaldus elamuühistusse liikmeks astumise ja korteri nr x osamaksu omandamise kohta alates 11.08.2004. Hageja ei ole mitte kunagi avaldanud soovi elamuühistust välja astuda ja loobuda oma osamaksust ega kirjutanud ühtegi sellekohast avaldust. Avalduste esitamine, nende menetlemine ning otsuste vastuvõtmine toimus hageja teadmata. Hagejale ei saadetud 11.08.2004 koosoleku otsust, teda ei teavitatud otsuse vastuvõtmisest, mistõttu ei saanud ta otsust vaidlustada kolme kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. Ühistust väljaastumiseks on vaja, kas võõrandada oma osamaks või saada tagasi oma osamaks. Antud juhul ei ole hageja oma osamaksu võõrandanud ega oma osamaksu tagasi saanud. Hageja leidis, et kostja rikkus kohustust teavitada hagejat selliste otsuste menetlemisest ning vastuvõtmisest, samuti ei ole kostja saanud avaldust selle kohta, et hageja oleks võõrandanud oma osamaksu A.Ale. Hageja esitas 14.12.2004 ja 31.01.2005 kostjale avalduse, milles palus taastada tema liikmelisus elamuühistus ning korteri nr 59 osamaksu omanikuna. Käesolev hagi on esitatud tähtaegselt, see tähendab 3 kuu jooksul alates otsusest teadasaamisest. Hageja palus tühistada
EÜ K 11.08.2004 volinike ja juhatuse koosoleku otsuse punkti 8. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja esitas 03.05.2004 kostja juhatusele avalduse, milles palus end elamuühistust välja arvata, sest soovis loobuda korteri nr x osamaksust A.A kasuks. Kostja juhatus oli teadlik, et kõnesoleva korteri otseseks valdajaks oli pikemat aega hageja õde A.A ja seetõttu oli hageja ja A.A poolt avalduse esitamine etteaimatav. Kostjal ei olnud mingit alust kahelda hageja osamaksu võõrandamise ja elamuühistu liikmelisuse lõpetamise tahte olemasolus ega avalduse ehtsuses. Seega ei olnud kostjal mingit alust ega õigust jätta avaldust rahuldamata. Kostja seadusliku esindaja V. L ja hageja vahelise telefonivestluse käigus informeeris hageja osamaksu ülekandmise vormistamisest ja muudatustest liikmelisuses. Kostjale esitati avaldused osamaksu võõrandamise ja liikmelisuse vahetuse kohta. Avalduse kohaselt loobus hageja osamaksust A.A kasuks, seega oli avalduse sisust võõrandamistehingu olemus, toimumine ja poolte tahe üheselt tuvastatavad. Kuna A.A on Eesti Vabariigi alaline elanik ja valdab ühistule kuuluvas elamus korterit, vastas ta seaduses ja põhikirjas ühistu liikmetele esitatud nõuetele ning tema ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks puudus igasugune alus. Avalduse menetlemine oli igas etapis põhjendatud ja kooskõlas seadusandluse ja põhikirjaga. Hageja avalduse sõnastusest tuleneb, et ta palus ennast elamuühistust välja arvata, kuna soovib loobuda korteri nr x osamaksust ja valdusest A.A kasuks. Seega oli tema tahe loovutamistehingu sõlmimine A.Aga. Kostja leidis, et elamuühistu osamaks on oma juriidilise olemuse poolest õigus (kuigi ei kujuta endast nõudeõigust), mille üleandmist loovutamise teel reguleerivad vastavad VÕS paragrahvid. Õiguse loovutamise tehing on olemuse poolest käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, kuna sellega muudetakse õiguse kuuluvust. Elamuühistu osamaksu võõrandamistehing eeldab kehtivuseks elamuühistu nõusolekut, mida kostja väljendas oma 11.08.2004 volinike koosoleku otsuses. Õiguse (osamaksu) omandajaks saab selle omandaja, käesoleval juhul on õiguse omandajaks saanud A.A. Kuna hageja ei teatanud kostjale oma uut elukohta, edastas kostja 11.08.2004 otsuse viivitamatult peale koosolekut hageja teadaolevale aadressile x, pannes otsuse ärakirja postkasti. 17.11.2003 avalduse alusel ei ole hagejat elamuühistu liikmete hulgast välja arvatud ega osamaksu ülekandmist vormistatud. Kostja leidis, et hagi on esitatud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaega rikkudes ja hageja nõue 11.08.2004 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Juhul, kui kohus aegumist ei kohalda, palus ta hagi rahuldamata jätta. Kolmanda isiku seisukoht
3.A.A vaidles hagile vastu. Hageja allkiri 17.11.2003 ja 03.05.2004 avaldustel on ehtne. Vastavalt kokkuleppele trükkis avaldused kolmas isik ja need on viimase nähes hageja poolt allkirjastatud. Hageja ja kolmanda isiku vaheliste probleemide lahendamiseks ja olukorra selgitamiseks kutsus kostja 22.03.2005 kokku volinike koosoleku. Koosolekul eitas hageja avalduste allkirjastamist, samas loobus väitest nagu oleksid allkirjad võltsitud. Hageja väide, et allkiri võis olla tühjal lehel, sest tema asjade hulgas võis olla allkirjastatud tühje lehti tema ettevõtte raamatupidaja jaoks, ei vasta tõele. Hageja ja kolmas isik leppisid kokku osamaksu üleandmises kolmandale isikule. Hageja allkirjastas avalduse, milles palus end elamuühistust välja arvata, kuna soovis loobuda korteri nr x osamaksust A.A kasuks. On arusaamatu, miks ei loe hageja osamaksust loobumist kolmanda isiku kasuks osamaksu võõrandamiseks. Osamaksu kui õiguse loovutamise korral vahetub õiguse omandaja, seega on tegemist käsutustehinguga. Järelikult toimub ka osamaksu loovutamise korral selle võõrandamine. Kuna osamaksu loovutamise tehing vajab selle kehtivuseks elamuühistu nõusolekut, arutas elamuühistu osamaksu võõrandamist 11.08.2004 volinike koosolekul. Alates volinike koosoleku otsuse vastuvõtmisest sai osamaksu omandajaks kolmas isik. Järelikult on osamaksu võõrandamine toimunud, sest osamaksu loovutamistehingu sõlmimise ja tehingu
heaks kiitmise tulemusena on vahetunud osamaksu kui õiguse omaja. Osamaksu võõrandamine hagejalt kolmandale isikule oli perekonnasisene kokkuleppe ja poolte ühine tahe. Vastavalt hageja ja kolmanda isiku vahel kujunenud tavale võttis kolmas isik x korteri postkasti hagejale tulnud posti oma töökohale kaasa, kuhu hageja sellele järele tuli. Sama tava järgides edastas kolmas isik hagejale kostja poolt hageja jaoks postkasti pandud 11.08.2004 koosoleku otsuse. Kolmas isik leidis, et hagi on esitatud MTÜS § 24 lg 1 nimetatud tähtaega rikkudes, mistõttu on hageja nõue volinike 11.08.2004 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks aegunud. Kolmas isik taotles aegumise kohaldamist. Juhul, kui kohus aegumist ei kohalda, palus ta hagi rahuldamata jätta. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 03.04.2006 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole hagi põhjendatud.11.08.2004 kehtinud MTÜS § 24 redaktsiooni järgi võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, ning § 25 sätestab, et volinike koosolekule kohaldatakse üldkoosoleku kohta sätestatut, kui muus seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Mittetulundusühingu liikmel on MTÜS § 15 lg 1 kohaselt õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Kostja põhikirja p 15 järgi on liikmel õigus volinike koosolekule esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda, võõrandades oma osamaksu või saades tagasi oma osamaksu ning vabastades tema käsutuses oleva korteri. Tulenevalt põhikirja p-st 37 on liikmel õigus võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele. Osamaksu võõrandamisest tuleb põhikirja p 38 kohaselt teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Kostjale esitati osamaksu võõrandamise ja liikmelisuse vahetuse kohta kirjalikud avaldused.
5.Kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja kinnitas soovi enda väljaarvamiseks elamuühistust oma allkirjadega 17.11.2003 ja 03.05.2004 avaldustel kostja juhatusele põhjusel, et loobub korteri x osamaksu omandist A.A kasuks (t.lk 17, 18). Kohus leidis, et hageja tahteavaldus on piisavalt selge, et aru saada hageja soovist loobuda osamaksust. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud avaldused on käsitletavad korteri x osamaksu omandi võõrandamisena A.A kasuks. Asjaolu, et puudus täiendav dokument võõrandamise konkretiseerimiseks, ei tee olematuks 17.11.2003 ja 03.05.2004 avalduste olemust osamaksust loobumise kohta. Võimaliku hageja tahteavalduse olemasolu kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja, kes on hageja ja kolmanda isiku ema, selgitades, et perekonnasiseselt otsustati, et kõnesolev korter jääb A.Ale. Tahteavalduse kasuks on ka asjaolu, et hageja kolis alaliselt teise elukohta elama 2000-2001 ja kommunaalkulud tasus kolmas isik. Hageja väited, et avaldused on koostatud tema teadmata ja tema pole neid allkirjastanud, on jäänud paljasõnalisteks. Kriminaalasja nr 05231701067 menetluse raames teostatud ekspertiisiga on leidnud tuvastamist, et allkirjad kostjale esitatud avaldustel on kirjutanud hageja (t.lk 63-66, vt kriminaalasja toimik lk 7879). Eeltoodus veendus ka kohus, võrreldes allkirju avaldustel hageja allkirjadega toimikus olevatel dokumentidel. Hageja selgitused, et ta kirjutas raamatupidajatele valgetele lehtedele oma allkirju, mida kolmas isik hiljem avalduste koostamisel kasutas, ei ole veenvad ja on vastuolus kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et avaldustel olev tekst on koostatud varasemalt, kasutades arvutit ja printerit ning seejärel on kirjutatud hageja poolt allkirjad avaldustele.
6.Põhikirja p 16 sätestab, et volinike koosolek peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised (rahalised) õigused ja kohustused. Seega, kui välja astujal ei ole võlgnevust elamuühistu ees,
puudub kostjal tulenevalt põhikirjast õigus jätta esitatud avaldused väljaastumise kohta rahuldamata. 17.11.2003 esitatud avaldust kostja ei rahuldanud, kuna korteril lasus viivisevõlg. Pärast viivise tasumist rahuldati kostja 11.08.2004 volinike koosolekul hageja 03.05.2004 avaldus tema väljaarvamise kohta ja avaldus kolmanda isiku vastuvõtmise kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja viited 11.08.2004 volinike koosoleku otsuse õigustamatusele ei ole kohased. Põhikirja p 12 järgi võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustega või kui liikmeks astuja on varem samast ühistust välja arvatud seoses sellega, et ta ei täitnud põhikirjas ettenähtud kohustusi. Põhikirja p 39 kohaselt on kostja volinike koosolek juhul, kui osamaksu omandaja vastab seaduses ja põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, kohustatud tegema ühe kuu jooksul otsuse osamaksu omandaja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud liikme ühistust väljaastumisavalduse rahuldamise kohta. Seega puudus kostjal alus avalduse rahuldamata jätmiseks.
7.Hageja etteheited kostjale, et teda ei kutsutud isiklikult koosolekule ja talle ei väljastatud vaidlusalusest protokollist väljavõtet, on põhjendamatud. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et hageja, kolides ära 2000-2001 kõnesolevast korterist, ei pidanud vajalikuks informeerida kostja juhatust oma uuest asukohast. Seega puudus kostjal võimalus saata hagejale individuaalkutseid. Samas selgus, et koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord tehti avalikuks kuulutuse kaudu koridorides seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaegu arvestades. See, et hageja ei näinud kuulutusi, kuna ta ei elanud enam x elamus, ei ole kostja tegevusest põhjustatud. Kostja edastas vaidlusaluse otsuse x postkasti, mis oli kostjale ainus teadaolev sidevahend hagejaga. Kostjal ei ole teavet, millal hageja 11.08.2004 protokolli väljavõtte kätte sai. Hageja ise oleks pidanud olema aktiivne informatsiooni saamiseks ja andmiseks. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et hageja ise põhjustas olukorra, kus ta ei saanud kasutada õigust osaleda koosolekutel ja talle polnud võimalik edastada vaidlusalust protokolli. Kohus leidis, et 11.08.2004 volinike ja juhatuse koosoleku otsus ei ole vastuolus seaduse ja põhikirjaga.Kuna ei ole võimalik tõendada aega, millal kostja edastatud teave väljaarvamise kohta hagejale üle anti, siis ei ole võimalik määratleda aegumise tähtaja kulgemise algust varem kui hageja väidab, seega 2004 detsembri keskpaik. Seega ei ole aegumise kohaldamine põhjendatud. Kohus jättis tähelepanuta põhikirja (t.lk 21-26), kuna see dokument ei võimalda tuvastada, millise elamuühistu põhikirjaga tegu on. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Antud juhul puudub võõrandamist tõendava dokumendi ärakiri, hageja ei ole A.Aga võõrandamistehingut sõlminud. Kohus eiras kostja põhikirja p 38, kui leidis, et võõrandamine sai toimuda võõrandamist tõendava dokumendi olemasoluta. Põhikirja p-st 38 tuleneb, et avaldused on võõrandamist tõendava dokumendi lisad ja need tuleb esitada koos võõrandamist tõendava dokumendi ärakirjaga. Avaldused ei ole primaarsed. Põhikirja p-st 15 tulenevalt on ühistust väljaastumiseks vaja kas võõrandada oma osamaks või saada oma osamaks tagasi. Antud juhul ei ole hageja kumbagi teinud/saanud. Hageja vara võõrandati teda menetlusse kaasamata, millega rikuti kostja põhikirja p-des 17, 29, 39 sätestatut. Hagejaga ei võetud ühendust avalduse laekumisel, teda ei kutsutud koosolekule ega teavitatud otsuse vastuvõtmisest. Peale kõnesolevast korterist väljakolimist suhtles hageja elamuühistu esimehega ja talle olid teada hageja kontaktandmed. Lisaks oli võimalus lükata küsimuse arutelu edasi kuniks saadakse hagejaga ühendust. Seaduse mõte polnud selles, et ühistu otsustab vara võõrandamise, tuvastamata võõrandaja tahet. Apellatsioonkaebuse vastused
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kolmas isik toetab kostja poolt esitatud vastuväiteid apellatsioonkaebusele ning
palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks põhjenduste osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et Elamuühistu liikmel A.Al oli õigus kostja põhikirja p. 15 järgi esitada volinike koosolekule kirjalik avaldus ühistust väljaastumiseks, võõrandades oma osamaksu või saades selle tagasi. A.A esitas avalduse osamaksu võõrandamiseks A.Ale, kes vastas seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et A.A poolt allkirjastatud avaldused oli piisavalt selged, väljendamaks tema tahet, s.t soovi loobuda osamaksust õe A.A kasuks. Hageja tahteavaldust loobuda osamaksust oma õe kasuks kinnitas maakohtus tunnistajana ülekuulatud hageja ja kolmanda isiku ema. Seega on maakohus põhjendatult lugenud käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades hageja avaldusi võõrandamist tõendavaks dokumendiks ning arvestanud samuti asjaoluga, et hageja kolis alaliselt elama teise elukohta, vabastades korteri, millise nõude sätestas põhikirja p.15. Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et ta ei ole osamaksust loobumiseks kirjutanud omakäelist avaldust, kuid hageja avalduse alusel algatatud kriminaalasja menetluses teostatud ekspertiisiga on hageja allkirjade ehtsus tuvastatud. Maakohus tuvastas õigesti, et Elamuühistu volinike koosolekul puudus alus hageja avalduse mitterahuldamiseks. Samuti nõustub ringkonnakohus sellega, et hageja ise põhjustas oma passiivsusega olukorra, kus ta ei saanud kasutada õigust osaleda koosolekul.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda ja tal tuleb hüvitada vastustaja vajalikud ja põhjendatud kulutused õigusabile 8378 krooni TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel. Kolmanda isiku kulutuste hüvitamist TsMS ette ei näe juhul, kui ta ei ole apellant, kelle kaebus apellatsioonimenetluses rahuldatakse (Riigikohtu lahend 3-2-1-146-02 punkt 16.).
U..Loonurm
U.Reinola
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.