Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2006. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-2531 (endine nr 2/583-4681/05)
Tsiviilasi
AS hagiavaldus MUi vastu 6111,43 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hageja esindaja: RK Kostja: MU
Kohtuistungi toimumise aeg
15.märts 2006. a
AS sõlmis kostjaga liisinglepingu , mille kohaselt kostja sai vara üleandmise-vastuvõtu aktiga ( “ monitor) ning kohustus vastavalt maksete graafikule õigeaegselt tasuma. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja kohtukulud. Eelistung Eelistungile .a kostja ei ilmunud. Hageja esindaja jäi eelistungil haginõude juurde ja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Ametlikes Teadaannetes ilmunud kohtukutsega on kostjat hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus avaldas .a ja .a Ametlikes Teadaannetes kohtukutse kostja nimele kohtusse ilmumiseks koos hoiatusega teha puuduva poole kahjuks tagaseljaotsus. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätteantuks. Kohtusse ilmumise seaduslikest takistustest ei ole kostja teatanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuse põhjendused lihtsustatud vormis. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne .a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni .a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ning Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate kulu ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu ja Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate kulu.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.