lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11364/27

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11364/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1038
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-11364

Tsiviilasi

Kohtutäituri Andrei Krek avaldus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. septembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik): R.P., ik XXXX

esindajad

võlgnik

Vastustaja: kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) Puudutatud isik (sissenõudja): A.L., ik XXXX; seaduslik esindaja O.L.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 15. septembri 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud R.P. kanda.

R.P.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse, milles palus peatada R.P. (puudutatud isik, võlgnik) TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigused ja load. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu 09.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-60716, võlgnikul on elatisevõlg ning avaldaja on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade peatamise kohta. Võlgnik ei täitnud kohustusi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Sissenõudja toetas avaldust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus rahuldas avalduse 15.september 2016. a määrusega ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse. TMS § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1773 lõike 1 punkti 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS § 1774 lõike 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise, põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik pole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Maakohus märkis, et võlgniku õiguste peatamise kui võlgniku suhtes kasutatava meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede

on seaduselooja poolt kehtestatud tõkendina, mis peab sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses võlgnikule tingimust, et ta peab tasuma kogu elatise võlgnevuse vältimaks edasist kohtumenetlust, kus tema õigusi võidakse piirata. Võlgniku õiguste piiramise eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub peale hoiatuse kättetoimetamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varasemalt kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluse meetmeid. Võlgniku väide, et TMS § 1771 on karistusseadustikust tuntud teo karistatavuseks tunnistamise analoogia põhjal rakendatav alates 1.03.2016 elatisvõlgnike suhtes alustatud täitemenetluste suhtes ja ei laiene varasematele täitmisele sundimise asjadele, on kohtu hinnangul eelmises lõigus esitatu põhjal alusetu. Täitemenetluse seadustik ega selle rakendussätted ei sätesta midagi seaduse tagasiulatuva rakendamise kohta, sest TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.R.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub maakohtu määruse tühistada ja jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palus alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta tegelikkusele asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei maksnud elatist kaks kuud järjest. Määruskaebuse esitaja on esitanud kohtutäituri avaldusele vastuse. Määruskaebuse esitaja töötab ja teenib miinimumpalka ning maksab elatist vastavalt on võimalustele. Määruskaebuse esitaja maksab elatist 50 eurot kuus.
4.Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on juhtimisõigust vaja tööülesannete täitmiseks. Avaldaja leiab, et võlgnik sõlmis töölepingu äriühinguga, mille ainsaks osanikuks on võlgnik ise, eesmärgiga vältida juhtimisõiguse peatamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 15. septembri 2016. a määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
6.Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
7.Vastusena määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Asjaoludest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole piisavalt tegelenud oma sissetuleku suurendamisega. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud, millise tööülesande täitmiseks on juhtimisõigus vajalik.
8.TMS § 1771 lg 1 kohaldamist ei välista asjaolu, et võlgnik on osaliselt tasunud elatist. Kahe kuu jooksul korrapärane elatise maksmine tähendab elatise maksmist täies mahus.
9.TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise. See tähendab, et määruskaebuse esitaja juhtimisõigus ei ole peatatud lõplikult ning määruskaebuse esitajal on võimalik juhtimisõigus saada tagasi juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise.
10.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja