lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-101277/9

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-101277/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1366
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing LUKUPOOD10009634(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

14. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-101277

Hagi ese

Osaühingu LUKUPOOD hagi AS-i Signaalnet (endise ärinimega AS Alarmnet) vastu põhivõla 272 euro 32 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

990 eurot 1 sent

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

Hageja: osaühing LUKUPOOD; registrikood 10009634; asukoht Narva mnt 27b, Tartu linn, 51013, Tartumaa. Hageja esindaja: vandeadvokaat Lentsius; e-post [email protected].

•

Menetlus

Margus

Kostja: AS Signaalnet (endise ärinimega AS Alarmnet); registrikood 10062864; asukoht Kalevipoja tn 11-33, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13625; e-post [email protected].

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt Osaühingu LUKUPOOD hagi AS-i Signaalnet (endise ärinimega AS Alarmnet) vastu põhivõla 272 euro 32 sendi ja viivise saamiseks.
2.Mõista AS-lt Signaalnet Osaühingu LUKUPOOD kasuks välja põhivõlg 272 eurot 32 senti, viivis 41 eurot 44 senti ja alates 29. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta menetluskuludest 10% AS-i Signaalnet kanda ja 90% Osaühingu LUKUPOOD kanda. Mõista AS-lt Signaalnet Osaühingu LUKUPOOD kasuks välja menetluskulu 51 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Osaühing LUKUPOOD (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS-lt Alarmnet (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 10. märtsi 2016. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. märtsil 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 272,32 eurot, viivise 469,2 eurot ja alates hagi esitamisest viivise määras 0,25% põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud müügilepingu, millega hageja müüs kostjale kaks lukku hinnaga 544,87 eurot. Ostuhinna tasumise tähtpäev oli 2. aprill 2015. Kostja ostuhinda ei tasunud. Kostja tasus hagejale 25. veebruaril 2016 272,55 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Võlasuhtele kohaldub viivisemäär 0,25% päevas.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kahest ostetud lukust üks oli puudustega ja see ei töötanud. Kuna hageja keeldus lukku vahetamast või seda parandamast, keeldus kostja lukkude eest tasumast. Kostja oli sunnitud luku ise parandama, mis tekitas kostjale täiendavaid kulusid. Alusetu on ka hageja viivisenõue, mh põhjusel, et ei ole lubatud viiviste nõudmine suuremas ulatuses kui põhinõue.

KOHTU SEISUKOHT

4.Hageja on esitanud müügilepingu täitmise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 108 lg 1 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid müügilepingu sõlmimisele ja ostuhinna suurusele 544,87 eurot. Hagi kohaselt on kostja 25. veebruaril 2016 tasunud ostuhinnast 272,55 eurot. Kostja on ka ise tunnistanud, et ühe luku eest on ta jätnud tasumata ning on esitanud vastuväite, mille kohaselt üks hageja müüdud kahest lukust ei vastanud lepingutingimustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega oli viimati nimetatud asjaolu tõendamise kohustus kostjal. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et üks müüdud lukkudest oli puudusega. Seega ei ole kostja nimetatud väide tõendatud. Muid vastuväiteid ei ole kostja ostuhinna tasumise kohustusele esitanud. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et müügilepingu järgi tuli tasuda ostuhind 2. aprillil 2015. Seega on hageja nõue ostuhinna tasumiseks sissenõutav. Eeltoodust tulenevalt tuleb 2/4

hagi rahuldada hageja põhinõude osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata ostuhind 272,32 eurot

5.Hageja on esitanud ka viivisenõude ostuhinna tasumisega viivitamise tõttu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nagu eelnevalt välja toodud, muutus ostuhinna nõue suuruses 544,87 eurot sissenõutavaks 3. aprillil 2015 ja hageja väitel on kostja 25. veebruaril 2016 tasunud ostuhinnast 272,55 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks ostuhinda varem või suuremas ulatuses tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 544,87 euro tasumisega viivitamise eest alates 3. aprillist 2015 kuni 25. veebruarini 2016 ning 272,32 euro tasumisega viivitamise eest alates 26. veebruarist 2016 kuni raha hagejale tasumiseni.
6.Hageja väitel kohaldub poolte õigussuhtele viivisemäär 0,25% võlgnetavast summast päevas. Hageja leiab, et nimetatud tingimus on muutunud poolte kokkuleppe osaks, kuna see kajastub kostjale esitatud arvel. Arvelt nähtub hageja selge tahe leppida kokku viivisemääras ja kostja on arve vastuvõtmisega selle viivisemääraga nõustunud. Kohus hageja nimetatud käsitlusega ei nõustu. Poolte kokkulepe sõlmimine eeldab mõlemapoolseid tahteavaldusi. Kohtu hinnangul ei saa esitatud arvest järeldada kostja nõustumist arvel toodud viivisemääraga. Arvel ei ole kostja allkirja. Hageja leiab, et kostja tahteavaldus tuleneb arve vastuvõtmisest. Olukorras, kus hageja on kostjale arve saatnud, ei eelda selle vastuvõtmine kostja aktiivset tegevust. Seega tuletab hageja kostja tahteavalduse sisuliselt kostja tegevusetusest, st sisuliselt sellest, et kostja ei ole vaielnud arvel olevale viivisemäärale vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt saab tegevusetust lugeda tahteavalduseks üksnes juhul, kui selle lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Hageja selliseid asjaolusid välja ei ole toonud. Seega ei saa kostja tegevusetust lugeda tahteavalduseks. Samuti ei ole hageja välja toonud, et kostja oleks talle nimetatud määras viivist tasunud. Seega leiab kohus, et pooled ei ole kokku leppinud hageja nimetatud viivisemääras. Seda järeldust toetab ka hageja viidatud Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, millest hageja on ilmselt valesti aru saanud. Viidatud lahendist tuleneb selgelt, et üldjuhul ei tähenda arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega. Tingimustega nõustumist saab järeldada üksnes erandlikel asjaoludel, mida hageja praeguses asjas välja ei ole toonud.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled ei ole kokku leppinud viivise määras, mistõttu poolte võlasuhtele kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Seega tuleb, arvestades otsuse p-s 5 toodud viivituse aega ning seadusjärgset viivisemäära, kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kuni hagi esitamiseni 41,44 eurot ning alates 29. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist seadusjärgset viivisemäära ületavas määras.
8.TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja tegi vastuses hagile kompromissiettepaneku, mille kohaselt tasunuks kostja hagejale põhivõla tervikuna. Hageja keeldus nimetatud ettepanekust. Kohtu hinnangul on hagi rahuldatud sarnases ulatuses kui kostja kompromissina välja pakkus.

3/4

Kohus mõistis küll kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhivõlale ka seadusjärgse viivise, kuid selle summa moodustab üksnes ca 9% hageja algsest viivisenõudest ja 15% põhivõlast. Seega ei ole tegu olulise erinevusega võrreldes kostja kompromissipakkumisega. Arvestades eeltoodud viivisenõude rahuldamise ulatust jätab kohus 10% menetluskuludest kostja ja 90% hageja kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega tuleb kostja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindajakulu, mis nähtuvalt kohtule esitatud arvetest on 715 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud esindajakulu arvestades asja hinda ja põhivõla suurust põhjendatud. Üldjuhul ei tohiks esindajakulu ületada hagihinda. Kohtu hinnangul ei saa selgelt põhjendamatu suurusega viivisenõude esitamisel lähtuda esindajakulude kindlaksmääramisel põhjendamatult suurest viivisenõudest tingitud hagihinnast. Kohtu hinnangul saab olla põhjendatud esindajakulu suuruseks 335 eurot, mis vastab ligikaudselt põhivõlalt ning seadusjärgselt viiviselt arvutatud hagihinna suurusele. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 510 eurot. Sellest tuleb kostjalt välja mõista 10% ehk 51 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja