2-05-6527
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtunik
Piret Liivo
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-6527
Tsiviilasi
OÜhagi M.Mvastu 6300,88.- krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad
hageja volitatud esindaja S.E kostja M.M
mõista
M.M6300,88.-
krooni
OÜkasuks.
(
AS
Hansapangas
asuvale
arvelduskontole 221015269783)
otsuse
avalikult
teatavakstegemisest
esitada
Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue
apellatsioonikaebus
Tallinna
Tele2 Eesti AS-i (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja – M.Mvahel on 17.11.1999.a. sõlmitud Q-GSM leping (edaspidi leping) nr 3, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. Tele2 Eesti AS loovutas nõude 3150,44.- krooni kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 6300,88.- krooni, sellest põhiosa on 3150,44.- krooni ja viivist 3150,44.- krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Tallinna Linnakohule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagis OÜkasuks kostja M.Mvälja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 6300,88.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 560,00.- krooni ja õigusabikulud 315,04.- krooni. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20-ne päeva jooksul. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätte antuks alates 30.01.2006.a. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Harju Maakohtule laekus 13.02.2006.a. aadressilt kiri M.Mnimelise isiku nimel. Märgitud kiri oli allkirjastamata, seoses sellega tegi kohus nõudekirja kostja M.Mpuuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 17.03.2006.a.. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et vastavalt TsMS § 336 lg 1 võib kohtule avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab saatjat tuvastada. Samuti selgitas kohus kostjale asjaolu, et saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus. Samuti selgitas kohus kostjale, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus jätta nõuetele mittevastava vastuse hagiavaldusele tähelepanuta. Kostja 17.03.2006.a. puuduseid kõrvaldanud ei ole. Seetõttu jätab kohus kostja nimel saadetud vastuse hagiavaldusele tähelepanuta. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud kostja registrisse kantud aadressil. Hagimaterjalid on 30.01.2006.s. üleantud kostja ema kätte, kostjale edastamiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 17.11.1999.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Q-GSM lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 3150,44.krooni ja viivist 3150,44.- krooni, kokku summas 6300,88.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6300,88.krooni tasumata telekommunikatsiooniteenuste kasutamise eest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 560,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 315,04.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 33,50.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1 ̧ § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2.
Piret Liivo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.