2-05-13368/1 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-05-13368 (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 30.06.2005.a. esitas OÜ E hagi VB`i vastu 1 161,49 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS M 01.04.2004.a OÜ-ga E ettevõtte ülemineku lepingu, millega viimane võttis AS-ilt M üle kõik õigused ja kohustused, sh ka nõudeõiguse kõikide AS-i M võlglaste suhtes. Eluruumi E. Vilde tee 109-6 Tallinnas omanik on hageja andmetel alates 22.02.2005.a VB. Antud eluruumis ei olnud moodustatud korteriühistut ja haldamine ei olnud üle antud korteriomanikele. Elamu E. Vilde tee 109 puhul oli kohustatud subjektiks ehk haldusteenuse osutajaks AS Minu Vara. Hageja väitel võttis kostja korteriomandi omandamisega üle ka korteriomandil lasuvad kohustused. Kostja on kohustatud AS M poolt endisele korteriomanikule esitatud arvete eest tasuma. AS M esitas viimase arve 20.09.2001.a, mille maksetähtajaks oli 30.09.2001.a. Korteri endine omanik sooritas viimase makse 13.09.2001.a. AS M poolt esitatud arvete tasumata jätmisega on nii korteri endine omanik kui ka kostja oma kohustust rikkunud. Korteri endisele omanikule igakuiselt väljastatud arvetelt nähtuvalt on viivitusintressi määraks 0,07% päevas. Korteri endine omanik tasus hagejale viimati 13.09.2001 ning sellest ajast kuni käesoleva ajani on tal tasumata 492,20 krooni. Põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 464,29 krooni. Kostja ei ole tasunud hagejale korteriomandil lasuvat võlgnevust. Kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Tallinna Õigusbüroo OÜ poole, kes saatis kostjale võlateatise, milles palus kostjal võlgnevuse hiljemalt 20. maiks 2005.a likvideerida. Tallinna Õigusbüroo OÜ poolt saadetud võlateatises on välja toodud võlasumma, millele on lisaks põhivõlale liidetud viivised ning võlgnevuse sisse nõudmiseks tehtavad kulutused. Nimelt tuleneb hageja ja Tallinna Õigusbüroo OÜ vahelise lepingu lisa nr 1 p-st 1 hagejale kohustus maksta Tallinna Õigusbüroo OÜ-le võla menetlemise eest tasu, mille suurus on 15 % sissenõutavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Hageja leiab, et võlateatises märgitud menetlustasu näol on tegemist kostja poolt talle tekitatud kahjuga, kuna selline kulutus tehakse seoses võla sisse nõudmisega. Vaatamata hageja esindaja poolt kostjale saadetud võlateatisele ei ole kostja hagejale võlga tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 1 161,49 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 105,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 11.02.2006.a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5

31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 161,49 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.