Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-21486 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele (konto nr ...) või (konto nr ...), viitenumber mõlemal ... TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused ....a. esitas AShagi M.Kvastu 7 579,35 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja hagejaga sõlmitud lepingu alusel hageja tasulist toodet Kodulahendus 3 (telefon ja internetipüsiühendus) ja tarbis hageja üldkasutatava sidevõrgu kaudu muid tasulisi sideteenuseid. Seadmekasutusleping-akti alusel andis hageja kostja tasuta kasutusse Arvutikomplekti – arvuti, kuvari, klaviatuuri, modemi ja arvutihiire viidatud lepingus kirjeldatud tehniliste parameetritega. Kostja kohustus tasuma kasutatud teenuste eest vastavalt hageja hinnakirjale ja hageja poolt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud ajavahemikul ...a - ....a kasutatud teenuste eest hageja esitatud arveid ning võlgneb seetõttu hagejale 6 578,35 krooni (sh viivis 37,54 krooni). Võlgnevuse tõttu peatas hageja kostjale teenuste osutamise ning ütles üles kostjaga sõlmitud lepingud 25.07.2005.a. Vastavalt seadmekasutusleping-aktile oli kostjal õigus kasutada arvutikomplekti lepingu kehtivuse perioodil hageja toote Kodulahendus 3 kasutamiseks, hagejal oli aga õigus üles öelda seadmekasutusleping-akt juhul, kui hageja ütleb võlgnevuse tõttu üles kostjaga Kodulahendus 3 kasutamiseks sõlmitud tootelepingu. Samuti kohustus kostja tagastama arvutikomplekti hagejale samas komplektsuses ning seisundis, milles see kostjale üle anti, arvestades arvutikomplekti normaalset kulumist sihipärase kasutamise käigus. Lepingu kohaselt, kui kostja rikub arvutikomplekti tagastamise kohustust, oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,15% päevas lepingu päises märgitud arvutikomplekti maksumusest iga arvutikomplekti tagastamisega viivitatud päeva eest, arvates vastava kohustuste tekkimisest. Hageja on arvestanud kostjalt leppetrahvi alates ....a kuni ....a, s.o 91 kalendripäeva eest 11 krooni päevas, kokku summas 1 001,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 7 579,35 krooni (põhivõlg koos viivisega 6 578,35 krooni ja leppetrahv 1 001,00 krooni). Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale arvutikomplekt lepingule vastavas komplektsuses ja tehniliste parameetritega. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 560,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud ....a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

2-05-21486 TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 7 579,35 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 560,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 31,70 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.