Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonikaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue 17.06.2005.a esitas osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479) esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur (registrikood: 10686553) L.L isikus hagi R.K vastu põhivõlgnevuse 9177,00.krooni ja viivise 3123,61.- krooni, kokku kogusummas 12300,61.- krooni suuruses võlanõudes. Hagiavalduse ja kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmis AS Eesti Ühispank kostja R.K’iga 03.11.1997.a. Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu nr. 0046746. Nimetatud lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart, mis on sõlmitud lepingu p. 1.2 järgi panga omand. Lepingu järgi kohustus kostja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele, samuti kohustus kostja lepingu järgi hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN koodi ning kohustus koheselt informeerima hagejat, kui ta on kaotanud valduse kaardi üle. Sõlmitud lepingu punkti 7.4 kohaselt kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda ning punkt 7.9 kohaselt peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Sama sõlmitud lepingu alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 9177 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga õiguslikel alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses on hageja seisukohal, et kliendi isikliku tunnuskoodi (PIN – koodi) kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel antud juhul sularaha väljavõtmisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud just nimelt klient. Seega tuleb kliendi poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kliendi poolt alusetult omandatud varana. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Käesoleval hetkel puudus kostjal õiguslik alus 9177 krooni saamiseks. Pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu sai see küll võimalikuks, kuid see ei andnud ega anna kostjale õiguslikku alust raha endale jätta ning peab selle hagejale tagastama. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga (PIN koodiga) pangakaarti kasutades võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade rahaliste vahendite jääki ületavas summas. Võlaõiguseseaduse §-st 164 lg 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. AS Eesti Ühispank loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 9177,00.- krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 9177,00.- krooni ja viiviseid (seisuga 10.06.2005.a.) 3123,61.- krooni ulatuses. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni 17.06.2005 aastani võlgnik ei täitnud oma kohustust ega rahuldanud nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest tulenevalt, kui pooled ei suuda

ise vaidlust lahendada, pöördutakse selle lahendamiseks Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) poole. Lähtudes eeltoodust on hageja olnud sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostjalt R.K’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus summas 9177,00.krooni ja viivised summas 3123,61.- krooni, samuti kohtukulud: riigilõiv summas 1050,00.krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 615,03.krooni. Vastavalt TsK § 477 lg-le 1 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Hageja juhindus hagi esitamisel tsiviilkoodeksi §-dest 191, 192, 231 lg 1; 477 lg 1; võlaõigusseaduse §-dest 164 lg 1 lg 1, 2; 167 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 20ne päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on 17.02.2006.a. kohale toimetatud kostja registrisse kantud aadressil. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 03.11.1997.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud AS Eesti Ühispank Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust nr. 0046746 nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 9177,00.- krooni ja viivist 3123,61.krooni, kokku summas 12300,61.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12300,61.krooni.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 1050,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 615,03.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 33,50.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1; § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.