lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-22506/1

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 24.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-22506/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pankrotimenetluse lõpetamise määrus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

24. märts 2006.a, Narva kohtumaja 2-05-22506 Osaühing BIRSAT pankrotiavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon

14.03.2006 Võlgnik Osaühing BIRSAT , võlgniku esindaja Igor Moškov Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman

Lõpetada Osaühingu BIRSAT pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman halduri kohustustest. Määrata Osaühingu BIRSAT dokumentide hoidjaks Igor Moškov. Välja mõista riigi arvelt Tarmo Villmani (Tarmo Villmani arveldusarve) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 /kuus tuhat seitsesada/ krooni /sisaldab riigimakse/. Määrus tehakse teatavaks Narva kohtumaja kantselei kaudu 24.03.2006.a kell 14.00. Määrus saata täitmiseks pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud Narva Linnakohtu 21.12.2005 määrusega on algatatud Osaühingu pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks on nimetatud Tarmo Villman.

BIRSAT

suhtes

Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse kohaselt Osaühing BIRSAT kanti äriregistrisse 04.01.2000.a. ning põhitegevusaladeks olid mobiiltarvikute jae- ja hulgikaubandus. Äriühing sattus majandusraskustesse 2004.a, kui tekkisid probleemid kauba tarnijatega ning üha tugevnev konkurents mobiiltarvikute turul sundis hindu alandama. Seoses sellega tekkis ka käibevahendite nappus, mille tulemusena jäid tasumata töötajate palgad ja osaliselt ka riiklikud maksud. Äriühingu väljatoomiseks raskest majanduslikust situatsioonist otsustas äriühingu juhatus krediteerida äriühingut väikelaenudega, kuid ei õnnestunud leida piisavalt rahakaid kreeditore, kes oleksid nõus olnud investeerima antud äriühingusesse. Saadud väiksemate krediitide abil aga ei

õnnestunud äriühingut majandusraskustest välja tuua. Kuni käesoleva ajani on otsitud investoreid, kuid edutult. Antud olukorras on juhatus loobunud investorite otsimisest ja asunud seisukohale, et äriühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Äriühingu poolt soetatud kaup on realiseeritud (enamjaolt sisseostuhindadega), et katta töötajate palgakulusid ja muid jooksvaid kulutusi. Kuna äriühingul puuduvad käibevahendid, puudub kaup, samuti puuduvad investorid kes oleks nõus investeerima kauba soetamisse, siis ei ole enam võimalik äritegevuse jätkamine, mille tulemusena oleks võimalik võetud krediite ja muid kohustusi katta. Seega äriühingul puudub realiseeritav vara ja käibevahendid, samas on kohustusi kokku 42076 krooni. Nimetatud olukord on kestnud juba rohkem kui aasta, mistõttu ei saa olla tegemist ajutise maksejõuetusega. Äriühingu juhtkond ja omanikud on asunud seisukohale, et tegemist on püsiva maksevõimetusega, mis vastab pankroti tunnustele. Sellest lähtudes võlgniku juhatuse liige palub algatada Osaühing BIRSAT suhtes pankrotimenetlus. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri Tarmo Villmani aruande kohaselt on võlgniku registrikanne äriregistrisse tehtud 04.01.2000.a., asutaja-osanikud Igor Moškov ja Andrei Vorontsov võrdsetes osades. Juhatuse liikmed Igor Moškov ja Andrei Vorontsov. Osakapital 40 000 krooni. Võlgnik tegeles mobiili ja -tarvikute jaekaubandusega Narvas. Tegevus toimus rendipindadel, teenuse osutamisel kasutati koolide vahendeid. Võlgnik tegeles samuti erinevate mobiiltarvikute ja seadmete impordiga Kaug-Ida riikidest. Kehtivad lepingud puuduvad. Töötajatega lepingud lõpetatud. Majandustegevus on lõppenud. Halduri kogutud ja võlgniku esitatud andmetest tuleneb, et võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku varad võõrandati 2004. aastal. Viimased tehingud toimusid jaanuar 2005.a. Bilansist välja kantud lootusetud nõuded, mille tagasisaamine vähetõenäoline. Lootusetud nõuded: nõue Hong-Kongis asuva äriühingu vastu seoses tehtud ettemaksuga, summa ca 32000 krooni ja 2002.a toimunud vargusest saadud kahjum 22400 krooni. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku 45341 krooni, millest Maksu- ja Tolliametile 01.01.2006 seisuga 28413 krooni /lisanduvad intressid/ ja eraisikule Ivan Nadajevile laen 01.01.2006 seisuga 16928 krooni /lisanduvad intressid/. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 45341 krooni. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub majandustegevus, millest oleks võimalik teenida kasumit. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahuldada võlalusaldajate nõuded. Kuna võlgniku omakapital on negatiivne ja puudub kasumlik majandustegevus ning samuti võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust, siis ajutine haldur ei pea vajalikuks täiendava finantsanalüüsi tegemist võlgniku maksevõime määratlemiseks. Tulenevalt äriseadustikust sätestatust juhatuse liige esitas pankrotiavalduse, sest OÜ varadest ei jätku kõigi võlgade tasumiseks ning puuduvad võimalused olukorra paranemiseks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu. Maksejõuetuse peamised põhjused: 2002.a toimunud vargus kaupluses /kahju ca 22000 krooni/, Hong Kongist ostetud praak-kaup /kahju ca 18000 krooni/ ning ettemakse tagastamata jätmine Hong Kongi firma poolt /ettemaks, mis tagastamata 32000 krooni/. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnustega tegusid ei ole. Juhatus on tegutsenud eesmärgiga teenida äriühingule kasumit ning tuua võlgnik 2(4)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

välja raskest finantsseisust. Juhatuse liikmetele ei saa ette heita, et ei oleks tegutsetud ebapiisava hoole ja tähelepanuga. Ei ole tuvastatud juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumisega äriühingule kahju tekitamist. Ajutine haldur ei ole esialgse võlgniku majandustegevusega tutvumise käigus avastanud tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt kuuluksid kindlalt tagasivõitmisele. On tehinguid, mis võiksid olla tagasivõidetavad, kuid ajutise halduri arvates tagasivõitmine ei oleks majanduslikult põhjendatud. Tehingud toimusid 2004.a. Arvestades tehingute väikest rahalist mahtu, siis eeldatavalt ei ole otstarbekas kulutada tehingute tagasivõitmiseks rahalisi vahendeid. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku makseraskused ei ole põhjustatud raskest juhtimisveast või see tuleneks kuriteo tunnustega tegudest. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise kindlaid aluseid ja puuduvad tagasinõudmise võimalused. Eeltoodu alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Igor Moškov, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis ning vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistungil jäi ajutine haldur esitatud ettekande juurde. Kuna võlgnikul puudub vara, palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 6700 krooni. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu BIRSAT pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu BIRSAT dokumentide hoidjaks juhatuse liige 3(4)

Igor Moškov. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 15200 krooni ja kulutuste hüvitise summas 2500 krooni väljamaksmiseks riigituludest. Seoses pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra muutmisega taotleb ajutine pankrotihaldur kohtuistungil ajutise halduri tasu summas 6700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ-l BIRSAT puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) välja mõista riigilt. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

4(4)

ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20060327162239) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060327162239) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja