Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-12846
Tsiviilasi
Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus võlgnik R.V. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks täiteasjas nr 066/2015/2284
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. novembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.V. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlgnik): R.V. (ik: XXXX) Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (sissenõudja): A.V. (ik: XXXXX), seaduslik esindaja O.V.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. novembri 2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud R.V. kanda.
3.Välja mõista R.V.lt Eesti Vabariigi kasuks määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfole. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Kohtutäitur Andrei Krek esitas täiteasjas nr 066/2015/2284 25. augustil 2016 maakohtule avalduse, milles palus peatada R.V. (puudutatud isik/võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse ja keelata talle selle andmise. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu 18. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9428 (A.V. (sissenõudja) hagi võlgniku vastu elatise väljamõistmiseks). Võlgnikul on elatisevõlg ning kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisest. Võlgnik sai hoiatuse kätte 21. juulil 2016. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda.
2.Sissenõudja toetas avaldust.
3.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik selgitas, et on alates 2015. a detsembrist töötu ja otsib aktiivselt tööd veoautojuhina. Võlgnikul puuduvad muud kutseoskused peale autojuhtimisoskuse. Juhtimisõigus on võlgnikule äärmiselt oluline ka seetõttu, et tal on vaja abistada oma haigeid vanemaid. Emal on onkoloogiline diagnoos ning teda on vaja regulaarselt sõidutada arsti juurde väljapoole XXX linna. Vanemad ei ole ise võimelised sõidukit juhtima. Võlgniku sissetulekuks on toimetulekutoetus umbes 130 eurot kuus. Võlgnik tegi sissenõudja seaduslikule esindajale ettepaneku kokkuleppeks, et võlgnik laenab oma vanematelt raha ning tasub 2016. a oktoobris elatist 215 eurot ja edasi kuni töö leidmiseni 100 eurot kuus, kuid sissenõudja esindaja keeldus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 25. novembri 2016 määrusega avalduse ning peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tasumata menetluskulude väljamõistmise riigituludesse lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Määruse kohaselt on kohtutäitur kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust; kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku
kokkulepet ega põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane (TMS § 1774 lg 2). Kui võlgnik ei ole suutnud aastate jooksul autojuhina tööd leida, siis on väheusutav, et ta seda edaspidi leiab. Seega juhtimisõigus ei anna võlgnikule sissetulekut ja võlgnik ei saa seda kasutada tulu teenimiseks. Tööotsimise katsed ei ole mõjuvaks põhjuseks. Võlgnikul on olnud piisavalt aega tööd leida, kuid ta pole seda teinud. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on võlgnikule viimane väljamakse teostatud 2012. a aprillis, st võlgnik ei tööta juba 4 aastat. Asjaolu, et võlgnik on Töötukassas arvel, ei anna alust jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Kui võlgnik ei leia tööd autojuhina, siis võiks ta proovida teisi kohti. Juhtimisõiguse piiramine ei raskenda võlgniku olukorda tööturul ning ei halvenda võlgniku majanduslikku seisundit ega toimetulekut. Ka see, et võlgniku vanemad ei saa ilma võlgnikuta arsti juurde sõita, ei ole mõjuvaks põhjuseks, sest selleks võib leida teise autojuhi. Võlgnik ei ole täitemenetluse kestel teinud lapsele ühtegi makset. Elatise eesmärk on lapsele vajaliku ülalpidamise kindlustamine ja õigussüsteem peab selle tõhusalt tagama. Senised meetmed ei ole olnud piisavad ning seega tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Võlgniku märgitust ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 25. novembri 2016 määruse tühistamist ja uue määrusega kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võtab avalduse rahuldamine võlgnikult võimaluse tööle asuda ja teha tööd, milleks tal on olemas oskused. Võlgnik selgitas, et muud oskused peale autojuhtimisoskuse tal puuduvad ning tal on olemas tööpakkumine. Kahjuks tööandja vastavat tõendit ei väljasta; 2) on autojuhtimisõigus võlgnikule äärmiselt oluline ka seetõttu, et tal on vaja abistada oma haigeid vanemaid. Emal on onkoloogiline diagnoos, mistõttu peab teda regulaarselt sõidutama arstile väljapoole XXX linna. Vanemad ise ei ole võimelised sõidukit juhtima. Kohtu väide autojuhi palkamisest ei ole pädev, sest võlgnikul on oma vanemate suhtes ülalpidamiskohustus ja rahaliselt ta seda täita ei saa; 3) esinevad mõjuvad põhjused kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine takistab võlgnikul sissetuleku saamist ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohus hindas valesti võlgniku väiteid tööle saamise ja võlgnikust sõltuvate vanemate kohta.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlgnik põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik on täitedokumendi jõustumisest alates maksnud elatist vaid korra –
22.novembril 2016 on võlgnikult sisse nõutud 6,27 eurot. Võlgnik on terve, töövõimeline mees, kellel puuduvad vabandatavad asjaolud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks; 2) on võlgniku väide, et talle on pakutud autojuhi tööd, paljasõnaline. Võlgnik väitis seda kohtuistungil, kuid töölepingut ei ole siiani kohtule esitatud. Kohtutäitur nõustub maakohtuga, et võlgnik võib püüda tööd leida muudes valdkondades ja juhtimisõiguse peatamine motiveerib võlgnikku otsima sissetulekut, mis võimaldab tal oma vanema kohustusi täita; 3) ei ole võlgnik tõendanud, et tema vanematele on sõiduki kasutamine hädavajalik. Kohtutäitur nõustub maakohtuga, et selleks eesmärgiks võib leida autojuhi mujalt.
SISSENÕUDJA SEISUKOHT
7.A.V. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) puuduvad kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks alused. Võlgnik ei ole seni teinud lapsele ühtegi makset. See tähendab, et võlgnik ei saanud töökohta. Kui võlgnik ei ole aastate jooksul autojuhina tööd leidnud, siis on väheusutav, et ta edaspidi leiab. Töötukassa võib pakkuda tööd, kus juhtimisõigus ja töökogemus pole olulised. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine sunnib võlgnikku aktiivsemalt tööd otsima; 2) teatas võlgnik kohtule, et on töötu alates 2015. a detsembrist. 2016. a detsembris pakkus võlgnik sissenõudjale maksegraafikut, kus kohustus tasuma elatist 2016. a oktoobris 215 eurot ja alates 2016. a novembrist 100 eurot kuus kuni on töötuna Töötukassas registreeritud. See tähendab, et võlgnikul oli sel ajal sissetulek. Sissenõudja loobus võlgniku pakutud maksegraafikust; 3) ei ole mõjuvaks põhjuseks vajadus vanemaid arsti juurde sõidutada. Selleks võib leida teise autojuhi ja tema vanemad võivad kasutada ka ühissõidukit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.novembri 2016 määrus muutmata.
9.Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Põhjendatud ei ole võlgniku seisukoht, et mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks puudub alus. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa andmise TMS § 1772 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, leides, et asjas ei ole TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud välistavaid asjaolusid. TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. TMS § 1772 lg 2 järgi, kui kohus peatab sama sätte lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1774 lg 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Viru Maakohtu 18. septembri 2015 tagaseljaotsusega on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud miinimummääras elatis alates 22. juunist 2015 kuni 16. juunini 2032 (tl 10–11). Võlgnik ei ole kohtuotsust ei täitnud. Alates täitemenetluse alustamisest 4. detsembril 2015 kuni kohtutäituri poolt maakohtule avalduse esitamiseni 25. augustil 2016 ei olnud võlgnik teinud ühtegi elatisemakset. Seisuga 1. juuni 2016 moodustas elatisevõlgnevus 2297 eurot ja
võlgnevus koos kohtutäituri tasuga 3147,55 eurot (tl 17–20) ning 1. oktoobri 2016 seisuga 3157 eurot ja koos kohtutäituri tasuga 3699,75 eurot (tl 64). Võlgnik ei täitnud elatisnõuet ka pärast kohtutäituri hoiatuse kättesaamist 21. juulil 2016. 9. veebruari 2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele on kohtutäitur märkinud, et võlgnik on täitedokumendi jõustumisest alates maksnud elatist vaid korra – 22. novembril 2016 on võlgnikult sisse nõutud 6,27 eurot. Samuti ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimused, mis välistaksid võlgniku õiguste piiramise, ei ole täidetud. Võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Kohtupraktika kohaselt on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega selles, et tuvastatud asjaoludel ei takista võlgniku õiguste piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku väide, et avalduse rahuldamine võtab temalt võimaluse tööle asuda, kuivõrd tema ainuke kutseoskus on mootorsõiduki juhtimise oskus, ei ole piisvalt põhjendatud. Võlgnikule on BECE kategooria juhiluba väljastatud 26. novembril 2012 (tl 28), kuid juhiloa olemasolu ei ole võimaldanud tal tööd leida. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 67) on võlgnikule viimane väljamakse teostatud 2012. a aprillis, st võlgnik ei ole ametlikult töötanud juba ligi viis aastat. Võlgnik on Töötukassas arvel alates 2015. a detsembrist ja väidetavalt on tööd otsinud ka sellele eelneval perioodil, s.o peale maakohtu poolt elatise väljamõistmist 2015. a septembris (võlgniku ütlused kohtuistungil – tl 64 pöördel), kuid ta ei ole tööd leidnud. Väite talle XXX poolt tehtud tööpakkumise kohta esitas võlgnik 15. novembri 2016 kohtuistungil. Möödunud on rohkem kui kolm kuud, kuid võlgnik ei ole kohtule teatanud, et tal on õnnestunud praeguseks autojuhina tööle asuda. Seega tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et võlgniku võimalused autojuhina tööle asuda ei ole suured ning kehtiva juhiloa olemasolu või puudumine ei piira võlgniku võimalusi tööturul märkimisväärselt (paljudel tegevusaladel ei ole juhtimisõiguse olemasolu vajalik). Samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit oma vanemate tervisliku seisundi ja perekondliku olukorra kohta, mille põhjal oleks võimalik asuda seisukohale, et vanematele on võlgniku abi autojuhtimisel eluliselt ja vältimatult vajalik. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku juhtimisõiguse kehtivust ei ole peatatud lõplikult. Võlgnikul on võimalus taotleda maakohtult loa kehtivuse peatamise lõpetamist TMS § 1775 lg-s 1 sätestatud alustel. Maakohus on nimetatud alused vaidlustatud määruses korrektselt välja toonud.
11.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Viru Maakohtu 6. veebruari 2017 määrusega vabastati võlgnik riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebus esitamisel. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse esitajalt nimetatud riigilõiv 50 eurot TsMS § 190 lg 5 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.