AI-END-IU ENERHO avaldus OÜ Venkon Petrol pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 5. märtsil 2025. a Võlausaldaja: AI-END-IU ENERHO (Ukraina registrikood 36023530, asukoht Shevchenko 6/2, 25006 Kropyvnytskyi, Ukraina) Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo
CLARUS;
e-post [email protected]) Võlgnik: OÜ Venkon Petrol (registrikood 12921691, asukoht Kanali tee 4-402, 10112 Tallinn, e-post [email protected]); juhatuse liikmed A (isikukood XXX, e-post xxx) ja B (isikukood XXX, e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn; e-post [email protected]
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
1.Rahuldada AI-END-IU väljakuulutamiseks.
ENERHO
avaldus
OÜ
Venkon
Petrol
pankroti
Kuulutada välja OÜ Venkon Petrol (registrikood 12921691) pankrot 27. märtsil 2025. a kell 10.00.
Nimetada OÜ Venkon Petrol pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn; e-post [email protected]; telefon 614 8222).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. aprill 2025. a algusega kell 16.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3006.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. See kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Kohustada juhatuse liikmeid At ja Bt vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 14. aprillil 2025. a kell 15.50. Kui A ja B vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
A ja B ei tohi Eesti Vabariigist lahkuda ilma kohtu loata pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist. Kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
Kohustada At ja Bt hiljemalt 9.04.2025. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, kasumiaruanne, ostu- ja müügireskontro ning üle andma pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
10.Määrata ja maksta välja Andrias Palmitsale ajutise pankrotihalduri tasu 3 940,60 eurot (sh käibemaks 22%) võlausaldaja poolt 11.11.2024. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Ajutise halduri tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, arvelduskonto XXXXXXXX Swedbank AS.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.AI-END-IU ENERHO menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ Venkon Petrol kanda.
13.Määrata kindlaks AI-END-IU ENERHO menetluskulud summas 2 620 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 2
1.Harju Maakohtule on esitatud AI-END-IU ENERHO avaldus OÜ Venkon Petrol pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 01.02.2024. a lepingu nr 01/02/24, mille kohaselt kohustus võlgnik tarnima võlausaldajale kauba ja võlausaldaja kohustus kauba eest tasuma. Vastavalt kokkulepitule teostas võlausaldaja korrektselt ja õigeaegselt ettemaksed kokkulepitud kaubapartii eest ja 1000 meetrilise tonni kauba eest maksti 110% kauba väärtusest, mis moodustas kokku 1 003 266 eurot, kuid võlgnik ei teostanud kokkulepitud tähtajaks kauba laadimist ja tarnimist. 02.08.2024. a vastastikuse arveldamise aktiga pooled kinnitasid, et võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees lepingu alusel on 1 003 266 eurot, kuid võlgnik ei alustanud ettemaksu tagastamist. 22.08.2024. a saatis võlausaldaja võlgnikule nõude ettemakse summas 1 003 266 eurot tagastamiseks 3 tööpäeva jooksul alates nõude saatmise hetkest. Võlgnik sellele ei reageerinud. 10.09.2024. a esitati võlgnikule pankrotihoiatus, mille kättesaamist võlgnik samal päeval kinnitas. Vaatamata pankrotihoiatusele ei võtnud võlgnik ühendust võlausaldajaga olukorra lahendamiseks ega tasunud 18.10.2024. a seisuga oma võlgnevust. Võlausaldaja palub algatada OÜ Venkon Petrol pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ Venkon Petrol pankrot. 3.02.2025. a nimetas kohus Venkon Petrol OÜ ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa. Võlgniku seisukoht
2.Võlgniku kohtuistungil antud selgituste kohaselt võlgnikul vara puudub, kuid võlgnikul on nõuded kolmandate isikute vastu. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Venkon Petrol OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustusena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
5.Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
6.Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 01.02.2024. a lepingu nr 01/02/24, mille kohaselt kohustus võlgnik tarnima võlausaldajale kauba ja võlausaldaja kohustus kauba eest tasuma. Vastavalt kokkulepitule teostas võlausaldaja makse kokku 1 003 266 eurot, kuid võlgnik ei teostanud kokkulepitud tähtajaks kauba laadimist ja tarnimist. 02.08.2024. a vastastikuse arveldamise aktiga pooled kinnitasid, et võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees lepingu alusel on 1 003 266 eurot, kuid võlgnik ei alustanud ettemaksu tagastamist.
7.PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 10. septembril 2024. a esitas 3
võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid kohustust ei täitnud.
8.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara kohustuste täitmiseks puudub. Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul raha 2 253,84 eurot (dtl 400). Kuivõrd Eesti Vabariigis tegutsevate krediidiasutuste arvelduskontodel (AS LHV Pank) võlgnikul raha puudub, tuleb asuda seisukohale, et bilansis märgitud 2 253,84 eurot võiks asuda võlgniku poolt nimetatud Suurbritannia või Šveitsi pankade kontol. Võlgnik ei ole samas oma väidete tõendamiseks ajutisele haldurile ega kohtule tõendeid esitanud. Võimalikud kahju hüvitamise nõuded kolmandate isikute vastu on samuti tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul puudub igasugune likviidne vara.
9.Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 8 029 030,55 eurot (s.o. kohustused Balticpetroleum Ltd ees summas 7 025 764,55 eurot ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees summas 1 003 266 eurot). Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma selle kohustuseta, millele võlgnik vastu vaidleb. Seega on võlgniku kohustuste maht vähemalt 7 025 764,55 eurot. Ajutine haldur on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik ka eelpoolnimetatud võlausaldaja nõudeid täita. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, võlgnik ei suuda kohustusi täita, mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 tähenduses (rahavooline maksejõuetus) kui lg 3 tähenduses (bilansiline maksejõuetus).
10.Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
11.Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus seiskus 2024. a maikuus. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks võlgniku majandusliku seisundi paranemine alates 2024. a maikuust, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku majanduslik olukord ei ole edaspidi paranenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
12.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses 4
tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise täpsed asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus.
13.Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuks muutus võlgnik juba 2024. a maikuus, mil võlgniku arvelduskontod suleti ja võlgnik võõrandas oma viimase vara, 2017. a toodetud sõiduauto Mercedes-Benz S 350 D 4Matic. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
14.Võlgnik ei ole esitanud registripidajale ka 2023. aastast majandusaasta aruannet. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. PankrS § 35 lg 2 ja § 85 lg 1 alusel võlgnik on kohustatud haldurile esitama vara ja kohustuste nimekirja, samuti bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
15.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on perioodil 15.04.2020 kuni 08.03.2024 teinud hulgaliselt tehinguid Aurum Invest OÜ-ga (registrikood 14169501, asukoht Kanali tee 4-402, 10112 Tallinn), mille juhatuse liikmetena tegutsevad samuti A ja B. Tehingute tegemisel viidatakse erinevatele laenulepingutele. Aurum Invest OÜ-le on nende lepingute alusel üle kantud kokku 4 804 428 eurot. Aurum Invest OÜ on tagasimakseid teinud summas 3 360 320 eurot (saldo –1 444 108 eurot). Võttes arvesse eeltoodut, on ajutine pankrotihaldur esialgsel arvamusel, et võlgnikul võib olla laenulepingust tulenevaid nõudeid Aurum Invest OÜ vastu summas 1 444 108 eurot. Täiendavalt on võlgnik teinud hulgaliselt makseid juhatuse liikmele A. Osaliselt on maksete tegemisel viidatud nt palga, preemia või juhatuse liikme tasu maksmisele. Samas on tehtud ka muid makseid: a) Perioodil 31.03.2022 kuni 24.02.2023 on Ale makstud välja 2020. a dividend summas 59 600 eurot. Tegemist võib olla maksetega, mis on PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatu alusel tagasivõidetavad. Viidatud normi kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. b) Perioodil 01.05.2020 kuni 03.03.2024 on Ale tehtud erinevaid ülekandeid selgitustega “aruandega”, “kassast aruandega”, “krediit”, “ärireisi raha” jms. 5
Nende rahaülekannete summa kokku on 227 147 eurot. Tegemist võib olla rahasummaga, mis tuleb (osaliselt) juhatuse liikmelt tagasi nõuda kas laenulepingu või alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks eeltoodule on võlgnik 04.07.2023 andnud Cle (C) laenulepingu nr VG 04-07-2023 alusel laenu kogusummas 290 000 eurot (s.o kahe maksega 250 000 + 45 000 eurot). A on sellest laenust (eelduslikult C eest) 18.07.2023 tagasi maksnud 245 000 eurot (tagastamata laenu saldo –50 000 eurot). Ajutine pankrotihaldur toob täiendavalt esile, et võlgnik on võõrandanud 09.09.2024 ka oma sõiduki. Sõiduki võõrandamine võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel.
16.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud võlgniku juhatuse liikmed. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Juhul kui juhatuse liikmed seda kohustust rikuvad võib kohus neid PankrS § 89 lg 1, § 90, § 19 lg 1 ja 3 sätestatust tulenevalt trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Ajutise halduri tasu
17.Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude 19 töötunni eest summas 3 230 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
18.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 3 230 eurot (lisandub käibemaks 22%). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele avaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt.
19.PankrS § 30 lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot.
22.Võlausaldaja lepingulise esindaja kulud moodustavad 2 200 eurot (dtl 179). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja kasutas esindaja teenust 11 tundi (dtl 181). Kohtu hinnangul on võlausaldaja menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. 6
23.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindaja on osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 200 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 200 (lisandub käibemaks) eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
24.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.