Kostja: E. I. (IK xxx, käesoleval ajal viibib xxx)
RESOLUTSIOON
1.Aktiva Finants OÜ hagi E. I.`i vastu võlgnevuse 1707,23 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E. I.’ilt hageja Aktiva Finants OÜ kasuks 21.02.2014 liitumislepingust nr. 2949540 ja selle lisast nr. 2949555, 05.06.2014 liitumislepingust nr. 3164834 ja selle lisast nr. 3164847 tulenev tasumata võlgnevus summas 967 (üheksasada kuuskümmend seitse) eurot 01 senti, sh põhivõlgnevus 828,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 19.07.2014-31.10.2016 eest 138,37 eurot (vastavalt VÕS § 113 lg 1).
3.Välja mõista kostjalt E. I.’ilt Aktiva Finants OÜ kasuks liitumislepingutest ja nende lisadest tulenev viivis protsendina põhivõlgnevuselt (828,64 eurolt) alates 02.11.2016.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud 57% ulatuses nende õigustatud suurusest, so 345 eurost (sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 120 eurot), kostja E. I.’i kanda ja välja mõista E. I.’ilt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot 65 senti. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5.Välja mõista kostjalt E. I.`ilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (196,65 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finants OÜ esitas 01.11.2016 Pärnu Maakohtule hagi E. I.`i vastu võlgnevuse 1707,23 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 21.02.2014 sõlmitud liitumisleping nr. 2949540 ja selle lisa nr. 2949555; 05.06.2014 sõlmitud liitumisleping nr. 3164834 ja selle lisa nr. 3164847, millede alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Kostja võlg Elisa Eesti AS ees moodustab 828,64 eurot. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude põhisummas 828,64 eurot, millele lisanduvad viivised, Aktiva Finants OÜ-le. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 828,64 eurot ning viivised 828,59 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse summas 1707,23 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 02.11.20176 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175,28 eurot, maksekäsu kI.menetluse esitamisel tasutud riigilõiv 49,72 eurot ja õigusabikulud 950 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 12-59).
3.Kostja esitas 13.12.2016 kohtule vastuse, milles nõustus põhinõudega summas 828,64 eurot täies ulatuses. Kostja väitel tasus ta arveid korrapäraselt kuni vahistamiseni. Kuna arved saadeti tema vanemate aadressile, siis ei saanud ta neid ka kätte. Nõudest teadasaamisel võttis koheselt ühendust Elisa Eesti AS-ga, kuid talle teatati, et nõue on edastatud Aktiva Finants OÜ-le. Kõrvalnõuetega kostja ei nõustunud, seda enam, et ei ole tahtlikult kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud (tl. 78).
MENETLUSE KÄIK
4.10. veebruaril 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 23.02.2017. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.03.2017 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 82). Menetlusosalised kohtule täiendavaid taotlusi/vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
6.Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 21.02.2014 sõlmitud liitumisleping nr. 2949540 ja selle lisa nr. 2949555; 05.06.2014 on sõlmitud liitumisleping nr. 3164834 ja selle lisa nr. 3164847, millede alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma.. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. Elisa Eesti AS loovutas nõude 18.11.2015 hagejale, so Aktiva Finants OÜ-le (tl. 18).
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Eeltooduga on tuvastatud, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 21.02.2014 liitumislepingu nr. 2949540 ja selle lisa nr. 2949555 ning 05.06.2014 liitumislepingu nr. 3164834 ja selle lisa nr. 3164847, millega Elisa Eesti AS pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Poolte vahel puudub vaidlus liitumislepingute ning nende lisade sõlmimise osas ning kostja tunnistab liitumislepingutest ning nende lisadest tulenevat põhivõlgnevust summas 828,64 eurot. Seega on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 21.02.2014 liitumislepingust nr. 2949540 ja selle lisast nr. 2949555 ning 05.06.2014 liitumislepingust nr. 3164834 ja selle lisast nr. 3164847 tulenev võlgnevus summas 828,64 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
11.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Elisa Eesti AS liitumislepingutele ja teenuste kasutamise üldtingimuste p. 7.8 arvestatakse maksetega viivitamisel viivist 0,15% päevas viivitatud summalt (tl. 20, 21, 45).
12.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,15% päevas alljärgnevalt: ajavahemiku 19.07.2014-31.10.2016 (nõue muutus sissenõutavaks alates 19.07.2014) eest summas 83,44 eurot, (s.o 0,15% päevas võlgnevuselt 66,54 eurot 836 päeva eest); ajavahemiku 19.08.201431.10.2016 eest summas 67,85 eurot (s.o 0,15% päevas võlgnevuselt 56,19 eurot 805 päeva eest), 19.09.2014-31.10.2016 eest summas 66,40 eurot (s.o 0,15% päevas võlgnevuselt 57,19 eurot 774 päeva eest) ja ajavahemiku 19.10.2014-31.10.2016 eest summas 723,97 eurot (s.o 0,15% päevas võlgnevuselt 648,72 eurot 744 päeva eest), kokku summas 941,66 eurot, kuid nõuab nende tasumist summas 828,59 eurot (tl. 14). Kostja esitas viiviste osas vastuväite ja viivistega ei nõustunud.
13.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu lepingust tulenev viivise nõue, on põhjendatud mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 01.01.2015 0,15%, nii enne 01.07.2015, 01.01.2016.a., kui ka enne 01.07.2016.a 0,05 % ning enne 01.01.2017 0,0%.
14.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 19.07.2014-31.10.2016 eest VÕS § 113 lg alusel kogusummas 138,37 eurot alljärgnevalt: 66,54 eurot x 8,15% / 365 x 166 päeva; 66,54 eurot x 8,05% / 365 x 547 päeva; 66,54 eurot x 8% / 365 x 123 päeva, kokku 12,28 eurot;
56,19 eurot x 8,15% / 365 x 135 päeva; 56,19 eurot x 8,05% / 365 x 547 päeva; 56,19 eurot x 8% / 365 x 123 päeva, kokku 9,98 eurot; 57,19 eurot x 8,15% / 365 x 104 päeva; 57,19 eurot x 8,05% / 365 x 547 päeva; 57,19 eurot x 8% / 365 x 123 päeva, kokku 9,76 eurot; 648,72 eurot x 8,15% / 365 x 74 päeva; 648,72 eurot x 8,05% / 365 x 547 päeva; 648,72 eurot x 8% / 365 x 123 päeva, kokku 106,35 eurot.
Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 21.02.2014 liitumislepingust nr. 2949540 ja selle lisast nr. 2949555 ning 05.06.2014 liitumislepingust nr. 3164834 ja selle lisast nr. 3164847 tuleneva viivise summas 138,37 eurot.
16.Hageja soovib kostjalt laenude sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 50/40 euro väljamõistmist (hagiavalduse päises on märgitud 50 eurot, paluvas osas 40 eurot). Vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p. 6.1.2 ja hageja hinnakirjale (tl. 8 ja 55) on teenuse osutajal on õigus kliendilt nõuda tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud menetluskulusid, s.o tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hageja hinnakirjast lähtuvalt sõltub tasu suurus võlgnevuse suurusest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega teenuse osutajal on õigus nõuda kliendile saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist teenuse osutaja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Hageja on esitanud kohtule kostjale väidetavalt postiasutuse kaudu saadetud võlateatise ja 2 hagihoiatust, kuid hageja ei ole lisanud saatmist tõendavaid dokumente (postiasutuse poolt väljastatud arveid, kviitungeid, jne). Hageja ei ole lisanud dokumentaalseid tõendeid, millest tuleneb tema poolt hagile lisatud hinnakiri.
17.Ülaltoodust lähtuvalt otsustab kohus, et Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p. 6.1.2 ja hageja hinnakiri on tühised ja jätab hageja taotluse liitumislepingutest tuleneva menetluskulu, summas 50/40 eurot väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1175 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabi kulud 950 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 950 eurot on põhjendatud osaliselt. Kohtu arvates ei ole toimingud, nagu dokumentide
komplekteerimine ja analüüs (2 tundi) ning kohtule esitamine käsitletavad õigusteenuse osutamisena ja nende eest eraldi tasu nõuda ei saa. Kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisel tuleb see ka vastavalt vormistada, sh. vajalike lisadega ja kohtule esitada. Teisiti öeldes peaks selline ajakulu sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajakulus endas. Lisaks ei ole tegemist keeruka ja arvukate lisadega hagiga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Seega rahuldab kohus õigusabikulud summas 120 eurot (2 hx60 eurot/h) käibemaksuta.
20.Kuna kohus rahuldas hagi ca 57% ulatuses, siis jätab kohus 57% hageja põhjendatud kuludest, so 345 eurost (sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 120 eurot), kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 196,65 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (196,65 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.