Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 29.06.2005.a esitas OÜA hagi MR vastu 3591,24 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga Q-GSM lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga 16.08.2002.a kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 1795,62 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-le Tele2 Eesti viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS Tele2 Eesti nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1795,62 krooni. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 1795,62 krooni, viivised 1795,62 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 280 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 179,56 krooni.

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus koos sellele lisatud tõenditega hagiavalduses märgitud aadressilt XXX on kohtule tagastatud, kuna kostja nimetatud aadressil ei ela. Rahvastikuregistrist, Maksu- ja Tolliametist ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist on kohus saanud andmed, mis ei võimalda samuti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politseiasutusele on kostja viibimiskoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13.03.2006.a kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1

järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3591,24 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 179,56 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 659,56 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 67 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.