Kohtulahend

M.V. esitas 13.04.2004 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus AS-lt I.K. välja mõista 3 500 krooni liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli ekslik kindlustusandja otsus selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustas G.V.. Liiklusõnnetus toimus keeruka kujuga ristmikul, kusjuures teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto oleks pidanud teed andma G.V.ule, sest ristmikul oli paigaldatud I.V.i sõidusuunal märk „Anna teed". I.V. eiras nimetatud liiklusmärki ja rikkus seega liikluseeskirja (LE) § 159 nõudeid. Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi ja selle põhjendused 10.05.2004 esitas I.V. iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagi AS I.K. vastu liikluskahju hüvitise 119 069 krooni saamiseks. Liikluskahju hüvitisena palus I.V. kostjalt välja mõista hävinud sõiduki Audi 80 (registrimärgiga *** ***) avariieelse hariliku väärtuse 78 000 krooni, liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 45 lg 4 alusel arvutatud viivise 65 832 krooni liikluskahju hüvitamisega viivitamise eest perioodil 16.09.2003 kuni 26.01.2004, õigusabiteenuse kulud 2 700 krooni ja ekspertiisikulud 1 950 krooni kogusummas 148 482 krooni, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud hüvitis 29 413 krooni. Iseseisva nõudega kolmas isik leidis, et liiklusõnnetus toimus samaliigiliste teede ristmikul ning G.V. ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukile, seega on liiklusõnnetuses süüdi G.V.. 12.09.2003 kirjaga teatas kindlustusandja, et iseseisva nõudega kolmanda isiku sõidukile tekitatud liikluskahju kuulub hüvitamisele ning sõiduk on suunatud taastusremonti OÜ-sse B.. Taastusremondiga mittenõustumisel pakkus kindlustusandja rahalist hüvitist 53 395 krooni. Iseseisva nõudega kolmas isik esitas 17.09.2003 kindlustusandjale avalduse, milles palus hüvitada sõiduki liiklusõnnetuseeelne väärtus summas 90 000 krooni või teostada taastusremont parandatud kalkulatsiooni alusel, kuna OÜ B. kalkulatsioon summas 53 395 krooni ei ole täielik. OÜ B. võttis sõiduki remonti 18.09.2003. 23.12.2003 teatas kindlustusandja, et sõiduki remont on lõpetatud ja palus iseseisva nõudega kolmandal isikul sõiduki vastu võtta. 24.12.2003 tõi iseseisva nõudega kolmas isik sõiduki remonditöökojast ära ning koheselt ilmnesid ka puudused remonttöödes, mille tuvastamiseks tellis iseseisva nõudega kolmas isik ekspertiisi ekspert A.L.. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki avariieelne väärtus 78 000 krooni, remonttööd on teostatud puudustega ning vaegtööde ja kaubandusliku välimuse kao tõttu on sõiduki hind alanenud 20 000 krooni võrra. OÜ A. ekspertiisiakti järgi on vaegtööde likvideerimise maksumus 43 493 krooni. Iseseisva nõudega kolmas isik leidis, et sõiduk hävines liiklusõnnetuses niivõrd, et selle taastamine ei ole tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades sõiduki avariieelset hinda ja OÜ A. taastusremondi kalkulatsiooni ning seega oleks kindlustusandja pidanud lugema sõiduki hävinenuks ja hüvitama sõiduki õnnetuse-eelse väärtuse, mitte teostama taastusremonti. Kindlustusandja ei taastanud sõidukit õnnetuseeelsesse olukorda, vaid taastusremondil ilmnesid vaegtööd. Kindlustusandja ei täitnud seega oma kohustust tagada tehtud töö ja materjalide kvaliteet kannatanu huvides. Kindlustusandja poolt pakutud viisil ja summas ei olnud võimalik sõidukit taastada õnnetuse-eelsesse seisundisse, sest OÜ B. kalkulatsioonist oli välja jäetud osa varuosi ning vajalikke töid. Kindlustusandja ei selgitanud välja sõiduki õnnetuse-eelset hinda, sest ei teostatud sõiduki ülevaatust.

2(7)

Iseseisva nõudega kolmas isik leidis, et M.V.u poolt esitatud hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest G.V. on ennast politsei juuresolekul liiklusõnnetuse kohta koostatud teatisel õnnetuse põhjustamises süüdi tunnistanud. Kostja vastus Kostja võttis M.V.u hagi õigeks. Iseseisva nõudega kolmanda isiku I.V.i hagi kostja ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. AS I.K. on hüvitanud I.V.ile OÜ B. teostatud sõidukiremondi puuduste kõrvaldamise summas 10 395 krooni, samuti maksnud kokkuleppel kolmanda isikuga 16 015 krooni viivist liigse kahe kuu remonttööde kestuse eest ja hüvitanud kolmanda isiku õigusabikulud summas 300 krooni. Pärast kahju hüvitamist vaatas kostja kindlustusjuhtumi üle ja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli I.V., mistõttu iseseisva nõudega kolmandal isikul langes ära õiguslik alus juba saadud hüvitisele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas M.V.u hagi 02.06.2005 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 500 krooni. Iseseisva nõudega kolmanda isiku I.V.i hagi jättis kohus sama otsusega rahuldamata. Tsiviilasja lahendamisel kohaldas linnakohus liikluskindlustuse seaduse (LKS) 01.09.2002 kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsiooni, kuna liiklusõnnetus toimus 12.08.2003. Kohus asus seisukohale, et M.V.u hagi AS I.K. vastu kuulub rahuldamisele kostja omaksvõtu tõttu ja hageja nõutud hüvitis 3 500 krooni tuleb LKS § 7 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Iseseisva nõudega kolmanda isiku I.V.i hagi jättis kohus rahuldamata järgmistel põhjendustel. LKS § 44 lg 1 järgi hüvitatakse liikluskahju isikule (kannatanule), kellel ei ole tsiviilvastutust seoses sama kindlustusjuhtumiga, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. LKS § 44 lg 3 p-d 2 ja 3 sätestavad, et kahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema poolt iseendale tekitatud liikluskahju ei hüvitata, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ravikulu, samuti ei hüvitata kahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju, välja arvatud isikukahju. Kohus tõlgendas seaduse sõnastust selliselt, et liikluskindlustuse seaduse kohaselt on kindlustusandja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel kohustatud hüvitama selle isiku liikluskahju, kes ei ole süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Seega on käesolevas tsiviilasjas oluline tuvastada isik, kes oli süüdi 12.08.2003 Tallinnas Peterburi tee 38/3 juures toimunud liiklusõnnetuse tekkimises. Hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku poolt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ning kindlustusandja liiklusõnnetuse materjalidest nähtub, et liiklusõnnetus toimus tankla juures keerulise kujuga ristmikul. Peterburi tee 38/3 juures on Peterburi teelt teega külgnevale alale viiv sissesõidutee, mis viib alal paiknevate hooneteni ja tanklasse. Hoonete eest ja külgedelt kulgevad juurdesõiduteed, mis omakorda moodustavad erikujulisi sõidukite liikumissuundade lõikumise kohti. Kaks juurdesõiduteed asetsevad risti Peterburi teega ning juurdesõiduteede vahel on eraldusriba. Sõiduauto MB pööras Peterburi teelt maha. Kindlustusandjale antud

3(7)

seletuses kirjeldas G.V., et tema sõidusuund oli Peterburi teelt tanklasse. Sõiduauto Audi suund oli Peterburi teega paralleelsel teel suunaga tankla poole. Peterburi teega risti asetsevate teede eraldusriba Peterburi tee poolses otsas on liiklusmärk "Anna teed". Iseseisva nõudega kolmanda isiku poolt esitatud fotodelt nähtub, et liiklusmärk on asetatud eraldusribale nurga all. Kohus asus seisukohale, et liiklusmärk "Anna teed" on paigutatud eraldusribale selliselt, et selle mõjualasse jääb nii Peterburi teega risti asetsev tee kui ka Peterburi teega paralleelselt asetsev tee, millel sõitis iseseisva nõudega kolmas isik. Mõlemad nimetatud teed on Peterburi teelt maha pöörava tee suhtes kõrvalteed ning Peterburi teelt teega külgnevale alale viiv sissesõidutee on peatee. Seega oli iseseisva nõudega kolmas isik kohustatud andma teed sõiduautole MB olenemata sellest, kuhu G.V. pööras, sest vastavalt LE §-le 159 peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Teistsugune teede liigitamine ei ole võimalik, sest Peterburi teel ei ole tanklasse pööramiseks ette nähtud eraldi sõidurada. Juhul, kui Peterburi teelt teega külgnevale alale pöörav tee oleks Peterburi teega paralleelselt kulgeva tee suhtes samaliigiline tee ja kehtiks parema käe reegel, siis tekiks olukord, kus tanklasse pöörata soovivad autod oleksid sunnitud kohe pärast Peterburi teelt maha pööramist peatuma ning see takistaks Peterburi teel esimeses reas otse sõitvate sõidukite liiklust. Liiklusõnnetuse teates on G.V. ennast tunnistanud süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, kuid liikluskindlustuse seadus ei sätesta keeldu sellisest omaksvõtust hilisema menetluse käigus loobuda. Vaidluse korral lahendab süü küsimuse kohus ning käesoleval juhul ongi pooled pöördunud kohtusse, lahendamaks küsimust, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja. LKS § 44 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel puudub kindlustusandjal kohustus liiklusõnnetuse tekitamises süüdi olnud isikule kahjuhüvitis välja maksta, seega ei ole käesolevas tsiviilasjas oluline tuvastada ega analüüsida tõendeid selle kohta, milline oli sõiduauto Audi 80 õnnetuse-eelne jääkväärtus, kas kindlustusandja oleks pidanud sõiduki rahas hüvitama või taastama ning millises ulatuses oleks pidanud taastusremont toimuma. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Iseseisva nõudega kolmas isik I.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Riigilõivu ja kohtukulud palub apellant jätta vastustajate kanda. Apellant palub uue tõendina võtta asja juurde Eesti standardi EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” väljavõtte, kuna esimese astme kohus keeldus tõendit vastu võtmata põhjendusel, et see on kättesaadav ametlikust väljaandest, kuid jättis tõendi otsuse tegemisel tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ja jätnud vastamata iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi põhjendustele, mis tingib asja tagasisaatmise uueks arutamiseks. Vaidluse õigeks lahendamiseks tuleb välja selgitada, kelle õigusvastase käitumise tagajärjel kahju tekkis. Esimese astme kohus ei ole selleks sisuliselt analüüsinud dokumentaalseid tõendeid, vaid on lähtunud sõiduautot MB 200 juhtinud G.V.u üheksa kuud hiljem antud seletusest kindlustusandjale, mis on vastuolus nimetatud isiku poolt pärast

4(7)

liiklusõnnetust koostatud skeemiga. Kohus on jätnud analüüsimata järgmised kolmanda isiku esitatud tõendid: kohapeal koostatud teate liiklusõnnetusest ja G.V.u omakäeliselt koostatud skeemi, I.V.i seletuse kindlustusandjale ja tema koostatud skeemi, politsei fotod sõidukite paiknemise kohta õnnetuse järgselt. Samuti ei ole kohus vastuolus TsMS § 231 lg-ga 4 põhjendanud, miks ta nimetatud tõendid arvestamata jättis. G.V.u hilisem seletus oli vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Apellant jääb seisukoha juurde, et kokkupõrge toimus samaliigiliste teede ristmikul, kus G.V. rikkus sõidueesõigust reguleerivat parema käe reeglit, s. o põhjustas liiklusõnnetuse. Sündmuskohal oli kaks ristmikku. Liiklusmärk "Anna teed" oli paigaldatud järgmise ristmiku ette, mitte selle ristmiku ette, kus toimus liiklusõnnetus. G.V. muutis seletust oma sõidusuuna kohta, kuid apellandi arvates ei tugine tõenditele väide, et G.V. soovis sõita vasakule tankla suunas. Sõidukite kokkupõrke koht oli liiklusmärgi "Anna teed" ees, mitte taga. Seda asjaolu tähelepanuta jättes jõudis kohus ebaõigetele järeldustele, mis on omavahel vastuolus. Laiendades "Anna teed" märgi mõjuala eelmisele ristmikule, möönis kohus, et G.V.u juhitud sõiduki sõidusuund oli apellandi sõiduki sõidusuunaga risti. Süüküsimuse lahendamisel on määrav G.V.u juhitud sõiduki sõidusuund, kuid selle jättis kohus kaevatavas otsuses tuvastamata. TsMS § 333 lg 2 mõttes oluliseks menetlusnormi rikkumiseks peab apellant seda, et kohus sisuliselt ei arutanud iseseisva nõudega kolmanda isiku nõuet. Vastavalt TsMS §dele 228 ja 229 peab kohus lahendama asja hagi piirides ja tegema otsuse kõigi nõuete suhtes. Apellant käsitleb menetlusnormi rikkumisena seda, et talle ei tagatud kohtumenetluse ajal istungitel tõlki. Apellant ei valda kohtumenetluse keelt. TsMS § 7 lg-st 2 tulenevalt ei pea protsessiosaline sellekohast taotlust esitama, vaid kohus peab välja selgitama tõlgi osalemise vajaduse ja tagama tõlgi kohalviibimise. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et kolmas isik rikkus liikluseeskirja (LE) § 159 nõudeid. Peterburi tee 38/3 liiklusskeemi käsitlus kohtuotsuses on väär. Kohtuotsuse väide, et kolmanda isiku käsitluse õigsuse korral ei saaks sõidukid Peterburi teelt vabalt tanklasse pöörata, ei ole õige. Antud kohas on kaks ristmikku. Pöörates Peterburi teelt tankla suunas, kehtib sõidueesõigus nii paremalt tuleva juurdesõidutee suhtes kui Peterburi teega paralleelselt kulgeva juurdesõidutee suhtes. Selleks on paigaldatud teede ristumiskohale liiklusmärk "Anna teed". Pöörates aga Peterburi teelt sellega ristisuunaliselt kulgevale juurdesõiduteele, on vastavalt LE §-dele 96 ja 160 sõidueesõigus Peterburi teega paralleelselt kulgeval juurdesõiduteel liikuvatel sõidukitel. Seal moodustub T-kujuline reguleerimata ristmik. Tõenditest nähtub, et kokkupõrge toimus nimelt sellel ristmikul, kus liikluskorraldusvahendid puuduvad (ei ole liiklusmärgi "Anna teed" mõjualas). Liiklusmärgi 221 "Anna teed" mõjupiirkond on kehtestatud Eesti standardiga EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” (kinnitatud Eesti Standardikeskuse 16.10.2001 käskkirjaga nr 107). Vastavalt standardile pannakse märk 221 asulas vahetult ristmiku (ristumiskoha) ette teest paremale. T-kujulisel ristmikul, kus liiklusõnnetus toimus, puudus vahetult enne seda nimetatud liiklusmärk. Seega ei olnud apellandil kohustust anda ristmikul teed temast vasakult paremale liiklejaile ja kehtis parema käe reegel. Järgmisel ristmikul paikneva märgi mõju laiendamine eelnevale ristmikule on meelevaldne ja viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

5(7)

Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja AS I.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Samuti palub vastustaja apellandilt välja mõista oma kohtukulud. Kostja hinnangul ei olnud menetlusosalistel vaidlust sõidukite sõidusuundade üle enne õnnetuse toimumist, s. o, et G.V. sõitis Peterburi teelt maha ja iseseisva nõudega kolmanda isiku sõiduk sõitis Peterburi teega paralleelselt kulgeval teel. Asjaolu, kuhu pidi G.V.u juhitud MB 200 pöörama, ei oma tähtsust liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlase väljaselgitamise seisukohalt, sest kui ka kokkupõrge oleks toimunud liiklusmärgi „Anna teed“ taga, oleks süüdi kolmas isik, kes ei võimaldanud peateel liikuval sõidukil liikuda peateelt kõrvalteele. Kostja M.V. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et liiklusõnnetuses oli süüdi hageja. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Vaidlus puudus selle üle, et 12.08.2003 toimus Tallinnas, Peterburi tee 38/3 juures liiklusõnnetus sõidukite Audi 80, mida juhtis I.V., ja Mercedes Benz 200, mida juhtis G.V., vahel. Tsiviilasjas tekkis vaidlus selle üle, kummal juhil tekkis seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega tsiviilvastutus. Linnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi läbivaatamisel tuli juhinduda liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seadusest/LKS/. Nimetatud LKS § 44 lg 3 p 2 ja 3 järgi kahju tekitamises vastutavale sõidukijuhile ei hüvitata tema poolt iseendale tekitatud liikluskahju. Seega hagi läbivaatamisel tuli kõigepealt tuvastada, kes oli liiklusõnnetuse tekkimises süüdi, so. kelle õigusvastase käitumisega tagajärjel tekkis kahju. Linnakohus asus seisukohale, et liiklusavariis oli süüdi nimelt iseseisva nõudega kolmas isik I.V.. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et vaidluse õigeks lahendamiseks tulnuks hinnata mõlema juhi käitumise kohta esitatud tõendeid. Tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõue oli sätestatud tsiviilasja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 95 lg-s 1 ning tõendite analüüs pidi kajastuma otsuse põhjendavas osas TsMS § 231 lg 4 kohaselt. Tegemist on piisavalt problemaatilise õigusliku vaidlusega, milles tulnuks täpselt välja selgitada kummagi sõiduki sõidusuund ning liiklusmärgi „ Anna teed“ mõjuala. Otsuses on viidatud dokumentaalsetele tõenditele, millest nähtus, et liiklusõnnetus tõepoolest toimus hagis väidetud ajal ja kohas, kuid hindamata on jäänud iseseisva nõudega kolmanda isiku poolt esitatud tõendid ning ka väited liiklusmärgi „ Anna teed“ mõjualast. I.V. väitis, et liiklusmärk „ Anna teed“ oli paigutatud mitte ristmiku ette, kus toimus liiklusõnnetus, vaid järgmise ristmiku ette. Kohus on jätnud tähelepanuta standardi EVS 613- 2001 „ Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ punkti 7.4, mille kohaselt Märk 221 „Anna teed“ kohustab juhti andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Märk pannakse ristumiskoha ette, kus ristuval teel sõitval juhil on sõidueesõigus. Toimikust ilmneb, et teel, kust sõitis välja I.V., ei asetsenud liiklusmärki 221. Asjaolu, et liiklejate endi ning kindlustusandja vahel oli esialgselt üksmeel, et liiklusõnnetuses oli süüdi nimelt sõiduki MB 200 juht, ilmneb teates liiklusõnnetusest / t.lk. 7/ ja kindlustusandja 12.09.2003 otsusest /t. lk. 8/.

6(7)

Toimiku materjalide kohaselt tunnistas G.V. esialgselt oma süüd liiklusõnnetuse tekkimises /tlk. 7/ ning koostatud liiklusõnnetuse toimumise skeemi kohaselt ei suundunud sõiduk MB 200 tankla poole. Linnakohtu seisukoht on põhjendatud, et liikluskindlustuse seadus ei keelanud G.V.ul süü tunnistamisest hiljem loobuda. Ka kindlustusandja ei pruugi aktsepteerida liiklusõnnetuses osalenute arvamust. Samas tulnuks iseseisva nõudega kolmanda isiku väidetele vastata ka eeltoodud tõendite osas. Otsuses toodud seisukoht, et Peterburi maanteelt ristmikule liikuvatele sõidukile tuleks igal juhul anda teed, kuivõrd vastasel juhul oleks takistatud maanteel olev liiklus, ei põhine toimikus olevatel tõenditel. Toimikus olevatest fotodest nähtub, et Peterburi maantee ja vaidlusaluse ristmiku vahel on distants, mis võimaldab juhil, kes läheneb ristmikule, järgida parema käe reeglit / tlk.41/. Kolleegium leiab, et linnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, jättes asjas tähtsust omavatele asjaoludele tähelepanu osutamata ning tõendid hindamata. Täielikult on hindamata jäänud ka tõendid iseseisva nõudega kolmanda isiku kahju suuruse kohta. Antud puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, kuivõrd sellega oleks rikutud menetlusosalise õigust vaidlustada apellatsiooni korras tõendite hindamist kahju suuruse määramisel. Apellant leiab, et linnakohus on rikkunud protsessiõigusnormi ka selles osas, et ei võimaldanud talle tõlgi kasutamist. Toimikust ilmneb, et esimesel istungil osales tõlk ning järgnevatel istungitel tõlgi abi ei kasutatud. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et tõlgi abi kasutamise vajalikkust oleks arutatud. Kehtinud TsMS § 7 lg 2 järgi oli protsessiosalisel, kes ei saa kohtumenetluse keelest aru, õigus anda seletusi, avaldusi, esineda kohtus tõlgi vahendusel emakeeles. Apellant võttis osa kohtuistungitest koos lepingulise esindajaga, kes valdab riigikeelt. Seega toimikust ei nähtu, et tõlgi puudumise tõttu jäid apellandi protsessuaalsed õigused kaitseta, kuid tal oli protsessuaalne õigus osaleda ise protsessis ning võtta osa tõendite uurimisest. Ringkonnakohus võimaldas apellandil kasutada tõlgi abi ning anda seletuse emakeeles. Kolleegium leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada ka tõlgi abi kasutamise vajadus. Kuivõrd tsiviilasi saadetakse uuele läbivaatamisele esimese astme kohtusse, siis menetluskulude küsimus tuleb otsustada uuel asja läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.