Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-349
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.10.2007, Tallinn
Kohtuasi
MV hagi IKAS vastu 3500 krooni nõudes ja iseseisva nõudega kolmanda isiku IV hagi IKAS vastu 123 271 krooni nõudes 02.10.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja: MV, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja esindaja: advokaat Indrek Veso Iseseisva nõudega kolmas isik : IV, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja Maano Saareväli Kostja: IK AS, registrikood XXX, esindaja Lauri Riit Hagi rahuldada. Välja mõistja hageja MV kasuks kostjalt IKAS 3500 krooni ja kohtukuluna 280 krooni. Jätta IV hagi kostja IKAS krooni nõudes rahuldamata.
vastu 123 271
Välja mõista IV kohtukulu 6163.55 krooni kostja IKAS kasuks.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 12.08.2003 aastal Tallinnas Peterburi tee 38/3 liiklusõnnetus, milles osalesid XXX, reg märk XXX, omanik MV, mida juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal GV ning XXX, reg märk XXX, omanik ja juht IV. Pooled täitsid sündmuskohal ``teate liiklusõnnetusest`` ja pöördusid kostja kahjukäsitlusse. 12.09.2003.a. edastas kostja hagejale otsuse, lugedes süüdlaseks liiklusõnnetuses GV. Hageja sellega ei nõustu, liiklusõnnetus toimus keeruka kujuga ristmikul, kus vasakult Peterburi maanteelt ristmikule sõitnud GV ́ule oleks pidanud teed andma paremalt lähenenud IV. IVi lähenemissuunal oli ristmiku ette paigutatud kohane eesõigusmärk ́ ́anna teed ́ ́. Kokkupõrge toimus, kui GV oma sõidukiga oli sooritanud parempöörde Peterburi maanteelt ning soovis sõita edasi, kui tema sõiduki paremalt küljelt sõitis talle otsa IV. Audi kiirus oli suur, kokkupõrke tagajärjel tegi XXX 90- kraadise pöörde paiskudes ristmikul oleva märgi ́ ́anna teed ́ ́ juurde. GV oli šokis, ning täites blanketti märkis end liiklusõnnetuse põhjustajaks. IV eiras LE § 159 nõudeid, hageja palub välja mõista kostjalt varaline kahju 3500 krooni. Kostja vastuväited. Kostja on kohtule esitatud vastuväidetes põhjendanud, et tegi oma 12.09.2003 otsuse tuginedes ́ ́teatele liiklusõnnetusest ́ ́, milles GV on end liikluskahju eest vastutavaks tunnistanud. Kostja möönab, et juhtumit käsitlenud kahjukäsitleja ei kogunud kõiki tõendeid, uue eksperdi esialgsel hinnangul tulnuks liiklusõnnetuse teisel osapoolele hageja sõidukile teed anda. Iseseisva nõudega kolmanda isiku nõue. IV sõitis oma sõidukiga XXX Peterburi tee 38/3 juures piki Peterburi maanteega paralleelselt kulgevat juurdesõiduteed, kui vasakult (Peterburi mnt) pööras ristuvale juurdesõiduteele sõiduauti XX. Juurdesõiduteede ristumisel ei andnud GV kostjale teed. Kuna tegemist on samaliigiliste teede ristumisega, siis kehtib liikluseeskirja § 160 ja 96. 25.08.2003.a koostati remondifirma OÜ A poolt sõiduki taastusremondi kalkulatsioon summas 75 845 krooni, remondifirma OÜ B kalkulatsioon summas 53 395 krooni. IKAS väljastas 19.09.2003 garantiikirja OÜ le B summas 53 395 krooni. Kostja ei ole kindlustusandjana täitnud LKindlS – st tulenevaid kohustusi, varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine, tulenevalt ekspert AL arvamusest ei ole sõiduk OÜ – s B taastatud kvaliteetselt, ekspertiisiaktis nimetatud puuduste kõrvaldamiseks on vaja osta detaile ja teha töid summas 43 493 krooni. Kindlustusandja ei selgitanud välja sõiduki tegelikku kindlustusjuhtumieelset harilikku hinda. Liikluskahju eest on vastutav GV. Sõiduki harilik väärtus on 78 000 krooni, LKindlS § 34 lg 1 tuginedes tuleb sõiduk lugeda hävinuks. IVil on ka viivise nõue 65 832 krooni, kokku hageb ta 148 482 krooni. Kokku on nõue 78 000 krooni ( sõiduki harilik väärtus), 65 832 (viivis), 2700 krooni (õigusabi), 500 krooni (sõiduki mõõtmine stendis), 1200 krooni (ekspertiisitasu), 250 krooni (esisilla kontroll) 148 482 krooni. 29.04.2003.a. kandis kostja IVi arveldusarvele 29 413 krooni, seega
on lõpliku nõude suurus 119 069 krooni. 11.05.2007 on kolmas isik täpsustanud, et põhinõue on 37 748 krooni ja viivised 85 523 krooni, kokku 123 271 krooni. Kostja vastuväited iseseisva nõudega kolmanda isiku nõudele. Kostja esitatud hagi ei tunnista. 17.09.2003 teavitas hageja, et on nõus sõiduki taastusremondiga OÜ- s B, OÜ B kalkulatsiooni vaatas üle asjatundja EL, kes selle suurendamist ei pidanud vajalikuks ja garantiikiri väljastati summas 53 395 krooni. Kuna IVavaldas rahulolematust remonditööde kvaliteedi suhtes, siis OÜ AG ekspert KL 18.02.2004 eksperdiarvamuse nr A4 – 0028 kohaselt oli remont teostatud mõningate vaegtöödega. Kostja hüvitas I. V puuduste kõrvaldamise maksumuse summas 10 395 krooni ja remonttööde kestuse liigse aja eest viiviseid 16 015 krooni ja 50 järgneva päeva eest 10 675 krooni. Kõik kohustused on täidetud, sõiduk on kahjujuhtumi eelsesse olukorda viidud. Pärast kahjujuhtumi ülevaatamist jõudis kostja järeldusele, et õnnetuse põhjustas IV, kes eiras liikluseeskirja § 159 nõudeid, mille kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele arvestades kostja omaksvõttu. Iseseisva nõudega kolmanda isiku nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas ei ole vaidlust, et 12.08.2003 aastal toimus Tallinnas Peterburi tee 38/3 liiklusõnnetus, milles osalesid XXX, reg märk XXX, omanik MV, mida juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal GV ning XXX, reg märk XXX, omanik ja juht IV. Liiklusõnnetus toimus 12.08.2003.a., seega kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse ( LKindlS) 01.09.2002 kuni 01.01.2004.a. kehtinud sätted. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga liikluskindlustuse seaduse § 26 sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Kehtinud LKindlS § 44 lg 1 järgi hüvitatakse liikluskahju isikule (kannatanule), kellel ei ole tsiviilvastutust seoses sama kindlustusjuhtumiga, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Menetlusosalistel on vaidlus asjaolu üle, kummal juhil tekkis seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega tsiviilvastutus, mis kuulub kindlustusandja poolt hüvitamisele. Kohus asub esitatud tõendeid hinnates seisukohale, et vaidlusaluses liiklusõnnetuses oli süüdi XXX, reg märk XXX juht GV, seega tekkis tema õigusvastase käitumise tagajärjel kahju. TsMS § 229 lg 2 määratleb tõendid, TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks ka tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
Vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohus loeb põhjendatuks ja teiste esitatud tõenditega kooskõlas olevaks IVi väiteid, et liiklusmärk ́ ́Anna teed ́ ́ oli paigutatud mitte ristmiku ette, kus toimus liiklusõnnetus, vaid järgmise ristmiku ette ning antud liiklusõnnetuse asjaolude hindamisel ei oma tähtsust. Standardi EVS 613-2001 ́ ́ Liiklusmärgid ja nende kasutamine ́ ́ punkti 7.4 , kohaselt Märk 221 ́ ́Anna teed ́ ́ kohustab juhti andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Märk pannakse ristumiskoha ette, kus ristuval teel sõitval juhil on sõidueesõigus. Fotomaterjali ja seoses liiklusõnnetusega koostatud skeemide kohaselt on Peterburi maantee ja vaidlusaluse ristmiku vahel distants, mis võimaldab juhil, kes läheneb ristmikule järgida parema käe reeglit. Juhindudes oma põhimäärusest on Maanteeamet selgitanud Peterburi maantee 38 eramaal asuva territooriumi liikluskorraldust. Maanteeameti arvamuse kohaselt oli liiklusõnnetuse toimumise ajal teeomanik märgi 221 ́ ́Anna teed ́ ́ paigaldamisega andnud sõidueesõiguse Peterburi teelt tanklasse sõitvatele sõidukitele. Kohus leiab, et kuivõrd vaidlusalune liiklusõnnetus toimus märgi 221 ``Anna teed ́ ́ ees tuli sõidukijuhtidel õnnetuskohal juhinduda liikluseeskirja § 96 nõudest, mille järgi kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Seega tulnuks teed anda XXX, reg märk XXX juhil. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Tunnistajana andis ütlusi XXX, reg märk XXX juht GV, kelle sõnul sõitis ta iga päev sama teed pidi, sest töökoht oli tankla taga, varem seda ei ole ette tulnud, et sõidukile lähenes paremalt teine sõiduk. Kohus leiab, et lähtuda tuleb siiski konkreetset olukorda reguleerivast liikluseeskirja normist mitte liikleja harjumuspärasest sõiduvõimalusest. Põhjendatud on kolmanda isiku viide LKindlS § 47 lg 3, mille kohaselt varakahju hüvitamise eesmärk on kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kohus on seisukohal, et kostja on kolmandale isikule kogu kahju hüvitanud. KindlS § 47 lg 2 kohaselt hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest ( KindlS § 47 lg 6). Esitatud materjalide põhjal on IVnõustunud taastusremondiga OÜ – s B ja selle maksumusega (tlk 40). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et auto remonditi OÜ – B ning tegemist oli osaliselt vaegtöödega, mistõttu kindlustusandja hüvitas tema arvates hüvitamisele kuuluva osa 10 675 krooni tuginedes KL ekspertarvamusele. Vaidlus on vaegtööde likvideerimisele kuuluva hüvitise suuruse üle. Kolmas isik on esitanud nõude vaegtööde hüvitamiseks summas 33 098 krooni ja tugineb OÜ A 26.01. 2004.a. kalkulatsioonile. Väidetavalt on vaegtööde teostamise hinnaks 43 493 krooni, millest kostja hüvitas 10 395 krooni. Kohus käsitleb nn ekspertide arvamusi dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes, mis on menetlusosaliste poolt kohtule esitatud
eriteadmistega isikute arvamused. IV väide, et ekspertide AL( tlk 49) ja KL ( tlk 81) nägemus vaegtööde ja erinevate artiklite osas on ühesugune, kuid hinnakalkulatsiooni on K. Lehtla lülitanud tööd valikuliselt, mistõttu ta tugineb oma nõudes OÜ A 26.01.2004.a. kalkulatsioonile ( tlk 65), ei põhine esitatud kirjalik tõenditel. Kohus leiab, et I. V väited ei ole põhjendatud, et K. Lehtla ekspertiisi akt ei kajasta tööde maksumuse hinda. Ekspert K. L arvamusest ilmneb, et sõiduki ülevaatus toimus omaniku juuresolekul PR OÜ remonditöökojas, täiendavalt fikseeriti ka sõidukil esinevad avariilised kahjustused, mis ei seostu vaidlusaluse kahjujuhtumiga. Kohus leiab, et ekspertiis on põhjalik, lisaks on just nimetatud eksperdi otsuse alusel OÜ AG välja toonud vaegtööde kõrvaldamiseks vajalikud detailid ja hinnad. Ekspert AL teostas sõiduki visuaalse vaatluse 30.12.2003. OÜ A kalkulatsioonist (tlk 65) ei nähtu, milline on selle konkreetne seos OÜ- s B teostatud remontööde tagajärjel tekkinud vaegtööde kõrvaldamisega ja AL kui asjatundja arvamusega. Näiteks on varuosana märgitud Airbag hinnaga 21 000 krooni, mida ei kajasta vaegtööna A. L arvamus. Seega loeb kohus piisavalt usaldusväärseks asjatundja KL koostatud arvamuse A4 – 0028, 18.02.2004, millele kindlustusandja on tuginenud. LKindlS § 45 lg 4 ja 5 kohaselt tuleb viiviste arvestamisel lähtuda tasumata hüvitisest või teostamata hüvitamise väärtusest, viivise summa ei saa olla suurem kui 100 % hüvitise summast. Kuivõrd puudub alus täiendava hüvitise väljamõistmisele, ei osutu põhjendatuks viivise nõue. . TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kohus leiab, et antud nõudes on kohus seotud kostja õigeksvõtuga hagi osas ning hagis esitatut analüüsima TsMS § 444 lg 1 kohaselt ei pea. Kostja on õigeks võtnud hageja MV nõude summas 3500 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006 jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamata jätmisel kohtukulud hageja kanda, iseseisva nõudega kolmanda isiku õigusabikulu 26 922 krooni tuleb jätta tema enda kanda TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Arvestades , et hagi kuulub rahuldamisele tuleb kostjalt MVkasuks välja mõista tasutud riigilõiv 280 krooni. Kuivõrd iseseisva nõudega kolmanda isiku IVhagi jääb rahuldamata tuleb temalt välja mõista õigusabikulu kostja kasuks (tlk 140) arvestades kehtinud TsMs § 61 lg 1 p 1 toodut 6163.55 krooni.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.