Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2006, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-81
Tsiviilasi
U.Me avaldus R-S.Mega kohtumise korra kindaksmääramiseks
Menetlustoiming
Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja U.M,
esindajad
Puudutatud isik E.M, esindaja M.S Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn, Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakonna kaudu Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Väätsa vallavalitsus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.03.2006
Lapse ärakuulamine
16.02.2006
Määrata U.Me ja R-S.Me suhtlemise kord järgmiselt:
R-S.M on avaldaja ja E.Me ühine laps. Lapse elukohaks on ema elukoht. 20.02.2003 esitas E.M kohtule hagi, milles palus avaldajalt poja suhtes vanema õigused ära võtta. 18.03.2003 esitas avaldaja vastuhagi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Tallinna linnakohtus rahuldas
2-03-81
oma otsusega hagi. Tallinna ringkonnakohus tühistas oma 08.02.2005.a otsusega Tallinna linnakohtu otsuse vanema õiguste äravõtmise osas ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna linnakohtule. Riigikohus poolte kassatsioonkaebustele menetlusluba ei andnud. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi toimub vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramine hagita menetluses.
Avaldaja palub kindlaks määrata tema ja lapse kohtumise kord kaks korda kuus nädalavahetustel. Kohtuisutngil selgitas avaldaja, et on vajadusel nõus pöörduma abisaamiseks Laste tugikeskussesse, et taastada kontakt pojaga.
E.M leiab, et lapse kohtumised vanemaga ei ole vajalikud. Laps peab oma isaks ema abikaasat ja kohtumised isaga lõhuvad perekonda ning mõjuvad lapsele halvasti. Lapsele piisab teadmisest, et tal on olemas bioloogiline isa ja täisealiseks saades on tal võimalus temaga suhelda. AVALIKKU HUVI KAITSMA ÕIGUSTATUD ISIKUTE SEISUKOHT Väätsa vallavalitsus on arvamusel, et avaldaja perekond on valmis avaldaja ja poja kohtumisteks. Avaldaja on näidanud ennast kohusetundliku isana. Tallinna linna Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et laps ei soovi isaga suhelda ning järelikult ei ole alaealise huvides isaga suhtlemine. Lapsel on õigus oma vanemaga suhtlemisest keelduda.
Kohus kuulas menetluse käigus ära avaldaja ning puudutatud isiku, vestles lapsega ning tutvus kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute seisukohaga. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, samuti on mõlemal vanemal õigus osa võtta oma lapse kasvatamisest ning lapsega suhelda. Seda õigust võib piirata üksnes lapse heaolust lähtuvalt. Perekonnaseaduse § 52 lg 2 järgi määrab kohus ära vanema ja lapse suhtlemise korra juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet. Perekonnaseaduse § 58 sätestab, et lapsesse puutuvas vaidluses tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse sooviga. Kohtul ei ole kahtlusi, et laps on oma arengutasemel võimeline selgelt väljendama oma seisukohta, kuid lapsega vesteldes selgus kohtule, et lapse seisukoht on väljakujunenud üksnes puudutatud isiku poolt edastatud informatsiooni põhjal. Laps kasutab isa kohta emaga samasuguseid termineid nagu „tühi inimene” ja „temaga suhtlemine ei anna mulle midagi juurde”. Kohtumenetluse käigus selgus, et avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised suhted on selgelt konfliktsed ning puudutatud isiku negatiivne suhtumine avaldajasse on üle kandunud ka lapsele. Seetõttu ei saa kohus arvestada lapse seisukohaga. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt olukorda, millal kohus saaks keelata vanemal lapsega suhtlemast so määrata lapse ja vanema suhtlemise kord selliselt, et vanem lapsega ei suhtel. Samas reguleerib perekonnaseaduse § 53 olukorda, kus kohus võib lapse vanemalt ära võtta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Kohus asub seisukohale, et samad kriteeriumid on rakendatavad ka lapse ja vanema suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Seega saab kohus keelata vanema ja lapse suhtluse üksnes juhul, kui lapse jätmine vanema juurde on lapsele ohtlik. Kohtumenetluse käigus on esile kerkinud väide, et avaldaja on näidanud üles agressiivsust puudutatud isiku suhtes, kuid nimetatud asjaolu on tõendamata ning ei puuduta avaldaja käitumist lapse suhtes. 2 (3)
2-03-81
On ilmne, et lapse ja avaldaja kohtumised on olnud harvad. Lapse sõnade kohaselt kardaks ta avaldajaga koos võõrasse kohta minna. Seetõttu on vajalik, et lapse ja avaldaja suhtlemine toimuks lapsele turvalises ümbruses ning lapse ja avaldaja suhete taastamine peab kulgema lapse jaoks võimalikult valutult. Kohus leiab, et avaldaja ja lapse suhtlemine esimese 9 kuu jooksul peab toimuma Laste Tugikeskuse psühholoogi või vastava väljaõppe saanud lastekaitsetöötaja vahendusel kaks korda kuus maksimaalse kestvusega kuni 2 tundi psühholoogi või lastekaitse töötaja määratud ajal. Juhul, kui psühholoog või lastekaitse töötaja leiab, et lapse ja avaldaja suhted on lapse jaoks piisavalt taastunud, toimuvad lapse ja avaldaja kohtumised alates 10 kuust kaks korda kuus nädalavahetusel kestvusega kuni 24 tundi. Puudutatud isik on kohustatud tagama lapse kohaloleku psühholoogi või lastekaitsetöötaja juures psühholoogi või lastekaitsetöötaja määratud ajal. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.