Võlaõigus › Toetamislepingud

Kohtuistungist 16.01.2006 ja 01.03.3006 võtsid osa hageja esindajad. Hageja taotleb kostjalt laenulepingust tuleneva võla – tagastamata laenusumma 63000 krooni väljamõistmist ja viivisintressi väljamõistmist summas 6615 krooni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20. septembriks 2006, teatades määrusega ka vastamata jätmise tagajärjed (tl.1). Kostja kohtudokumente kätte ei saanud (tl.19). Määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi, määrates kostjale vastamistähtajaks 08.veebruari 2006. Kostja vastas kohtule, teatades, et ta on nõus asja arutamisega ilma tema osavõtuta, tunnistab hagi ja kohtuistungile ilmuda ei saa. Need on TsMS § 410 ja § 413 lg.1 järgi alused tagaseljaotsuse tegemiseks. Samas TsMS § 413 lg.3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui p.3: kostja oli nõus asja lahendamisega tema osavõtuta. Seega lahendab kohus asja ilma kostja osavõtuta, kuid ei tee asjas tagaseljaotsust, vaid lahendab asja sisuliselt. Kuna kostja on hagi tunnistanud, on tegemist kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja kohus jätab TsMS § 444 lg.1 alusel otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg.1 järgi majandus.- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg.1 p.1, p.6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1 sätestab kohaldatava intressimäära, milleks Eesti Panga info kohaselt on 2%. Viivist on hageja arvutanud 9%, s.o. 6615 krooni viivitatud 1 aasta 2 kuu eest. Poolte vahel on sõlmitud laenuleping 23.03.2004 laenusummale 63000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepinguga kokku lepitud 23.mai 2004. Kostja ei ole laenusummat tagastanud kokku lepitud tähtpäevaks ega ka hiljem. Seega on ta rikkunud laenulepingu p.1.2 tulenevat kohustist laen tagastada kokku lepitud tähtpäevaks. Võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, ja et tegemist on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, on

võlausaldajal õigus nõuda ka viivist tulenevalt VÕS § 108 lg.1 p.6. Intressi tasumist ei ole pooled lepingus kokku leppinud.. Hageja on viivist arvutanud õigesti VÕS § 113 lg.1, § 94 lg.1 järgi ja viivisenõude on hageja esitanud summas 6615 krooni. Need summad tulebki kostjalt hagi rahuldades välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel tuli poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagimenetluse kulude kandmise panemise poolele, kelle kahjuks otsus tehti, sätestab ka kehtiv TsMS § 162 lg.1. Seega tuleb kohtukulude ja osutatud õigusabi eest tasu väljamõistmine lahendada käesoleva kohtuotsusega. Seda on hageja ka taotlenud ja esitanud kohtukulude nimekirjad. Kohtuistungil 16.01.2006 esitas hageja kohtukulude nimekirja summale 10990 krooni, mille hulgas riigilõiv 4500 krooni ja tasu õigusabi eest kahe arve alusel summas 2360 krooni + 4130 krooni. Kohtuistungil 01.03.2006 esitas hageja kohtukulude nimekirja, milles on lisandunud tasu õigusabi eest 01.03.2006 arve alusel summas 4130 krooni, kokku kohtukulude nimekiri summale 15120 krooni. TsMS § 61 lg.1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: p.1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Riigilõiv on käesolevalt hagilt 4500 krooni. See tuleb kostjalt välja mõista. Tasu õigusabi eest on hageja maksnud 10620 krooni. Varemkehtinud TsMS § 61 lg.1 p.1 kehtestatud õigusabi tasu määr- kuni 5% hagi rahuldatud osast- on 3480 krooni. Seega on hageja esitanud õigusabi tasu hüvitamise nõude rohkem kui seadusega kehtestatud kolmekordses määras. Varemkehtinud TsMS § 61 lg.1 sätestas õigusabi eest tasu väljamõistmise alusena tingmuse: vajalikud ja põhjendatud kulud. Käesoleval ajal kehtiv TsMS § 175 lg.1 sätestab samuti, et kulud tuleb välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et kindlaliigilisel lepingulisel suhtel põhineva õiguslikult lihtsa nõude lahendamiseks ei ole põhjendatud kulutuste tegemine määras, mis ületab kolmekordselt nii riigis kehtiva miinimumpalga, seadusega kehtestatud õigusabi tasu määra kui ka oluliselt riigis kujunenud keskmise kuupalga. Sellise nõude puhul saab lugeda vajalikuks ja põhjendatud kuluks selle summa, mille kehtestas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg.1 p.1 – 3480 krooni. See summa tulebki kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise tunnistamine õigeksvõtul põhinevas otsuses tuleneb TsMS § 468 lg. 1 p.1.

Kohtunik Ü.Raag

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.