Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Avalduse ja asja materjalide kohaselt on täiteasi kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses. Täiteasjas nr 047/2006/802 algatati täitemenetlus 06.04.2006. a. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 17.03.2006.a otsus tsiviilasjas nr 2-05-15925. Avaldaja on pöördunud aegumise kohaldamiseks kohtutäituri poole, kes edastas avalduse sissenõudjale seisukoha saamiseks, Sissenõudja kohtutäiturile ei vastanud ning kohtutäitur jätkas täitemenetlust otsust tegemata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Txxxx Lxxx avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

Täitemenetluse registri andmetel on kohtutäitur Ivi Kalmet alustanud Txxxx Lxxx suhtes 06.04.2006.a täitemenetlust täiteasjas nr 047/2006/802. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 17.03.2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-15925. Tasumata põhinõude jääk on 4433,32 eurot. Sissenõudja on Ixxx Rxxxx. TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011. a kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduserakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Tuginedes Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-116-13 (p 13) ja nr 3-2-1-141-13 (p 22) antud suunistele, saab järeldada, et enne 05.04.2011.a tekkinud ning 05.04.2011. a veel aegumata nõuetele hakkas alates 05.04.2011. a kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Antud juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 17.03.2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-15925, mis jõustus 08.05.2006. a. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 08.05.2006. a. Täitedokumendist nr 2-05-15925 tulenev nõue oleks TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011. a kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast tähtaega arvestades aegunud kõige varem 2036. aastal. Nõue ei olnud seega 05.04.2011. a aegunud. Täitedokumendist tulenevalt nõudele hakkas alates 05.04.2011. a kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõue saab kõige varem aeguda 05.04.2021. a. Sissenõudja on tuginenud asjaolule, et võlgnik on vahetanud elukohta ning elab pikemat aega Soomes. Sissenõudja viitab TMS § 4 lg-le 4 ja märgib, et võlgnik ei ole kohtutäiturit ega sissenõudjat teavitanud elukoha muutmisest ning teise riiki kolimisest. Sissenõudja leiab, et käesolevalt kuulub kohaldamisele VÕS § 6 lg 2 ning Txxxx Lxxx taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seadusandja tahe oli TMS § 2231 lg-s 1 sätestatu suunata sellele, et Eestis läbiviidavat täitemenetlust saab nõude aegumise korral lõpetada. Võlgniku suhtes läbi viidavat täitemenetlust saab kohtutäitur korraldada siis, kui võlgniku sissetulekud laekuvad Eestis. Kui sissenõudjale oleks teada olnud, et võlgnik on Soome kolinud, oleks sissenõudja täitemenetluse algatanud Soomes. Kohus ei saa aegumistähtaja hindamisel TsÜS § 157 alusel arvestada asjaoluga, et võlgnik on elukohta vahetanud ega jätta täitemenetlust selle aegumise korral lõpetamata. Rahvastikuregistri andmetel omab avaldaja alates 2006. a maist (lisa-)aadressi Soomes ning alates 2007. a veebruarist omab ta seal registrijärgset elukohta. Kuigi kohtutäituri andmetel laekusid võlgnikult tööandja poolt kinnipeetud summad viimati 10.01.2017. a, ei nähtu tsiviilasjas esitatud andmetest, et sissenõudja oleks teabe (sh võlgniku võimaliku välisriiki elama asumise kohta) saamiseks kohtutäituri poole pöördunud. Seega on sissenõudja jätnud kasutamata võimaluse täitemenetluse kiirendamiseks, s.o võlgniku võimaliku töötasu arestimiseks Soomes Euroopa täitekorralduse alusel. Sellist toimingut ei saa teha kohtutäitur. Aegumisele tuginemine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus üksnes väga erandlikel asjaoludel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-199-13 p. 13). Selleks ei anna alust üksnes asjaolu, et võlgnik on tõenäoliselt võla tasumisest kõrvale hoidunud. Täiendavalt märgib kohus, et vara varjamise puhuks on sissenõudjat mõeldud kaitsma aegumise peatumine TsÜS § 157 lg-s 6 nimetatud kohtumenetluste ajaks. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr 047/2006/802 teatavaks saanud. Seega kohtu hinnangul ei esine käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul aegumisele tuginemast. Puudutatud isiku vastuväited aegumise kohaldamisele ei anna alust jätta avaldus rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu 17.03.2006. a otsusest tsiviilasjas nr 2-05-15925 tulenev nõue Txxxx Lxxxxx võlgnevuse väljamõistmiseks aegus 05.04.2021. a ning täitemenetlus täiteasjas nr 047/2006/802 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb täitemenetluse lõpetamiseks määrus ise edastada kohtutäiturile. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik esitas kohtule oma seisukoha, kuid menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.