Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Hageja nõue ja selle põhjendused 01.09.2005.a. esitas AShagi A.Tvastu 25 555 krooni saamiseks. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile Tallinn. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: maja tühi. Maksu- ja Tolliameti ning Haigekassa andmebaasis on kostja elukohaks märgitud Tallinn. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: tagasi hoiutähtaja möödumisel. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis on kostja elukohaks märgitud. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: tagasi hoiutähtaja möödumisel. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Eelistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna 19.06.2003.a. otsusest väärteoasjas nr, Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna poolt 19.05.2003.a. koostatud liiklusõnnetuse aktist, otsusest liikluskahju hüvitamise kohta ja liikluskahju käsitluskulu toimiku väljavõttest nähtub, et kostja võlgneb hagejale 25 555 krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule

leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 25 555 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 4 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) alusel, kuivõrd tegemist on kuriteoga või haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagiga. Vastavalt TsMS § 64 lgle 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt määratakse hagihind vara hagis hagetava vara väärtusega. Kuna hagetava vara väärtus on 25 555 krooni, kuulub riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 2 100 krooni riigituludesse. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni riigituludesse. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuludena 2 300 krooni. TsMS § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 63,40 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.