Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-18773

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Omaksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2006.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-18773 (endine tsiviilasja nr 2/125-25216/05)

Tsiviilasi

Eesti Energia AS-i hagi J.K`i vastu 4127,73 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Energia AS (reg kood 10421629, asukoht Laki 24, Tallinn 12915); Kostja: J.K

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista välja J.K`ilt võlgnevus 4127,73 (neli tuhat ükssada kakskümmend seitse krooni ja 73 senti) krooni AS-i Eesti Energia kasuks. Mõista välja J.K`ilt hageja poolt tasutud riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni AS-i Eesti Energia kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.04.2003.a. elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 17022736-1. Eelnevalt fikseeriti mõõtepunkti andmete kinnitamise aktis kostja tarbimise algnäidud. Vastavalt lepingule oli hageja kohustuseks müüa kostjale elektrienergiat ja kostja kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuda hageja poolt esitatud arvete alusel ja nendel näidatud tähtpäevaks. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud ning käesoleval hetkel võlgneb hagejale kasutatud elektrienergia eest 2871,40 krooni. Tüüptingimuste kohaselt arvete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub kostja maksma hagejale viivist 0,15% õigeaegselt maksmata summalt päevas. Seisuga 24.10.2005.a. võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 1256,33 krooni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletuskirju ja pretensioone nõudega võlgnevus likvideerida või alustada läbirääkimisi võlgnevuse likvideerimise osas, kuid kostja pole siiski võlgnevust likvideerinud ning hageja on katkestanud kostja elektrienergiaga varustamise võlgnevuse tõttu. Hageja palub mõista välja kostjalt põhivõlg summas 2871,40 krooni ja viivis 1256,33 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv summas 420 krooni. Kostja seisukoht 17.02.2006.a. esitas kostja avalduse, kus ta väitis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja on nõus hagejale tasuma põhivõlgnevuse, s.o 2871,40 krooni. Kostja leiab, et kohtukulud peaks jääma hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1, 3 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seisuga 24.10.2005.a. on kostja viivisvõlg hageja ees 1256,33 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4127,73 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Lukiina Vismann Kohtunik