Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja on võtnud kahju arvutuste aluseks fikseeritud kuupalga suurusega 456 eurot, väidetava tööõnnetuse hetkel, s.o 30.11.2011, oli poolte vahel kokku lepitud töötasu suuruseks 390 eurot. Lisaks leiab kostja, et hageja töötasu ei ole vähenenud ja hageja ei ole kaotanud võimalust teenida endist sissetulekut. Hageja töötasu suurenes 2014. aastal 456 euroni kuus ning peale 2015. a Xxxxis töölepingu lõpetamist oli hageja sissetulek Maksu- ja Tolliameti andmetel samasugusel töökohal Xxxx vallas (Xxxx Vallavalitsuse hallatavas lasteasutuses) veelgi kõrgem. Hagiavalduses esitatud tõendite põhjal ei saa kuidagi lugeda tõendatuks kostja vastutust kehavigastuse tekkimise eest. Lisaks esitab kostja aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on väitnud, et tööõnnetus juhtus 30.11.2011 ning selleks kuupäevaks oli hagejal teada ka võimaliku kahju tekitaja ehk kostja. Hageja esitas kostjale avalduse kahju nõude osas 27.10.2015 ehk peaaegu 4 aastat hiljem. Hageja ja Xxxxi direktori vaheline 20.12.2011 toimunud internetivestluse väljavõte kinnitab hagi aegumist ja tõendab, et kogu kostjale esitatud 30.11.2011 tööõnnetuse olemasolu võib olla fiktiivne. Maakohtu põhjendused

kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.

Hageja saab nõuda kostjalt kui tööandjalt kahju hüvitamist otseselt töölepingu rikkumisele tuginedes kui ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele tuginedes. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tehingulise nõude aegumise algusaja määramisel ei ole üldjuhul, kui seaduses või välislepingus ei ole teisiti sätestatud, tähtsust sellel, kas võlausaldaja nõudest ja selle sissenõutavusest teadis või pidi teadma. Oluline tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab VÕS § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-10, p 12). Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hagejal tuvastati püsiva töövõime kaotus alates 01.11.2012. Tagasiulatuvalt tehti 16.02.2015 otsus nr xxxx, et 20% on töövõimetusest töövigastus (tl 69). Hageja leiab, et sissetulek vähenes tal alates 01.11.2012. Kohus leiab, et kahju tekkimise aluseks olevast elusündmusest sai hageja teada kohe pärast selja vigastamist (vt töötaja ja tööandja esindaja kirjavahetus 20.12.2011, tl 79). Seda kinnitab patsiendikaart, kus on kajastatud, et hagejal tekkis tugev valu alaseljas peale raskuste tõstmist töö juures (tl 7). Saab tõsikindlalt eeldada, et patsiendikaart on täidetud hageja sõnade kohaselt. Nõue tekkis hagejal kostja vastu alates 01.11.2012, mil hageja oli teadlik kahju tekkimisest ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Kohtu hinnangul võib mõistlikult vajalikuks ajaks pärast kohustuse tekkimist lugeda üks kuu, so 01.12.2012. Seega on hagi esitatud kohtusse pärast kolme aasta möödumist. Nimetatud tähtaeg kohaldub nii mittevaralise kui varalise kahju hüvitamise nõudele.

Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue on aegunud ka lepinguvälisel alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2) kohaldub TsÜS § 153 (surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine), mis on TsÜS § 150 (kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg) suhtes erinormiks. TsÜS § 153 lg 1 järgi on nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tervisekahjustuse korral tuleb õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamine, mitte õigusvastasest teost ega tervisekahjustusest teadasaamise aega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-12, p 10). Hageja leiab, et tema varaline kahju tekkis alates 01.11.2012.

Õiguste rikkumisest teadasaamine tähendab kahju tekitamisest teadasaamist. Käesoleval juhul esitati perioodiliste maksetena tehtav tervisekahju nõue kohtusse 30.11.2016. Seega on oluline, kas hageja sai tervisekahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada vähemalt kolm aastat enne nimetatud tähtpäeva. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt, sest kahju tekkimise aluseks olevast elusündmusest sai hageja teada kohe pärast selja vigastamist haiguslehele jäädes (vt töötaja ja tööandja esindaja kirjavahetus 20.12.2011, tl 79). Seda kinnitab patsiendikaart, kus on kajastatud, et hagejal tekkis tugev valu alaseljas peale raskuste tõstmist töö juures (tl 7). Saab tõsikindlalt eeldada, et patsiendikaart on täidetud hageja sõnade kohaselt. Hageja ise väidab, et tema sissetulek vähenes 2012. a. Mittevaralise kahju tekkimisest sai hageja teada 30.11.2011, so õnnetuse tekkimise ajal. Seega on TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja alguse ja hagi esitamise vahele jääv periood rohkem kui kolm aastat.

Kuigi perioodiliselt hüvitamisele kuuluvate tervisekahju hüvitiste puhul kohaldub aegumisele lisaks TsÜS § 154, eeldab tervisekahju nõude aegumise peatumine seda, et kahjustatud isik esitab kahju põhjustanud isiku suhtes TsÜS § 153 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi, millega välistatakse tervisekahju nõude kui sellise aegumine. Kui kahju põhjustanud isik jätab edaspidi mõne perioodilise hüvitise makse tasumise kohustuse täitmata, tuleb vastava kohustuse aegumistähtaega arvestada TsÜS § 154 järgi. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1126-12, p 14). Aegumise kohaldamist ei välista, et pärast esialgset töövõimetusest teada saamist töövõimetus hiljem suureneb. Ka sellisel juhul tuleb esitada nõue TsÜS § 153 lg 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul ja töövõime kaotuse suurenemisest tingitud hüvitise suurendamise nõue hakkaks aeguma kahju suurenemisest teada saamisest või teada saama pidamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.