Tsiviilasi nr 2-05-24476
kompromissi kinnitamiseks Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
13.märtsil 2006, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
AS-i EMT (registrikood 10096159, asukoht: Valge t 16 Tallinnas) hagi KH vastu 4 843.17 krooni saamiseks.
Resolutsioon
500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 500.00 krooni, 295.32 krooni.
KH tasub maksegraafikujärgsed osamaksed Lindorff Eesti AS-i arveldusarvele nr 17000034108 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks „4335104”.
Kohus tuvastas Pooled sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Hageja esindaja palus kohtul tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 210.00 krooni. Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna kirjalikus taotluses on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ning poolte esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Antud tsiviilasjas on pooled kokku leppinud menetluskulude suuruse ja nende kandmise kostja poolt. TsMS § 168 lg 3 ja § 174 lg 4 alusel sisaldub antud määruses menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hageja esindajale tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 210.00 krooni. Tagastamise osas tuleb määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Imbi Sidok kohtunik
(allkiri)
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.