lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-23816/7

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 13.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-23816/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-16373

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Koopia Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär

Tea Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2006. a Jõgeva

Tsiviilasja number

2-05-23816

Tsiviilasi

Harte Äri OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): Harte Äri OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht - Aia t 17 Jõgeva); esindaja Meelis Sammpere, isikukood xxxxxxxxxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2006, 02. märts 2006

RESOLUTSIOON :

Kuulutada välja Harte Äri OÜ pankrot 13.märtsil 2006.a. kell 15.00. Määrata pankrotihalduriks Harte Äri OÜ pankrotimenetluses Vaido Paju, kelle aadress xxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn 10153, telefon 610 1471 ja 501 2437. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht: 04.aprillil kell 15.00 Jõgeva kohtumajas. Võlausaldajal tuleb teatada haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.. Võlgniku esindajal Meelis Sammperel tuleb enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut anda võlgniku vanne. Rakendada TsMS § 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, sealhulgas arestida võlgniku Harte Äri OÜ arvel olevad vahendid krediidiasutustes ja keelata võlgnikule kuuluva vara käsutamine. Hagi tagamise abinõude kohaldamine on pankrotihalduri ülesanne. Rakendada ärikeeldu juriidilisest isikust võlgniku Harte Äri OÜ juhatuse liikme, likvideerija Meelis Sammpere, isikukood xxxxxxxxxxx, suhtes, keelates tal kuni pankrotimenetluse

lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist. Pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus: Ajutise halduri tasu kohta on koostatud eraldi määrus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib võlgnik esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud: võlgnik Harte Äri OÜ on esitanud avalduse tema enda pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse aluseks on asjaolu, et osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Avalduses sisalduvad andmed vara ja võlgade kohta. Sellest nähtub, et võlgnikul avalduse esitamise hetkel on vara: raha Hansapangas 9593.51 krooni; Jõgeva Elamu käes asuvad ukse- ja aknatrellid ning Tuletõrje- ja valvesignalisatsioon – 21000 krooni, omakapital - -40000 krooni. Ning võlad seisuga 30.11.2005.a on: Kesk-Eesti Ärikeskus AS-le – 2526.05 krooni, Neimeil OÜ-le – 8302.13 krooni, Tabivere Vallavarale – 8358.74 krooni, Ibero Eesti OÜ-le – 15335.05 krooni, Tartu Külmhoone AS-le – 41043.99 krooni, Maksuametile 410300.53 krooni ja intresse 340337 krooni. Töötajad nõudeid ettevõtte vastu ei oma, likvideerijale töötasu makstud ei ole. Kohus algatas Pankrotiseaduse § 13 lg.1, lg.2, lg.4, § 15, § 17 lg.1 alusel pankrotimenetluse, määras ajutise halduri. Ajutise halduri aruandest ja selle lisadest (tl.1028) nähtub, et võlgnikul on varasid 9598.41 krooni ulatuses. Osaühing tegeles kosmeetikakaupade, kodukeemia jaemüügiga ning kunstlillede jae- ja hulgimüügiga. Realiseerimise netokäive oli aastate lõikes järgnev: 2000 – 5125382 krooni, 2001 – 5149974 krooni, 2002 – 4274228 krooni. Kahjum majandustegevusest oli vastavalt: 2000 - 227265 krooni, 2001 – 133248 krooni, 2002 – 1794 krooni. Osaühingul oli 2002. aasta lõpu seisuga varasid 591472 krooni, millest ostetud kaubad müügiks väärtuses 516194 krooni. Likvideerija ütluste kohaselt müüdi enamus varasid OÜ-le Piret Tänav. Piret Tänav OÜ puhul on tegemist firmaga; mis kaupleb Harte Äri nime all Jõgeval. Firma osanikuks ning juhatuse ainuliikmeks on Meelis Sammpere. Seega on tegemist võlgniku lähikondsega PankrS §117 lg2 p1 ja p2 tähenduses. Ajutise pankrotihaldurile pole esitatud kõiki vara müüki ning kohustuste tasumist puudutavaid dokumente, mille tõttu ei saa kindlalt väita, et puudub pankrotivarasse tagasivõitmise ja –nõudmise võimalus. Võlgnikul on võlgasid 757778 krooni ulatuses, sealhulgas Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskusele põhivõlgnevus – 410301 krooni ja intressi 347778 krooni. Võlgnevusest moodustab käibemaks 440822 krooni, sotsiaalmaks 247015 krooni, tulumaks 59337 krooni. Muude võlgnevuste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Osaühingu osakapitali suuruseks oli 40000 krooni 2000. majandusaasta aruande kohaselt oli kahjum majandustegevusest 227265 krooni, omakapitali negatiivne 184467 krooni. 2001.a lõppes Äriregistri andmetel kasumiga 133248 krooni, omakapitali suuruseks 46336 krooni. Bilansi kohaselt oli eelmiste perioodide kahjumiks 130912 krooni, kuid tegelikult peaks see olema 228467 krooni. Sellest tulenevalt oleks jätkuvalt negatiivne ka omakapital 51219 krooni. 2002. a esitatud majandusaruande kohaselt oli kasum 1794 krooni ning omakapitali suuruseks 48130 krooni. Tegelikult oleks õige omakapital miinuses 49425

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

krooni. Seoses omakapitali mittevastavusega Äriseadustikule, oleks firma juhtkond pidanud vastavalt Äriseadustiku §171 meetmed tarvitusele võtma juba 2001. aastal. Seega oli firma juhatuse poolt mitu aastat täitmata Äriseadustiku nõuded osaühingu netovara suhtes, samuti on esitatud registrile täiesti suvalisi andmeid ettevõtte majandusliku olukorra kohta. Ajutine haldur analüüsib ja annab ülevaate varade tagasivõitmise ja –nõudmise võimalustest, maksevõimest ja maksevõimetuse põhjustest. Firmal on reaalselt vara 9598.41 krooni, kohustusi samal ajal 757778 krooni suuruses summas. Kohustused ületavad tunduvalt ettevõtte vara. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kindel ei saa olla vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalikkuses. Ajutine pankrotihaldur, juhindudes Pankrotiseaduse §29 lg1, palub lõpetada OÜ Harte Äri (likvideerimisel) (registrikood xxxxxxxx) asukohaga Aia 17, Jõgeva, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning määrata OÜ Harte Äri dokumentide hoidjaks Meelis Sammpere, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Jõgeva. Kohtuistungil 13.02.2006.a (tl 30-32) jääb ajutine haldur selle seisukoha juurde. Samas selgus, et võlgnik ei ole esitanud ajutise haldurile ja ka kohtule kõiki firma maksejõuetuse põhjusi kinnitavaid dokumente. Võlgnik seletas kohtule, et ta ei osanud seda teha. Kohus leidis, et asja ei saa lahendada, kui võlgnik ei ole oma allkirjaga kinnitanud maksejõuetuse põhjusi. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustust teha koostööd ajutise pankrotihalduriga, määras võlgnikule tähtaja maksejõuetuse põhjuste esitamiseks kohtule ja järgmise kohtuistungi aja. Ajutise pankrotihalduri täiendava aruande ja selle lisade (tl 35-46) kohaselt osaühingu likvideerimismenetlust alustati 31.01.2003.a, mille alguses majandustegevus toimus edasi. Ajutine haldur analüüsib osaühingu tegevust 2003. aastal ning jääb varem aruandes välja öeldud arvamuse juurde, et OÜ Harte Äri pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistungil 02.03.2006.a (tl 47-49) ajutine haldur tegi ülevaate Harte Äri tegevusest 2002.a keskpaigast kuni 2003. a novembrini, mille kohta ta sai likvideerijalt nii hankijate arved Harte Ärile kui ka Harte Äri arved ning samuti väljatrüki Piret Tänava raamatupidamisest kaupade kohta. Nende kohaselt oli tasutud kokku 256818 krooni ning erinevad firmad on teinud krediitarveid. Osa kaubast oli krediitarvetega tagasi võetud ja osa müüdud. Otsus Osaühingu likvideerimise kohta oli tehtud ainuosaniku poolt 31.01.2003.a. Selgitab kohtule 2001. ja 2002. aasta bilanssi, Äriregistri andmeid ja seda et aruandes pidanuks eelmise aasta kahjumi kandma üle järgmisse aastasse, mille järgi Harte Äri kahjum peab olema mitte 130000 krooni vaid 227000 krooni. Halduri arvamuse kohaselt võib küll vara tagasivõitmise võimalus olla, kuid ei ole otstarbekas. Aruandes on viidatud omakapitali probleemile, olulisele maksuvõlgade suurenemisele likvideerimise käigus, käibemaks jäeti lihtsalt maksmata, see on karistatav KarS järgi. Kohtuistungil jääb ajutine pankrotihaldur aruandes esitatud arvamuse juurde ning leiab, et tagasivõitmise võimalusi esineks, kuid majanduslikku otstarbekust selleks ei ole. Kuigi taotleb pankroti raugemist, leiab, et ei saa minna mööda likvideerija ja juhatuse liikme suhtumisest majandustegevusse ja oma kohustuste täitmisse vastavalt seadusele. Võlgniku seletuse kohaselt Harte Äril oli kaupa, kuid see oli võlas olev kaup. Ei kandnud üle sotsiaalmaksu, millest tekkis sotsiaalmaksu võlg, mida ei makstud, kuigi palgad töötajatele maksti. Aktiivne müük lõppes septembris 2003. OÜ-le Piret Tänav müüdi ära laokaubad, ja

kaubad, mida raske müüa kiirmüügina või jaemüügina. Likvideerimise ajal hankijatele oli teada, et meil on raske seis. Osa hankijatest võtsid kauba tagasi, osa lubasid kauba ära müüa. Septembrist töötajad (17) enam tööd ei teinud, neid vabastati erinevatel aegadel, enamus 01. detsember 2003. Kui tehti likvideerimisotsus, siis oli eesmärgiks et ei jääks kaupa, mida peab valvama, säilitama ja hoidma, et saaks kõik ära müüa. 2003.a veebruaris tegi audiitor järeldusotsuse, mille kohaselt ühel aastal oli raamatupidamine puudulik. Maksuamet ei olnud nõus käibemaksu võlga ootama. Kauba müügist raha läks otseste kulude katmiseks (palgad, elekter jne). Likvideerimise lõpetamine toimub sisuliselt veel praegu. Sel alal tegutseb üks kauplus, millel on silt Harte Äri kuigi seal tegutseb Piret Tänav, see kauplus asub Jõgeval Aia

10.Teine kauplus tegutseb Põltsamaal. Piret Tänavale müüdi ära osa kaubast ning anti üle kõik sisustus, vanad letid. Kaupa ei olnud 108000 eest, seda oli 150000 eest. Veebruari alguses oli otsus tegevust jätkata, likvideerimise plaani ei olnud, oli tahtmine olukorrast välja tulla, käibe langus ei olnud suur. Maksuamet andis aasta võlgade likvideerimiseks. Osaühingu likvideerimise viis oli valitud likvideerija poolt ainuisikuliselt, kuna ei pidanud õigeks viia läbi lõpumüüki ja seda et töötajad oleks pidanud kohtusse pöörduma oma õiguste kaitseks. Kohtu nõudmisele esitada firma käive kuude lõikes, võlgnikul vastust ei ole, arvab et see võis olla 60-70000 krooni kuus. Eelneva aasta maksuvõlad on muutunud, need on tõusnud oluliselt. Palub pankrot välja kuulutada. Seega on nii võlgnik kui ka ajutine haldur ühetaolisel seisukohal- võlgnik on maksejõuetu. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetlust ei saa lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ehkki on võimalus, et võlgnikul ei jätku kohtuistungi aja seisuga vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ilmne, et ajal, mil otsustati osaühingu likvideerimine, töötas äriühing stabiilselt, oli olemas tegevuse jätkamiseks vajalik vara ja puudusid alused arvata, et ettevõte kujuneb maksejõuetuks. Äriühingul olemasolev vara võimaldanuks katta tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud võlad. 2002.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel vara rohkem kui 590000 krooni, debitoorseid võlgasid rohkem kui 70000 krooni, maksuvõlgasid oli summas üle 115000 krooni (tl.26). Olid olemas võlad hankijatele summas, mis ületas 400000 krooni. Samas on OÜ Harte Äri ettevõte, mille tegevusalaks on jae- ja hulgikaubandus, s.t. tema majandustegevusele on iseloomulik kõrge jooksva võla seis hankijate ees ja see ei kujuta iseenesest maksejõuetust. Võlgniku maksuvõlad on kasvanud jaanuariks 2006 757778 kroonile. Seega äriühingu võlad on kasvanud pärast likvideerimisotsuse tegemist. Samas on võlgniku vara vähenenud samal perioodil 9598.41 kroonile. Äriseadustiku § 209 lg.2 järgi likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. § 209 lg.3 järgi likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. § 211 järgi likvideerimise alustamisel koostavad likvideerijad bilansi. Käesoleval juhtumil ei ole ettevõtte likvideerimismenetlust Äriseadustikus ettenähtud viisil toimunud. Pärast likvideerimisotsuse tegemist on võlgniku võlgade summa mitmekordistunud. Võlgnikettevõte on jätkanud oma senist majandustegevust- jaekaubandust - ja likvideerimisotsusele järgnenud perioodil on võlgniku juhatuse liige M.Sammpere müünud äriühingu vara oma lähikondsele- OÜ-le Piret Tänav. Sellega on võlgnikettevõte muutunud sisuliselt varatuks ja majandustegevust samal tegevusalal jätkab võlgniku juhatuse liikme M.Sammperega seotud teine äriühing. M.Sammpere on ka kolmanda äriühingu juhatuse liige – OÜ Raatuse Tööstuskaubad. M.Sammpere sõnul ka äriühing Piret Tänav OÜ „sumbub vaikselt“. Harte Äri OÜ on maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseaduse § 1 lg.2 mõttes) . Pankrotiseaduse § 31 lg.4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi rohkem kui 750000 krooni ulatuses ja vara vähem kui 10000 krooni. Kohus on seisukohal, et asjas on olemas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku juhatuse liige on muutnud ettevõtte varatuks, müües olulise osa talle kuuluvast varast oma lähikondsele. See on tagasivõitmise alus Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.1 ja § 110 lg.1 p.3 või 4 , lg.3 järgi. Lisaks sellele on juhatuse liikme-likvideerija tegevuses KarS § 381 ja § 384, s.o. pankrotikuriteo tunnused. Kuna võlgniku likvideerija on teinud tegusid, mis on teadlikult viinud maksejõuetuseni, ei saa tal võimaldada selliste tegude jätkamist ka teistes äriühingutes, mistõttu tuleb rakendada ärikeeldu Pankrotiseaduse § 91 lg.2 alusel. Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Kuna ajutise halduri tasu on edasikaevatav Pankrotiseaduse § 23 lg.3 järgi erinevalt kohtuotsusest, on ajutise halduri tasu kohta koostatud eraldi määrus. Käesoleva määruse tegemisel on kohus lähtunud Pankrotiseaduse § 22, § 23, § 31 lg.1, lg.2, lg.4, lg.5, § 91 lg.2.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja