Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagimaterjalide kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostja D.J 05.10.2000.a. Q-GSM lepingu(d) nr. 10074357, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2655,83.- krooni, millele lisanduvad viivised. Seisuga 05.08.2001.a. on kostja põhivõlgnevus Tele2 Eesti AS ees summas 2655,83.- krooni ja viivis (ajaperioodi 05.08.2001.a kuni 17.06.2005.a. eest) 4562,81.- krooni. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist 2655,83.- krooni suuruses summas. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes kostjaga sõlmitud lepingust tulenevatest üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt kostjaga lepingu. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni 29.06.2005 aastani võlgnik ei täitnud oma kohustust ega rahuldanud nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest tulenevalt, kui pooled ei suuda ise vaidlust lahendada, pöördutakse selle lahendamiseks Tallinna Linnakohtu (praegune Harju Maakohus) poole. Hageja peab kostja poolset käitumist nimelt: lepingu(te)st tuleneva võlgnevuse mittetasumist õigusvastaseks ja süüliseks. Kostja on olnud teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata ning seetõttu on hageja olnud sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostja D.J’ilt Aktiva Finants OÜ kasuks välja võlgnevus summas 2655,83.- krooni ja viivised summas 2655,83- krooni, samuti kohtukulud: riigilõiv summas 420.- krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 265,58.- krooni. Poolte kokkulepe: 14.02.2006.a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks omavahel 13.02.2006.a. sõlmitud kompromissilepingu, mille kohaselt D.J kohustub osamaksetena hageja esindaja Julianuse Inkasso Agentuur AS, Hansapangas olevale arveldusarvele nr. 221015269783, viitenumbriga 701794686 tasuma võla summas 5311,66.- krooni ja kohtukulude katteks 685,58.- krooni alates 28.02.2006.a. alljärgneva graafiku alusel:

28.02.2006.a. summas 1000.- krooni; 28.03.2006.a. summas 1000.- krooni; 28.04.2006.a. summas 1000.- krooni; 28.05.2006.a. summas 1000.- krooni; 28.06.2006.a. summas 1000.- krooni; 28.07.2006.a. summas 997,24.- krooni;

Sõlmitud kompromissilepingust tulenevate maksete viivitamisel on Aktiva Finants OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Kohtule esitatud kompromissilepingus teevad pooled ettepaneku, et Harju Maakohus (endine Tallinna Linnakohus) kinnitaks nende vahel sõlmitud kompromissi määrusega ja lõpetaks käesoleva tsiviilasja menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad sõlmitud kompromissilepingus, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning, et kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-1 kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 kohaselt kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud kompromissileping (kokkulepe) tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Pooled on jõudnud vaidlusküsimuse rahumeelse lahenduseni. Seetõttu puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus juhindub TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1; § 661 lg 2. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.