hageja osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Kadri xxxx (Julianus Inkasso osaühing, e-post: [email protected]); kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx).
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxxxhageja osaühingu Aktiva Finants kasuks välja paketi Nuti 7,99 kuutasu võlgnevus summas 0.95 eurot ja paberarve saatmise tasu 1.16 eurot, kokku 2.11 eurot (kaks eurot ja 11 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-16-5729
I Hageja nõue
1.Hageja on esitanud kostja vastu võlgnevuse nõude. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud nõude Xxxxaktsiaseltsilt 28.05.2015 loovutamise teel. Hageja omandas kostja vastu põhinõude summas 135.59 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Xxxxaktsiaselts ja kostja sõlmisid 21.09.2012 liitumislepingu nr xxxx. leping sõlmiti telefoni teel. Lepingu kohaselt kohustus Xxxxaktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele tasuma õigeaegselt ja regulaarselt. Xxxxaktsiaselts täitis enda lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja jättis osutatud teenuse eest tasumata. Kostja jättis tasumata arve nr 44237953 summas 139.42 eurot, millest hageja nõuab peale viivise mahaarvestamist 135.59 eurot. Hageja nõuab lisaks põhivõlale võlgnevuse sissenõudmise kulu, mille suurus tulenevalt Xxxxaktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast on 28.77 eurot. Samuti soovib hageja kostjalt nõuda viivist tasumata summalt 0,15% iga maksmata päeva eest kokku summas 103.52 eurot. Hageja 06.06.2016 täiendava selgituse kohaselt koosneb põhinõue 135.59 Nuti 7,99 kuutasust 15.98 eurot, kõnedest/SMS lühisõnumitest summas 89.68 eurot, paberarve saatmistasust 1.16 eurot ja võla sissenõudmiskulust 28.77 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 135.59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 67.12.eurot ja viivis alates 16.10.2015 määras 0,15% päevas kuni summani 68.47 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu, kuna nõue on põhjendamatu. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta saanud teenust, mille eest temalt raha nõutakse. Kuna tegemist on petuskeemiga, mida tunnistab ka Xxxx, siis leiab kostja, et ta ei pea selle probleemiga tegelema. Kostja vastuse kohaselt näitas tema telefon, et ta on vastu võtnud kõne Somaaliast ja kolm kõnet ka sinna teinud, kuid tegelikult ei puutunud kostja laua peal olevat telefoni. Ometigi on telefon kõned registreerinud ja kuidas see on võimalik, oskavad öelda IT-spetsialistid. Kostja toob oma vastuses välja, et ta ei ole kunagi ja kellelegi saatnud ühtegi SMS-i. Peale selle ei oska kostja peale eesti ja vene keeleühtegi võõrkeelt, kuna koolis õpitud saksa keel on aastatega ununenud. Kostja jaoks on tänaseni teadmata, kuidas salasõnaga kaitstud number sattus võõraste kätte ja ei ole kasutatud kõnepiirangut, kuigi eelnevalt on seda 2 korda tehtud. Ka ei ole kostja oma telefoni andnud kellegi teise kätte. Kostja lõpetas lepingu, kuna arvas, et pole välistatud võimalus, et järgmisel kuul on tema arve 1000 eurot.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-16-5729
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hagiavalduse kohaselt loovutas Xxxxaktsiaselts 28.05.2015 oma nõude kostja vastu hagejale. Nimetatust tulenevalt on hagejal kostja vastu nõue, mis koosneb põhinõudest summas 128.37 eurot ja sellele lisanduvatest kõrvalnõuetest. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamist.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Xxxxaktsiaselts ja kostja sõlmisid liitumislepingu, mille alusel Xxxxaktsiaselts osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma.
7.Hageja leiab, et Xxxxaktsiaselts täitis enda lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt, kuid kostja jättis talle osutatud teenuse eest tasumata arve nr 44237953 summas 139.42 eurot, millest hageja nõuab 135.59 euro tasumist. Lisaks nimetatule nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 67.12.eurot ja viivis alates 16.10.2015 määras 0,15% päevas kuni summani 68.47 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 01.02.2017 toimunud kohtuistungil on hageja vähendanud nõuet 7.22 euro võrra tulenevalt asjaolust, et 2014. a juuli arve sisaldab terve kuu lepingulist maksumust, vaatamata asjaolule, et kostja lõpetas lepingu 03.07.2014 (01.02.2017 kohtuistungi protokolli lk 4). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude suuruseks (135.59 – 7.22) 128.37 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna leiab, et on saadud teenuste eest tasunud, kuid lõpetas Xxxxaktsiaseltsiga lepingu piraatkõnedest tekkinud võlgnevuse tõttu.
8.Arve nr 44237953 (tl 20, 21) kohaselt, millele hageja oma nõudes tugineb, on kostjal võlgnevus eelmiste perioodide eest 110.65 eurot ja sellele lisanduvad viivised ja leppetrahvid kokku 28.77 eurot, tasumisele kuuluv summa on kokku 139.42 eurot, millest hageja nõuab peale viivise 3.83 eurot ja 01.02.2017 kohtuistungil nõude vähendamist 7.22 euro võrra 128.37 eurot. Kuna hageja viidatud arvelt nr 44237953 (tl 20, 21) ei selgu kostjalt nõutava võlgnevuse alus, siis tuleb kohtu hinnangul hageja põhinõude kujunemist jälgida arvel nr 42951781 (tl 13, 14) selgituste põhjal, mille kohaselt on kostjale esitatud arve 2
2-16-5729
rahvusvahelise kõne eest kestvusega kokku 1 tund ja 3 sekundit, maksumusega koos käibemaksuga on 97.49 eurot. Hageja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisel välja toonud, et põhivõlgnevus koosneb Nuti 7,99 kuutasust 15.98 eurot, kõnedest/SMS lühisõnumitest summas 89.68 eurot, paberarve saatmistasust 1.16 eurot ja võla sissenõudmiskulust 28.77 eurot (tl 48), hageja on kohtuistungil kuutasu 7.22 euro võrra vähendanud. Kohus leiab, et hageja ei ole selgelt välja toonud põhivõla koosseisu, kuna hageja selgituste kohaselt on kõnedest/SMS lühisõnumitest tulenev võlgnevus 89.68 eurot, kuid arvelt nr 42951781 (tl 13, 14) nähtub, et kostjale on esitatud arve 2 rahvusvahelise kõne eest maksumusega koos käibemaksuga on 97.49 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja tasunud Xxxxaktsiaseltsi esitatud rahvusvahelistest kõnedest tulenevat nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõudest 128.37 eurot tuleb kõnedest/SMS lühisõnumitest tuleneva nõude suuruseks lugeda 97.49 eurot.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et rahvusvaheliste kõnede eest ei ole kostja tasunud.
10.Rahvusvahelistest kõnedest tulenev võlgnevus 10.1 Kostja vastuväite kohaselt on vaidlusalused rahvusvahelised kõned väidetavalt Somaaliasse tehtud kõned, mis toimusid kostja telefonilt tema nähes. Kostja selgituste kohaselt lebas telefon kõnede toimumise ajal laual. Kostja selgitas kohtuistungil, et telefon ei helisenud, kuid vilkus. Kostja arvamuse kohaselt on tegemist tehnilise probleemiga, kuna ta ei ole kunagi Somaaliasse helistanud ja ta ei valda võõrkeeli, mis võimaldaksid tal sealseid kõnesid pidada. Arvelt nr 42951781 (tl 13, 14) nähtub, et kostjale on esitatud arve 2 rahvusvahelise kõne eest kestvusega kokku 1 tund ja 3 sekundit. Eeltoodust järeldub, et kuna arve kohaselt kulus kahele kõnele aega 1 tund ja 3 sekundit, siis pidi vähemalt ühe kõne pikkuseks olema (1 h 3 sek : 2) ligikaudu pool tundi (30 minutit). Kohtu hinnangul eeldab vähemalt poole tunni kestvusega kõne pidamine peetavast kõnest arusaamist ja räägitavas keeles suhtlemisoskust, siis tuleb kostja vanust ja haridustaset arvestades usutavaks pidada kostja väidet, et ta ei valda võõrkeeli, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et kostja pidas pikki kõnesid Somaaliasse olukorras, kus ta ei saanud aru räägitavast jutust ega osanud ise võõrkeeles vastata. Asjaolu, et kostja poolt kõnede pidamine ei ole tõenäoline, kinnitab ka Xxxxaktsiaseltsi 13.02.2015 vastuse (tl 62) kohaselt on vaidlusaluste kõnede puhul tegemist petuskeemi numbritega.
10.2.Kuigi Xxxxaktsiaselts tunnistab oma 13.02.2015 vastuses (tl 62), et vaidlusaluste rahvusvaheliste kõnede puhul on tegemist petuskeemi numbritega, asub Xxxxaktsiaselts oma vastuses seisukohale, et kuna kostja ei ole varem sellekohase probleemiga Xxxx poole pöördunud, siis puudub alus tagasiarvestamiseks. Kohus leiab, et Xxxxaktsiaselts vastusest ei tulene põhjused, mis takistaksid olukorras, kus on selgunud, et kostja võlgnevus tekkis petuskeemi numbritelt tulnud kõnedest, teha tasaarvestus peale kostja poolse kirjaliku avalduse saamist. Kohtu hinnangul on põhjendamatu Xxxxaktsiaseltsi vastuväide, et tasaarvestuse tegemist välistab asjaolu, et kostja ei ole varasemalt selle probleemiga Xxxxaktsiaseltsi pöördunud. Kostja on 01.02.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et vaidlustas Somaalia kõned, kuid Xxxx ei hakanud vaidlust lahendamagi. Kostja selgituste kohaselt käis ta võlanõuete osakonnas, kuid sealt öeldi, et see võlg läheb inkassosse ja
2-16-5729
seetõttu tuleks sinna helistada. Samuti selgitas kostja, et küsis Xxxxaktsiaseltsi Mustakivi Rimi Xxxx esindusest, et kas ta peab mingi vastuväite kirjutama, kuid sealt öeldi, et ei ole vaja. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Xxxxaktsiaselts oleks selgelt välja toonud vaide esitamise ja selle lahendamise protseduuri, mida kostja saanuks järgida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Xxxxaktsiaselts ei ole kostjale nõuetekohaselt selgitanud vaidlustamise korda, siis tulnuks Xxxxaktsiaseltsil vaidlusalused rahvusvahelised kõned tasaarvestada.
10.3.Kostja on oma vastuses välja toonud oma seisukoha, et kuna tegemist on petuskeemiga, mida tunnistab ka Xxxx, siis ei pea tema selle probleemiga tegelema. Kostja vastuse kohaselt näitas tema telefon, et ta on vastu võtnud kõne Somaaliast ja kolm kõnet ka sinna teinud, kuid tegelikult ei puutunud kostja laua peal olevat telefoni, kuid kuna telefon on kõned registreerinud, siis peaks seda selgitama IT-spetsialistid. Xxxxaktsiaseltsi 13.02.2015 vastuses (tl 62) selgitati kostjale, et telefoni menüüs on võimalik kasutada helistajate grupi funktsiooni, mis võimaldab piirata sissehelistamist teatud numbritelt või teha numbrivahetus. VÕS § 141 lg 1 p 2 kohaselt teeb tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses. VÕS § 141 lg 3 kohaselt on VÕS § 141 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxaktsiaselts ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel VÕS § 141 lg 1 p 2 tulenevaid nõudeid. Xxxxaktsiaselts on tunnistanud, et vaidlusaluste kõnede näol on tegemist petuskeemi numbritega ja kuna kostja kasutas Xxxxaktsiaseltsilt ostetud telefoni (tl 8), siis leiab kohus, et Xxxxaktsiaseltsil oli kohustus arvestades seda, et n.n piraatkõnede saabumine telefonidele on üldteada asjaolu, selgitama välja kliendi (kostja) teadmised talle müüdava telefoni funktsioonidest ning vajadusel abistama kostjat telefonis n.n piraatkõnede välistamise funktsioonide valikul, näiteks nagu on Xxxxaktsiaselts selgitanud oma 13.02.2015 vastuses (tl 62).
10.4.Asja materjalidest ei nähtu, et Xxxxaktsiaselts oleks tasunud kolmandatele isikutele kostjalt rahvusvaheliste kõnede eest nõutava summa 97.49 eurot või oleks samas ulatuses muul moel kahju kandnud.
11.Hea usu põhimõtte kohaldamine
11.1.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
11.2.Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud hea usu põhimõtte kohaldamist poolte vahelistes lepingulistes suhetes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15 tehtud lahendi punktis 13 selgitanud järgnevat: tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad isikud õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil või teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil. VÕS § 6 lg-te 1 ja 2 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu
2-16-5729
põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lisaks tuleneb VÕS § 76 lg-st 2, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades tavasid ja praktikat. Hea usu põhimõttega kooskõlas peavad oma õigusi teostama ja kohustusi täitma ka töölepingu pooled (VÕS § 1 lg 1 ning TLS § 15 lg 1 ja § 28 lg 1). Kolleegium selgitas, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Seejuures on hea usu põhimõtte kohaldamine õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7,§ 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 14). Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma tsiviilasjas nr 3-2-1-148-16 tehtud lahendi punktis 15.
11.3.Kohus leiab, et kuna Xxxxaktsiaselts ei ole kostjale, kui tarbijale, arusaadaval viisil selgeks teinud teavet, mis oli kostjale vajalik Xxxxaktsiaseltsi müüdud telefoni kasutamiseks ja sissetulevate n.n piraatkõnede välistamiseks ning nõuetekohase vaide esitamiseks, siis ei ole Xxxxaktsiaselts kostjaga lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, kuna ei ole täitnud seadusest tulenevaid nõudeid tarbijale müügil. Eeltoodust tulenevalt puudus Xxxxaktsiaseltsil VÕS § 6 lg 2 ja 76 lg 2 tulenevalt alus nõuda kostjalt rahvusvahelistest kõnedest tulenevate nõuete täitmist.
11.4.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu tulenevalt rahvusvahelistest kõnedest (kõnedest/SMS lühisõnumitest) summas 97.49 eurot. Kohus on eelnevalt kohtuotsuse punktis 8 käsitlenud hageja nõude suuruse kujunemist.
12.Leppetrahv/võla sissenõudmise kulu Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmise kulu, mille suurus tulenevalt Xxxxaktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast on 28.77 eurot (tl 48). Hageja tõendina esitatud arve nr 44237953 (tl 20, 21) kohaselt, millele hageja oma nõudes tugineb, on kostjal võlgnevus eelmiste perioodide eest 110.65 eurot ja sellele lisanduvad viivised ja leppetrahvid kokku 28.77 eurot. Eeltoodust järeldub, et hageja on käsitlenud nõuet kostja vastu summas 28.77 eurot nii võlgnevuse sissenõudmise kuluna kui ka leppetrahvina. Kohus leiab, et hageja esitatud arvetest (tl 20, 21) ei nähtu, viivise ja leppetrahvi suuruse kujunemine. Hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt nõuavad nad leppetrahvi summas 28.77 eurot, mille suurus on tulenevalt Xxxxaktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast 22 % võlgnevusest, millele lisandub käibemaks (tl 35). Kuigi kohus leiab, et hageja selgitustest tulenevalt ei ole leppetrahvi/võlgnevuse sissenõudmise kulu selgelt jälgitav, ei analüüsi kohus seda asjaolu põhjusel, et eelnevalt on kohus kohtuotsuse punktis 11 asunud seisukohale, et hageja nõue kostja vastu rahvusvahelistest kõnedest (kõnedest/SMS lühisõnumitest) summas 97.49 eurot on vastuolus hea usu põhimõtetega ja ülejäänud nõue kostja vastu ei ole märkimisväärne, siis leiab kohus, et hagejal puudub VÕS § 6 lg 2 ja 76 lg 2 tulenevalt alus leppetrahvi võlgnevuse summas 28.77 eurot nõudmiseks.
13.Kuutasu
2-16-5729
13.1.Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude kokku summas 128.37 eurot, mis lisaks rahvusvaheliste kõnede (kõnede/SMS lühisõnumite) võlgnevusele 97.49 eurot ja leppetrahvi/võlgnevuse sissenõudmise kulule summas 28.77 koosneb Nuti 7,99 kuutasust 15.98 eurot, mida hageja on kohtuistungil kuutasu 7.22 euro võrra vähendanud ja paberarve saatmise tasust 1.16 eurot. Kohus on eelnevalt kohtuotsuse punktis 8 põhjendanud rahvusvaheliste kõnede (kõnede/SMS lühisõnumite) võlgnevusele summas 97.49 eurot kujunemise suurust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu Nuti 7,99 kuutasu eest on (põhinõue 128.37 eurot – kõnede võlgnevus 97.49 – leppetrahv 28.77 eurot – paberarve kulu 1.16 eurot) 0.95 eurot.
13.2.Kohus leiab, et kuna kostja on Xxxxaktisaseltsiga sõlmitud liitumislepingus (tl 60) kokku leppinud telefoniteenuse kasutamises pakett Xxxx Hinnaliider ja arvetelt nähtub paketi nimetusena Nuti 7,99 (näiteks tl 14) ning nimetatud erinevuse osas poolte vahel vaidlus puudub, siis tuleb hageja nõue paketi Nuti 7,99 kuutasu võlgnevuse eest summas 0.95 eurot rahuldada.
14.Paberarve 14.1 Hageja põhinõue kostja vastu summas 128.37 eurot koosneb paberarve saatmise tasust 1.16 eurot. Kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja selgitanud, et igakuise arve kostja aadressile postitamise kulu on 0.58 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud nõude kostja vastu kahe kuu postitamise kulu (0.58 x 2 = 1.16) võlgnevuse nõudes. Kostja vastuväidete kohaselt on ta arve saamisel augustis tasunud arvel märgitud summa ja seetõttu puudub tal võlgnevus.
14.2.Arvel nr 42951781, mis on esitatud 2014. a juuni eest (tl 14) ja arvel nr 43304807, mis on esitatud 2014. a juuli eest (tl 16), on mõlemal välja toodud igakuise arve postiaadressile väljastamise kulu 0.58 eurot. Hilisematele kostjale väljastatud arvetel (tl 17 – 21) arve postiaadressile väljastamise kulu lisatud ei ole. Kostja poolt 21.08.2014 tasutud 8 eurot kajastub 01.09.2014 esitatud arvel (tl 17) ja arvelt nähtub, et kostja makstud summa võrra on kostja võlgnevust vähendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on lepingu sõlmimisel nõustunud paberarve väljastamisega ja sellest tuleneva kuluga ning pole seda kulu 2014. a juuni ja juuli eest tasunud, siis tuleb nimetatud võlgnevus summas 1.16 eurot VÕS § 76 lg 1 tulenevalt kostjalt välja nõuda.
15.Viivis
15.1.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS 113 lg 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
2-16-5729
15.2.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 67.12.eurot ja viivis alates 16.10.2015 määras 0,15% päevas kuni summani 68.47 eurot. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale peale kostja poolt Xxxxaktsiaseltsiga lepingu lõpetamist esitanud viivise nõude. Kostjale 01.09.2014 esitatud arvel kajastub viivis summas 3.83 eurot (tl 17, 18), kuid hagiavalduse kohaselt ei nõua hageja kostjalt arvel kajastatud viivise summas 3.83 eurot tasumist. 01.11.2014 esitatud arvel on kajastatud viivised ja leppetrahvid summas 28.77 eurot (tl 20, 21), kuid hageja menetlusdokumentides ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt tuleb seda summat käsitleda leppetrahvina/võlgnevuse sissenõudmise kuluna, mille suurus tulenevalt Xxxxaktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast (tl 48). Eeltoodust tuleneb, et hageja on loobunud kostjale esitatud arvetel kajastatud viivise summas (3.83 + 28.77) 32.60 eurot nõudest.
15.3.Kohus märgib, et kohtuotsuse punktides 10-12 on kohus põhjendanud hageja rahvusvaheliste kõnede võlgnevusest ja leppetrahvist/võla sissenõudmiskulust tuleneva nõude rahuldamata jätmise aluseid ja nimetatust tulenevalt puudub alus rahuldada hageja viivise nõue eeltoodud võlgnevustelt. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus hageja viivise nõuet kostjalt välja mõistetud põhivõlalt summas (0.95 + 1.16) 2.11 eurolt.
15.4.Kostja on vastuväitena hagile välja toonud asjaolu, et vaidlustas Xxxxaktsiaseltsi esitatud piraatkõned ja tasus peale lepingu lõpetamist ülejäänud osas Xxxxaktsiaseltsi osutatud teenuste eest esitatud arved. 01.09.2014 kostjale esitatud arvelt (tl 17) nähtub, et kostja on tasunud 21.08.2014 8 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja vaidlustas Xxxxaktsiaseltsi rahvusvahelistest kõnedest tuleneva võlgnevuse ja on tasunud muude Xxxxaktsiaseltsi osutatud teenuste eest, siis ei pea kostja tulenevalt VÕS 113 lg 4 tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
15.5.Kohus leiab, et kuna hageja on loobunud kostjale esitatud arvetel kajastatud viivise nõudest, mida kohus on analüüsinud kohtuotsuse punktis 15.2. ja asjas puuduvad tõendid, millelt nähtuks, et hageja on nõudnud kostjalt hagiavalduses nõutavat viivist enne hagi esitamist, siis on hageja viivise nõue tulenevalt VÕS § 6 lg 1 ja 2 vastuolus hea usu põhimõttega.
15.6.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja viivise nõue rahuldamata jätta.
16.Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-16-5729
Kohus leiab, et kuna hageja põhinõue summas 128.37 eurot kuulus osaliselt rahuldamisele summas 2.11 euro ulatuses ja valdav osa hageja nõudest on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.