Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-12052
Tsiviilasi
OÜ hagi S.Vvastu 3535,30 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ , esindaja S.E
esindajad
Kostja S.V
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista S.V3535,30 (kolm tuhat viissada kolmkümmend viis krooni ja 65 senti) krooni OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista S.Vkohtukulu ja õigusabikulu 456,77 (nelisada viiskümmend kuus krooni ja 77 senti) krooni OÜ kasuks. Välja mõista S.Vkohtukulu 126,20 (ükssada kakskümmend kuus krooni ja 20 sneti) riigituludesse.
krooni
Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele ... arvelduskontole ... (konto number ..., viitenumber ...). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem, kui viis kuud pärast kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemist. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks
AS (AS õigusjärglane) ja kostja sõlmisid ... lepingu, mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud mobiiltelefoniteenuste eest vastavalt
2-05-12052
esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga ....a on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 1767,65 krooni.AS loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale nõuete loovutamise lepingu alusel. Hageja leiab, et kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane. Kostja oli teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustustest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1767,65 krooni, viivised summas 1767,65 krooni ning kohtukulud.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et pooled on kokku leppinud krediidilimiidi 1000 krooni, kuus, seega ei saa võlgnevus olla suurem kui nimetatud summa. Hageja ei ole tõendnud konkreetsete teenuste osutamist vaidlusalusel perioodil hageja poolt nimetatud mahus. Pooled ei ole kokku leppinud viivise suuruses vastavalt TsK § 192. Seadus ei sätesta, et viivise suurus tuleneb üldtingimustest.
Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja AS sõlmisid lepingu ning kostjal oli õigus kasutada hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale võlgnevuse tasuma. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et AS (AS õigusjärglane) on sõlminud kostjaga ... subsideeritava telefoni lepingu, mille kohaselt kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja andma kostja kasutusse telefoni ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingu lahutamatuks osaks on tingimused. Kostja kohustus vastavalt eelpool nimetatud lepingule vastutama teenuste tasumise eest kuni lepingu lõpetamise päevani. Kohtule esitatud pakkumisest nr ... nähtub, et kostja on telefoni lepingu sõlmimisel kätte saanud. Kohus asub seisukohale, et kostja on lepingu sõlmimisega võtnud endale kohustuse seda täita. Lepingus kokku lepitud krediidilimiit tähendab hageja õigust mitte osutada kostjale teenuseid juhul, kui kostja teenuste tarbimine ületab teatud summalise määra. Krediidilimiit ei ole hageja kohustus lülitada telefon limiidi ületamisel välja. Lepingus on märgitud, et lepingu lahutamatuks osaks on hageja teenuse osutamise üldtingimused. Viivise suurus on sätestatud üldtingimuste p 7.4, mille järgi on kostja kohustatud tasuma viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Seega on pooled kirjalikus vormis kokku leppindu viivise suuruses ning kostja vastuväited viivise kokkuleppe vormipuuduse kohta ei ole põhjendatud. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid ja hagejal oli kohustus esitada kostjale arveid. Hageja on esitanud kohtule arved, millest nähtub, et need on saadetud kostja elukoha aadressil. Kostja ei ole arvete esitamisele ega ka lepingu lõpetamise teate saamise järgselt hageja arvestust kõneteenuse osutamise osas vaidlustanud. Üldtingimuste p 7.5 järgi oli kostjal õigus vaidlustada arve suurus kirjaliku pretensiooni esitamisega. Kostja ei ole kohtule pretensiooni esitamist tõendanud. Seega on kostja arvete esitamisel nende suurusega nõustunud ja tema vastuväited on paljasõnalised. Lepingu järgi peab kõnede arvestust hageja. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid 2 (3)
2-05-12052
telekommunikatsiooniteenuseid, kuid jätnud nende eest tasumata, seega ei ole kostja TsK § 173 lg 1 järgi oma kohustusi täitnud nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule ja võlgnevus 1767,65 krooni tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja on õigustatud saama lepingus sätestatud viivist summas 1767,65 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 162 lg 1 ja TsMS rakendusseaduse § 3 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud kogusummas 456,77 krooni ja asja läbivaatamise kulu 126,20 krooni riigituludesse. Kai Härmand Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.