Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluse käik Kohtule 29.06.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.02.2001.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust hageja ees nõuetekohaselt ja võlgneb tasumata arvete eest hagejale 1069,89 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 2082,87 millest põhivõlgnevus moodustab 1069,89 ja viivis 1012,98 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 280 krooni ja õigusabikulu katteks 104,14 krooni. Hagiavalduse koos lisadega edastas kohus kostja S.Si aadressile Murru vangla, Haapsalu mnt 11 Rummu Harjumaa, mida tõendab tema allkiri väljastusteatel. Kohus kohustas kostjat kirjalikult vastama hiljemalt 03.11.2005.a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. Kostja on teadlik, et hagile vastamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamatajätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja VÕS § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2082,87 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 104,14 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 384,14 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 97,80 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.