Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonikaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tele2 Eesti AS-i (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja – AE’i vahel on 08.03.2001.a. sõlmitud Q-GSM leping (edaspidi leping) nr 10106758, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. Tele2 Eesti AS loovutas nõude 2236,28.- krooni kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 4472,56.- krooni, sellest põhiosa on 2236,28.- krooni ja viivist 2236,28.krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagis OÜAkasuks kostja AE’ilt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 4472,56.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 420.krooni ja õigusabikulud 223,63.- krooni. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20ne päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus. Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud kostja registrisse kantud aadressil. Hagimaterjalid on üle antud 21.01.2006.a. kostja ema kätte, kostjale edastamiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega.

Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 08.03.2001.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Q-GSM lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 2236,28.krooni ja viivist 2236,28.- krooni, kokku summas 4472,56.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4472,56.krooni tasumata telekommunikatsiooniteenuste kasutamise eest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 420.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 223,63.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 33,50.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1; § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2.

Katre Poljakova Kohtunik

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.