Muud › Muud hagiasjad

31.08.2005 eelistungil suurendas hageja haginõuet 17 703,46 kroonini. 09.11.2005 suurendas hageja taas nõuet 19 886,90 kroonini. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastuses hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole osutanud selles ulatuses teenust, mille eest hageja on esitanud arveid. Tariifi kehtestamine ei ole käsitletav kulutuste tegemisena. Kostja on saatnud vastuväite hagejale, kus on välja toodud tegemata tööd ja puudused hageja igapäevatöös. Kostja saatis hagejale selle peale üleoleva vastuse. Kostja ei majanda mõistlikult ja kulud on ebamääraselt suured. Ka pole tehtud remonti ja heakorratöid sellises mahus nagu üldkoosolekul kokku lepiti. Kostja täiendas vastust. Kostja palub vastust, millest koosneb hooldustasu, juhatuse liikmete töötasud ja auto kompensatsioonid. Millised on kolme juhatuse liikme tööülesanded. Arusaamatu on koristaja töögraafik ning seetõttu on küsitav koristaja palk. Kostja korter asub viiendal korrusel ja sinna soojus ei jõua. Siiani pole tehtud ka ühtegi otstarbekat remondikulutust, töid teostatakse vaid „sõprade“ korteris või nende pärast. Puudub raamatupidajaga suhtlemise võimalus. Kostja on nõus tasuma tarbitud kommunaalteenuste eest, kuid mitte ülepaisutatud hageja ülalpidamiskulusid. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, vähendas viivist 640 krooni võrra. Kostja tunnistas hagi summas 8 868,30 krooni. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostjale kuulub Tallinnas, Sitsi 14 asuv korteriomand nr 45 (t lk 8-11). Seega on kostjal kõik korteriomaniku õigused ja kohustused. Antud vaidluse kontekstis on kostjal õigus osaleda korteriühistu otsuste tegemisel üldkoosolekul ja kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest. Viimatinimetatu tuleneb korteriühistuseaduse (KÜS) §-st 15’. KÜS § 15’ sätestab:“Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.” Kostja ei olnud nõus hooldustasuga. Kostjale on selgusetu juhatuse liikme töötasu ja auto kompensatsioonid. Hageja on selgitanud, et juhatuse liikmete töötasu ja auto kompensatsioonid võeti vastu üldkoosolekul. Hageja 11.06.2004 üldkoosoleku protokollist see asjaolu tõesti nähtub (t lk 54-55). Üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim organ ning õigustatud vastu võtma antud otsust. Korteriomanik on kohustatud üldkoosoleku otsust täitma. Korteriomanik teostab korteriühistu juhtimist hääletamisega üldkoosolekul. Demokraatia üheks põhimõtteks on aga ka see, et vähemus peab alluma enamuse tahtele. Seetõttu ei ole õigustatud, et kui korteriomanik ei ole nõus üldkoosoleku otsusega, võiks ta

jätta selle täitmata. Korteriomanikul on õigus üldkoosoleku otsus vaidlustada kui see on ebaseaduslik KÜS § 13 lg 3 järgi. Vastasel korral tuleb otsust täita. Samuti on lubatavad arvestuslikud hoolduskulud. Seda on muuhulgas aktsepteerinud ka Riigikohus mitmetes lahendites. Tariifid on kehtestatud üldkoosoleku 24.04.2003 otsusega (t lk 58-59). Kostja on leidnud, et koristaja ei korista, küte ei jõua kostja korterini ja remonti pole nõuetekohaselt tehtud. Maja läbiv küttesüsteem on kõigi korteriomanike kaasomandis ning asjaõigusseaduse § 75 järgi peavad kõik kaasomanikud, antud juhul korteriomanikud sellega seotud kulutusi kandma. Seega on tegemist taaskord üldkoosoleku pädevusse kuuluva otsustusega. Üldkoosolek on remondivajadust ka arutanud, näiteks 22.05.2002 ja 12.06.2005 üldkoosolekutel (t lk 13-14, 60-61). Asjaolu, et remonti ei teostata nagu üldkoosolekul ette nähtud, ei vabasta kostjat kehtestatud kohustuse kandmisest. Kui juhatus ei täida üldkoosoleku otsust, on tegemist juhatuse ebapiisava tööga ning vajadusel saab üldkoosolek juhatuse tagasi kutsuda ning valida uue juhatuse. Antud vaidluses kohus seda asjaolu, kas kostja juhatus on täitnud oma ülesandeid või mitte, ei hinda kuna see ei mõjuta kostja kohustust tasuda üldkoosoleku poolt paika pandud arvestuslike kulude eest. Sama põhimõte kehtib koristaja töö kontrollimisega. Raamatupidajaga suhtlemiseks võimaldas hageja esindaja eelistungil kostjale raamatupidaja kontaktandmed. Seega peab kostja korteriomanikuna täitma nii seadusest kui korteriühistu üldkoosoleku otsustest tulenevaid nõudeid. Kohustuse täitmisest ühepoolne keeldumine on lubamatu ning hagejal on õigus nõuda võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 järgi kohustuse täitmist. Seega on kohus leidnud, et kostja vastuväidetel puudub antud vaidluses alus ning seetõttu kuulub hageja nõue rahuldamisele. Hageja nõuab nii viivise kui põhivõla tasumist, nõuet on hageja vähendanud 640 krooni võrra. Seega on nõude suurus 19 246,90 krooni ning kohus rahuldab selles osas hagi. Viivised tulenevad 22.05.2002 üldkoosoleku otsusest (t lk 13-14). Kohus ei saa toimikusse võtta pärast kohtuistungit saabunud dokumente ning sellega arvestada kuna otsus saab tugineda ainult istungil uuritud tõenditele vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2. Kui kostja on osa võlast hagejale tasunud, tuleb seda pidada käesoleva otsuse täitmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Riigilõiv hagi rahuldatud osalt on 1 400 krooni, mille hageja on tasunud (t lk 6, 46). Hageja on kandnud registriväljavõtete kulusid 115 krooni, mida tuleb pidada dokumentaalse tõendi saamise kuluks TsMS § 52 p 2 tähenduses. Need kulud peab kostja hagejale hüvitama. Dokumentide paljunduskulud ja pangaülekannete teenustasud ei ole TsMS tähenduses kohtukulud. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.